"Hamlet" William Shakespeare (0)

William Shakespeare
Hamlet
Autorist ,
William Shakespeare (23.04.1564 – 23.04.1616 ) oli inglise luuletaja ja näitekirjanik, ingliskeelse kirjanduse suurkuju .
Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolme liiki: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad .
Teosest ,
Antud lavastus „Hamlet“ kuulub tragöödia žanri ning pealkiri tuleneb peategelase nimest.
Usutakse , et ’Hamlet’ on sarnane Taani legendiga, mille peategelase nimi on ’Amleth’
Esmakordselt trükis ilmus antud teos 1603 aastal.
Shakespeare looming kuulub renessansi ja uuestisünni ajastusse ( 14-16 saj.) , ning
tegevus toimub Taani Kuningriigis.
Lavastuse peategelased on Taanimaa kuningas Claudius , Kuninganna Gertrud ning Taanimaa Prints ehk kadunud kuninga poeg Hamlet.
Claudiuse iseloomustuseks oskan ära märkida, et antud tegelane tundus mulle ääretult isekas ning omakasupüüdlik . Ta suutis jätta rahvale, alluvatele ning kuninganna Gertrudile usaldusväärse mulje, oskas manipuleerida inimestega kuid kogu see lugu tema jaoks sellegipoolest hästi ei lõppenud.
Polonius oli antud lavastuse Kuningakoja kantsler , ning väga austas Kuningat ja Kuningannat.
Hoidis väga Claudiuse poolele , kaitses kuningat nii nagu sai ning nagu Claudiuse iseloomujoontele oli omane , oli ka Polonius väga silmakirjalik ja kahepalgeline.
Sellegipoolest oli Polonius hea isa , kes hoolis oma tütrest Opheliast ja pojast Laertesest.
Polonius ei sallinud Hamletit kartes , et viimane tahab tema tütart meelitada oma lõksu
ning ära kasutada . Püüdis tõestada ,et Hamleti hullumeelsus on tingitud tema tütre Ophelia armuhullusest. Poloniusel oli halb komme käija pealt kuulamas teiste vestlusi, kuigi seda ta tegi Kuninga ja tema ohutuse nimel.
Poloniuse halb komme sai talle saatuslikuks. Pealt kuulates Kuninganna ja Hamleti vestlust vaiba taga jättis Hamletile mulje , nagu oleks mõni hiir /rott seal sahistamas ning haavas Poloniuse mõõgaga surnuks .
Taanimaa kuninganna ehk Gertrud tundus mulle selles lavastuses veidi lihtsameelse tegelaskujuna.
Ta küll väga armastas oma poega Hamletit , üritades tema hullumeelsust maha suruda ,
kuid sellegipoolest kõigest väga lühikest aega peale oma mehe e. kadunud Taanimaa kuninga ning tema poja isa surma ta juba abiellus viimase vennaga. Gertrud kuuletus kuningas Claudiusele ja tundus , et naine tõesti armastab teda . Samuti Gertrud uskus Claudiust ja ei näinud tema kahepalgelisust.
Gertrud ei näinud oma kadunud mehe vaimu , sest et tol ajal oli uskumus , et ta on patune ning ei ole seetõttu võimeline nägema teda.
Hamlet oli väga emotsionaalne tegelaskuju . Antud olukorras , kus juba lavastuse algusest peale on Hamlet oma isa surmast väga löödud , ei olnud võimalik mingeid positiivseid hetki tema antud elu peatükist välja lugeda .Hamlet langes väga musta masendusse pärast isa surma ning talle oli arusaamatu , kuidas ema kuninganna Gertrud nii kiiresti oma eluga edasi liigub ja abiellub teise mehega .Hamlet armastas oma ema , kuid suhtus väga skeptilised oma lelle ehk Claudiusesse.
Hamlet suhtus inimestesse austusega . Talle oli kohati arusaamatu , kuidas inimesed nii külmad ja isekad on. Hamletil oli hea sõber Horatio , kes jäi talle truuks lõpuni.
Samuti sai ta hästi läbi ka lossi valvuritega , Bernandes ja Franciscoga , kes nägidki esimesena tema kadunud isa vaimu ja Hamletile sellest jutustasid.
