"Hamlet" (0)

HAMLET
ESIMENE VAATUS
Ilmub vaim – Horatio üritab temaga rääkida. Ainult haritlase võisid vaimudega kõnelda- pidid tundma ladina keelt. Vaim oli surnud kuningaga ühte nägu, soomusrüüs.
Horatio, Bernardo, Marcellus peavad lossi ees vahti, sest noor Fortinbras on kogunud Norrast mehi, et väevõimuga tagasi võtta taanlastelt need maad, mis tema isa (Fortinbras) kaotas.
Kuningas Claudius saadab Corneliuse ja Valtemandi Norra tervitusi viima (noore Fortinbrasi lellele), et ta takistaks vennapoega edaspidist käiku (Taani vallutamist).
Laertes saab kuningalt loa minna Prantsusmaale.
Hamletile ei meeldi, et ta ema lipsas pärast mehe surma nii ruttu verepilastuse sängi.
Horatio, Marcellus räägivad Hamletile, et nad on vahti pidades näinud tema isa- kuningat.
Laertes ja tema isa Polonius hoiatavad Opheliat Hamleti armastuse eest. Polonius ei usu Hamleti tundeid Opheliuse vastu.
Hamlet, Horatio, Marcellus on valves ja ootavad vaimu ilmumist. Vaim viipab Hamletile, kutsub endaga kaasa. Horatio ja Marcells lähevad Hamletile järele. Vaim räägib Hamletile, et tema surmast pandi käima jutt, et teda nõelas une pealt uss.
VAIM Kui suigatasin aias,
nii nagu pealelõunati mul kombeks,
mu rahuhetke varitses su lell,
käes pudel neetud maruheina mahla,
ning minu kõrvaaukudesse valas
sealt tõbetoovat leotist…
HAMLET Nüüd mu deviis - see olgu: „ Jumalaga , pea mind meeles!“
TEINE VAATUS
Polonius palub Reynaldol viia raha ja kirjad pojale.
Ophelia jutustas Poloniusele, et Hamlet oli tema kambrisse ilmunud. Ophelia oli ta kirjad enne seda tagasi tõrjunud ega võtnud teda enam jutule.
Kuninga palve jäävad Rosencrantz ja Guildenstern mõneks ajaks lossi, et Hamleti mõtteid lõbudele juhtida ja uurida, kas teda vaevab miski.
Valtermandi ja Corneliuse teated Norrast : noore Fortinbrasi lell lasi vennapojal peatada väekogumise, mis käisid tema teada Poola vastu kuid tegelikult Taani kuningale . Käsib Fortinbrasi kinni võtta ja viia Poola vastu võetud sõdurid.
Näitlejad tulevad lossi esinema . Hamlet palub näitlejail järgmisel õhtul mängida „Gonzago mõrva“.
Hamlet laseb näitlejail etendada kuninga ees näidendi, mis tema isa tapmist kujutab. Näitemäng näidaku kas tal on süüd või ei.
KOLMAS VAATUS
Kuningas ja Polonius poevad peitu, et jälgida Opheliat, Hamletit.
KUNINGAS … et nähtamatult nähes
võiks nende olekust, kui kohtuvad,
ja printsi käitumisest järeldada,
kas armupiin see on või polegi,
mis nii tal rusub meelt.
Hullumeelsuse kõige kindlamaks märgiks peeti armutunnete soikumist. Kui Hamlet tunneb ikka veel huvi Ophelia vastu, tõestaks see Claudiuse meelest, et printsi hullumeelsus on teeseldud.
Hamlet käsib Ophelial kloostrisse minna. Nunnery (nunnaklooster) oli ingl. rahvak. Muutunud lõbumaja sünon. Hamleti jõhkrust on näidatud sõltuvana kahest põhjusest: nördimusest Ophelia käitumise üle ja vajadusest teeselda hullumeelsust – ta peab veenma „seaduslikku luuret“ sellest, et ta Opheliat enam ei armasta.
Kuningas jääbki uskuma, et armastus ei ole Hamleti tõbi. Tal peitub miski hinges ja seda tema kurvameelsus haub. Kardab , et sest haudmest koorub välja kord mingi oht. Selle takistamiseks määrab ta Hamleti Inglismaale sõitma. Meresõit ja teised maad peletavad asja, mis nõnda pesitseb tal südames (kuninga arvates).
Kuningas räägib, et ta tervis halveneb, kuninganna lubab, et ta ei armu pärast mehe surma enam kunagi.
Lucianos, kuninga vennapoeg , valab mürki magava kuninga kõrvadesse. Kui Hamlet ütles, et kohe on näha, kuidas mõrtsukas Gonzago võidab (kuninga) naise armastuse, lahkub kuningas Claudius saalist. Näitemäng lõpetati.
Hamletil on võimalus kuningas tappa.
HAMLET
Nüüd võiksin seda teha, nüüd ennäe,
