Majanduse areng (0)

Majanduse areng
Balti riikide majanduse, poliitika, sotsiaalsfääri ja kultuuri arengut on olulisel määral mõjutanud nende riikide geograafiline asend Skandinaavia riikide ja Venemaa vahel. Headel aegadel on see toonud kaasa suured kaubavood ja jõukuse suurenemise, halbadel aegadel aga poliitilise sõltuvuse. Kõigil Balti riikidel oli varasemast , kahe maailmasõja vahelisest ajast olemas iseseisvuse kogemus. See on üks peamisi erinevusi võrreldes teiste endise Nõukogude Liidu vabariikidega. Selline ajalooline kogemus on korralikult funktsioneeriva riigi jaoks vajalike institutsioonide (ametkondade) loomisel ülitähtis.
Eesti puhul on üsna tähtis olnud naabrus Soomega. Eesti ja soome keelte sarnasus oli oluline eelkõige taasiseseisvumise järgsetel aastatel. Siis saadi aimu turumajanduse olemusest ja peamistest demokraatlikus ühiskonnas kehtivatest reeglitest just Soome televisiooni ja muude kommunikatsioonikanalite vahendusel. See aitas nõukogude ajal pisut mahendada tihedalt suletud raudse eesriide mõju võrreldes näiteks selliste Kesk-Euroopa riikidega nagu Ungari ja Poola, ning muutis võimalikuks informatsiooni vahetamise. Tihedad majandussuhted Soomega mängisid olulist rolli väliskaubanduse ümberorienteerimisel idast läände ja aitasid hiljem kaasa integratsioonile (lõimumisele) läänemaailma ja eelkõige Euroopa Liiduga.
Eesti majanduse struktuuri ja arengut on märkimisväärselt mõjutanud kohalikud loodusvarad , millest olulisim on põlevkivi. 1920. aastatel hakati põlevkivi kaevandama eri tööstusharudes ja keemiatööstuses kasutatava põlevkiviõli tootmiseks. Pärast Teist maailmasõda loodi põlevkivi kasutamisel põhinev energiatööstus. Nimetatud tööstusharu tootis enamuse Eesti elektrienergiast ka 1990. aastatel.
1970. ja 1980. aastatel olid Balti riikidele omased kõik tööstusriike iseloomustavad jooned. Olulisimatena neist võiks nimetada tootmise ja põllumajanduse palju suuremat osatähtsust kui arengumaades ning infrastruktuuride, teenuste ja kaubandussektori tagasihoidlikku rolli üldises majanduses. Üleminek turumajandusele tõi kaasa nüüdisaegsete panga- ja finantsteenuste ning kinnisvara- ja äriteenuste turgude loomise. Lisaks sellele kasvas kiiresti ka jae- ja hulgikaubandus .
1980. aastatel tehti märkimisväärseid investeeringuid transpordisektorisse. Olulisim projekt oli seotud Tallinna lähistel asuva Muuga sadamaga. Pärast taasiseseisvumist on kõnealune sadam Eesti majanduses jätkuvalt oluline nii siseriiklike vajaduste rahuldamise kui ka transiitkaubanduse jaoks.
Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne-Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem .
Eesti elanike sissetulek on umbes pool Lääne-Euroopa keskmisest, kuigi majanduskasv viimastel aastatel on olnud väga kiire ja erinevused ruttu vähenenud. Kuigi väga tormiline majandusreformide aeg on praeguseks möödas, on Eestis toimuvad muutused ka praegu oluliselt suuremad kui arenenud maades. Eestis on erastamine lõppenud ja majandust määravad seadused on sarnased Lääne-Euroopa omadele. Rahulikumad ajad on toonud kaasa tasakaalukama majandusarengu ja üpriski mõõduka hinnatõusu.
Eesti majandus on mitmekesine – olulised on nii tööstus ja transport kui ka kaubandus ja erinevad teenindusharud. Loodusvaradest tulenevalt on Eesti majanduse jaoks olulised kõik metsaga seotud valdkonnad. Eesti energeetika põhineb põlevkivil, mis mujal maailmas on vägagi haruldane loodusvara . Eesti jaoks olulisemad majanduspartnerid on Soome ja Rootsi. Eesti majanduse jaoks on olulised enam kui 2 miljon turisti, kes põhiliselt tulevad Soomest.
Majandusreformid ja kiired muutused tõid kaasa tööpuuduse kasvu 90-ndatel aastatel olgugi, et iseseisvuse esimestel aastatel lahkus Eestis rohkesti inimesi (1989. ja 2000.aasta rahvaloenduste vahelisel ajal vähenes Eesti elanikkond vähemalt 194 tuh inimese võrra ehk ca 12%). Praeguseks on siiski olukord hakanud paranema ning tööpuudus on langenud alla 7% ning hõivatute arv kasvab. Palgatõus on ka üpriski kiire, kuna kasvab tootlikkus ning aeg-ajalt napib mõnede erialade töötajatest.
Eesti valitsused on üldiselt ajanud tasakaalustatud poliitikat, mistõttu riigieelarve on olnud enam-vähem tasakaalus või ülejäägis. Viimasel paaril aastal on tegelikud maksutulud osutunud kulutustest märgatavalt suuremaks , mistõttu riigi võlakoorem on väga tagasihoidlik .
Alates 1992.a. juunist käibib Eestis kroon, mille kurss tollal fikseeriti Saksa marga suhtes (1 mark = 8 krooni). Euro kasutusele võtmise järel on kroon seotud euroga (kurss on ligikaudu 15,645 krooni). Edukas rahareform tähendas ka kiireid muutusi panganduses ja üldse finantssektoris, siiski on siinne finantssektor väike. Eesti pangandus paistab silma laialt levinud IT tehnoloogiate kasutamisega. Suurel osal inimestel on olemas maksekaardid , kiiresti on kasvanud interneti pangandus ning viimase sõnana mobiilmaksed.
Arvan, et Eesti iseseisvumine ning Euroopa Liiduga liitumine on loonud väga suured eeldused meie majanduse arenemiseks. Nõukogude režiimi all elamine pärsis ning pidurdas meie riigi majanduslikku arengut tugevalt. Eesti majandus arenes väga kiiresti meie esimese isesesvuse aegadel. Pärast taasiseseisumist (1991) ja Eesti krooni kasutuselevõttu (1992) arenes Eesti majandus veelgi hüppelisemalt. Majanduskasv on olnud äärmiselt kiire võrreldes ka enam arenenud Euroopa riikidega. Näiteks Soome vabariigi majandus on aenenum, kui seda on Eesti oma, kuid Soome jäi ka puutumata nõukogude okupatsioonist. Seetõttu ongi nad meist kaugemale jõudnud. Usun, et kui Eesti oleks olnud niikaua iseseisev kui seda Soome on, oleks me majandus hoopis rohkem arenenud. Siiski leian, et arvestades meie lühikest iseseisvust, oleme väga kaugele jõudnud.
Abimaterjalid: http://www.estonica.ee - Eesti majandus
http://www.estonica.ee - Muutused Eesti majanduses
4