Kui Hamleti isa vaim ennast ilmutas talle ning saatis selle kohta signaale , et lell Claudius isiklikult mürgitas ta isa , pidi Hamlet selles ise veenduma ning tegi seda läbi näitlejate lavastatud näidendi , kus mängiti läbi stseen kuninga mürgitamisest. Kui Hamlet nägi Claudiuse närvilist reaktsiooni sai ta sellest kinnitust , et tema ongi isa mõrvar.
Hamletil oli võimalus Claudius mõrvata , kuid ta ei teinud seda kohe ning viivitas kättemaksuga . Tema arvates oleks see ainult rõõm kuningale , kui ta kiirelt siin teise ilma pääseb ning tahtis , et kuningas sureks piinarikkasse surma ja sellega tasuks oma patud.
Hamlet teeskles oma hullumeelsust Kuninga ja Kuninganna ees , mis viimaseid väga endast välja ajas ning nad üritasid selgitada välja mis on Hamleti hullumeelsuse tegelik põhjus.
Selleks, et teada saada mis tegelikult toimub , kutsusid nad appi Hamleti endised ülikoolikaaslased Guildensterni ja Rosencrantzi ning palusid neil välja uurida mis tegelikult toimub. Hamlet sai aru , et tema ülikooliajast sõbrad on Kuninga poolel ning ei võtnud vanu sõpru enam omaks vaid teeskles hullumeelsust ka neile.
Oma kuulsas monoloogis juurdleb Hamlet selle üle mille üle paljud meist tegelikult vähemalt kord elus arutlevad , ehk et elu on teinekord väga piinarikas ning inimesed teevad üksteisele pidevalt haiget küsides enda käest, et kas on surres elu teispoolsuses parem ning see elu mida elatakse on üks suur piin . Hamlet ei suuda otsustada , kas elada oma elu edasi ja minna vastu nendele probleemidele mida ta silmitseb või minna lihtsamat vastupanu teed , võttes endalt elu ja puhata rahus . Lõpus ta siiski jõuab otsusele , et ta ei tea lõpuni mis teda ootab teispoolsuses ja lööb kohati kartma .
Hamlet ja Poloniuse poeg Laetres on sarnases olukorras sellepoolest , et nende mõlemate isad on mõrvatud ning mõlemad pojad tahavad isa surma eest kätte maksta .
Sellegipoolest on nende käitumistaktikad erinevad , nimelt Hamlet tegutseb tasa ja targu .
Ta ei näita välja oma viha ja ei tegutse uisapäisa. Vastupidiselt Hamletile on Laertes väga väge täis ja tegutseb mõtlematult , uurimata miks tegelikult juhtus nii ja keda tuleks antud olukorras usaldada .
Laertese õele e. Poloniuse tütrele saab isa surm väga saatuslikuks hoobiks. Nimelt läheb Ophelia hulluks ning hukkub veekogus sellest tingituna . Kõik leinavad .
Ma usun , et Hamlet armastas Opheliat , aga kahjuks tuli nende vahele väga palju inimesi ja olukordi , mis ei lasknud neil oma õnne proovida. Esiteks oli Polonius Ophelia ja Hamleti suhte vastu sest siis usuti , et kuna Hamlet ei ole enam otsene troonipärija , pole väga soodne temaga abielusuhet luua . Teiseks olid Hamleti elus rasked ajad , tema isa suri ning isa mõrvar astus troonile . Kui poleks kõiki neid olukordi kokku langenud oleks ehk Hamlet ja Ophelia saanud õnnelikult koos olla . Samuti uskus kuninganna Gertrud , et Opheliast oleks saanud hea naine Hamletile.
Näidend lõppes väga kurvalt , nagu selle lavastuse žanr ’tragöödia’ ka jutustab.
Kui Ophelia matustel kutsub viimase vend Laertes Hamletit võitlema , oli Laertesel juba kuningaga plaan olemas kuidas kindlalt võita Hamlet. Laertes oli määrinud mürki oma mõõgale mille aisa kriimustusega oleks juba surmav hoop . Nad võitlevad. Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrud. Nii Hamlet kui Laertes saavad mürgimõõgast haavata , Gertrude sureb , Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja nad lepivad ära, Laertes sureb, Hamlet jõuab enne oma surma tappa Claudiuse ja nimetada oma pärijaks Fortinbras', kes saabub ja käsib Hamleti keha auavaldustega ära kanda.