ta palvetab; ja nüüd ma seda teengi.
ja ongi taevas mees … Kuid kas siis see on minu kättemaks? Siin tarvis mõelda:
kelm tapab minu isa, aga mina
ta ainus poeg, just sellesama kelmis
siit maa pealt saadan üles taevasse …
See oleks reisimoon ja palgaraha,
kuid mitte kättemaks! Kui tema tappis
mu isa, oli meelas too, täis roogi,
ja kõik ta patud vohasid kui mai,
ning kuis ta arve seis on, teab vaid taevas,
ent selle järgi, mis on teada meil,
on see tal ränk. Kas nii ma tasun kätte,
kui rapsan tema hingepuhastuselt,
Kui see end valmis sättis rännakuks?
Ei! … Sul tuleb hirmsam raps ,
kui põõnab joobnult ta või märatseb
või tunneb sängis mõnu verepatust
… või teeb muud,
Mis lunastust ei too: sa raba siis
Ta maha, nii et kannad vastus taevas-
Siis neetud hing jääb mustaks tal kui põrgu,
Kus paiga saabki … Kuid mind ootab ema.
See rohi jätab sind vaid virelema.
Polonius poeb vaiba taha, et kuulata pealt kuningannat ja Hamletit. Hamlet torkab mõõgaga läbi liikuva seinavaiba, lootes, et selle taga on vihatud kuningas, kuid tapab hoopis Poloniuse.
Ilmub vaim. Kuninganna ei näe oma kadunud mehe vaimu, sest ta ei ole väärt seda nägema.
NELJAS VAATUS
Claudius saadab Hamleti Inglismaale koos salajase käsuga ta tappa, Hamlet pöörab vandenõu enda kasuks ja pääseb, kuid langeb piraatide kätte, kes ta Claudiuse juurde tagasi toimetavad. Guildenstern ja Rosencrantz tapeti , nii oli Hamleti kirjutatud kirjas käsk.
Miks ei nuhelnud kuningas surmaväärseid kuritegusid ?
KUNINGAS Kuninganna, ta ema, elab tema pilkudest, ja mina ise … oma naise küljes ripun … ma temata ei ela. Teine põhjus, miks ma ei või talt kohtus vastust nõuda, on see suur armastus, mis Hamletiga lihtrahvast seob…
Claudius veenab tapetud Poloniuse poega ja murest hullunud Ophelia venda Laertest Hamletit tapma , soovitades selleks mõõgavõitlust mürgitatud rapiiriga.
VIIES VAATUS
Ophelia matusetseremoonial ( neiu uppus, enesetapp) esitab Laertes Hamletile väljakutse.
OSRIC Prints , kuningas on kihla vedanud , et tosina
vehklustuuriga teie ja Laertese vahel ei jõua see teist
kolme tabamusega ette …
Claudius plaanib Hamletile sokutada mürgitatud veini, kuid selle joob ära Gertrude- kuninganna sureb . Hamlet ja Laertes saavad mõlemad mürgimõõgast haavata (kuninga plaan rapiiri ots mürgitada). Laertes paljastab Hamletile vandenõu ja mehed lepivad ära. Laertes sureb, Hamlet sunnib Claudiust mürki jooma, kuningas sureb. Hamlet ennustab ,et pärijaks saab fprtinbras, annab oma hääle talle. Hamleti viimane lause: „… Jääb vaid vaikus.“
4 pealikut kannavad Hamletit kui sõdurit lavale, teda saates välimuusika ja sõjameeste auavaldused kõnelevad temast.
HAMLET

• Sellesinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast.
  
• Miski ei ole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta selleks.
  
• Olla või mitte olla - see on küsimus.
  
• … kelm jutt suigub narri kõrvas.
  

• LAERTES See mõttetus on mõttest kaaluvam.
  

• KUNINGAS Suust kerkib sõnu, mõtted jäävad maha,
  

kuid taevas sõnu mõtteta ei taha.
Minu arusaam sellest loost on selline, et elus ei ole alati võitjaid ega kaotajaid. Nii oli ka „Hamletis“, sest kuidas saakski keegi sellest loost võitjana väljuda kui lõpp oli kõigi jaoks verine. Samas oli lõpplahendus õiglane. Kõigi veretööd ja eksimused said tasutud- nende endi surmaga. Ma arvan, et Hamletit valdas surres mingil määral rahulolu. Ta eesmärk oli ju oma isa tapjale ehk siis kuningas Claudiusele kätte maksta ja seda ta ka suutis. Hamleti tegelaskujus hindan enim tema kanget sihikindlust. Ta oli nõus tegema kõike, et selgitada välja kogu tõde isa surmast. Ta otsis õiglust ja selle ta ka leidis.