Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tallinna Linnateatri "Preili Julie" (0)

1 Hindamata
Punktid
1)august strindberg 
preili   julie  
tal inna linnateater 
11. april   2018  
 
2)preili julie võtab aset 1880ndate prantsusmaa ühe mõisa köögis ja näitab mõisapreili Julie, teenri 
Jeani  ja köögitüdruku Christine’i jaanipäevaõhtut.  lavastus  hakkas kirglikku tantsuga preili ja teenri 
vahel, mis paljastas kohe nendevahelise keemia ja preili julie kohatise hul umeelsuse. pärast 
tantsu  kurdab  jean christine’ile, kui metsik täna preili on, kuid kohe, kui julie jäl e pilti satub, on jean 
vi sakas, alandlik ja võluv. käib edasi-tagasi mäng, mis jõuab kulminatsioonini, kui nad üksteisega 
vahekorda astuvad. al es pärast seda tuleb välja mõlema isiksuse  pahupool , kuidas nad tegelikult 
mõlemad üksteiselt midagi tagamõttega tahtsid ja sel e nimel üksteisega manipuleerisid ja 
valetasid. jean ja preili planeerivad koos põgeneda, samas mõistavad, kui väga nad üksteist 
põlastavad. christine, kes kõige sel e ajal  magas , lubas juhtunust kuuldes kõik krahvile ära rääkida, 
ja lavastus lõppes julie enesetapuga, kuna kokkukeedetud supist ei tundunud olevat enam muud 
väljapääsu. tema eneseväärikus oli kadunud.  
 
3)minu jaoks kajas lavastusest kõige enam välja see, et nende probleemid olid üles ehitatud 
enamjaolt klassierinevusel. kui kõigile kolmele tegelasele anda ühine positsioon, si s oleks 
sündmustik tohutult erinev. julie ja jean näevad üksteises mitte inimest, vaid seda ühiskondlikku 
kasti, kus sees nad on. julie tahab langeda madalamale, et lasta lõdvaks ja jean pürgida redelil 
üles. nende iseloomud ei võrdu nende staatusega, kuid nad ei mõista seda, enne, kui nad üksteise 
tõeliseid palgeid näevad. 
 
4)  kirjandis  saaks kasutada “preili julie’d”, kui rääkida (võimukate) naiste loomusest, rääkides 
nende näilisest meestevihast ja irratsionaalsest, lausa hüsteerilisest käitumisest, kuid si ski nende 
nõrka ja hel a hinge ja soovi saada  armastatud . kindlasti saab kasutada klassi- ja sooerinevusi, 
mida näidend välja toob, alustades meeste ülemvõimuga ja lõpetades ti tlite tähtsusega. samuti 
saab välja tuua, et isegi kui inimesed üksteist põlastavad ja lausa  vihkavad , võivad nad üksteise 
suhtes väga kirglikkud ol a ja ei suuda üksteiseta hakkama saada. kui rääkida kahetsusest ja 
patutegemise tagajärgedest, saab kindlasti tuua sisse julie traaglise loo. samuti saab siduda 
valetamist ning valede nai vset uskumist ning asjaolu, et inimesed ei ole kunagi sel ised, nagu nad 
esialgu paistavad. 
 
5) “Preili Julie’d” saab siduda näiteks raamatu/filmiga “The Help” ehk “ Koduabiline ” (teenija ja 
käskija vaheline suhtlus) ja  “Macbethiga” (hul u naise tegelaskuju) 
 
Tallinna Linnateatri-Preili Julie #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nurjatu Õppematerjali autor
Retsensioon-analüüs Tallinna Linnateatris lavastunud "Preili Juliest"

Sarnased õppematerjalid

Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun