Kaubandusõigused (0)

Kutsekool - Muu - Tööseadusandluse alused

1 Hindamata

Kaubandus õigused :D
Kaubandus tegevuse seadus.
Mõisted:

Kaupleja – isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või teenust.

Müüja – see on kaupleja nimel, klienti teenindav, füüsiline isik, kes müüb kauba või osutab teenust ka tänava või turukaubanduses.

Kaubanduse korraldaja – see on isik või asutus, kes majandus või kutsetegevuse raames korraldab turu või tänava kaubandust või kaubandust avalikul üritusel. Enamasti tegutseb kaubanduse korraldaja kohaliku omavalitsuse juures.

Kaup – see on müügiks pakutav või müüdav vallasasi .

Klient – ehk tarbija on isik kes soovib teha kauplejaga tehingu

Müügikoht – koht kus kaupleja pakub või müüb, kauba või teenust.

E-kaubandus – kauba või teenuse müügiks pakkumine ja müük internetis, ilma osapoolte üheaegse füüsilise kohaoluta.
Kaubandus tegevuse harud.

Hulgikaubandus – selle puhul kaupa või teenust müüjakse isikule, kes ei ole tarbija.

Jaekaubandus – selle puhul müüjakse kaupa või teenust kliendile, kaasneva tegevusena võib valmistada või serveerida toitu.

Toitlustamine – selle puhul müüjakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks . Võib müüja ka kaasnevat kaupa või teenust.

Teenindus – selle puhul tehakse töö kliendi tellimusel, s.t valmistatakse uus vallasasi või remonditakse vana.

Tänava või turukaubandus, või kaubandus avalikul üritusel
Kaupleja kohustused.
Kaupleja on kohustatud:

peab looma nõuetele vastavad tingimused kauba müügiks, ning tagama nende nõuete täitmised.
Peab tagama tööks vajaliku ettevalmistusega personali olemas olu.
Peab kontrollima kauba vastuvõtmisel, selle vastavust saatedokumendile.
Peab tagama tõese ja nõutele vastava teabe, müüdava kauba või teenuse kohta.
Peab tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse.
Peab omama kaubasaate dokumenti ning esitama selle järelvalvet teostava isiku nõudmisel.
Peab omama kauba müügiks registreeringut, turukaubanduses müügi piletit ning kui on eritingimus kauba müügiga siis on registreeringus vastav lisa märge.
Peab tähistama tegevuskoha ärinimega ja teabega kauplemis aja kohta. Hulgikaubanduse korral ei ole kauplemisaja märkimine kohustuslik.

Kaupleja ei tohi:

ei tohi ebaseaduslikult piirata või soodustada kauba või teenuse müüki.
Ei tohi mõjutada klienti teise kaupluse halvustamisega.
Ei tohi müüja kaupa mille käitlemine on seadusega keelatud.
Ei tohi võtta müügile kaupa isikult kellel ei ole õigust selle kauba käitlemiseks.

Müüjale esitatavad nõuded.

Peab omama erialaseid teadmisi.
Peab tundma müüdavat kaupa või teenust.
Peab järgima kauba müügiks kehtestatavat nõuet.
Peab kliendi nõudmisel andma lisaks kirjalikule teabele ka andma suulist teavet kauba kohta.
Isik kes müüb kaupa tänava või turu kaubanduses peab täitma samu nõudeid, kuid lisaks veel peab kandma nähtaval kohal nimesilti oma nimega.

Saatedokument on kaubaga kaasa ja võimaldab kaupa identifitseerida. Saatedokumendil on kohustuslikud rekvisiidid. ( kuupäev, dok.nr, saaja, saatja andmed, tehingu arv näitajad, allkiri ). Kaubanduslik teabe:

tegevuskoha tähistus - tegevuskoha liik ja äri nimi

kauplemise aeg

teave kauba müügitingimuste kohta

kaubandustegevuse lõpetamise
Kauba soodustingimustel müük:
sõnu lõpu-, tühjendus-, sulgemismüük võib kasutada järgmistel juhtudel:

müük on seotud kogu müüdava kauba või selle piiritletud osa lõpumüügiga.

müük kestab piiritletud aja

kauba hind on tunduvalt madalam tavalisest ajast
Sõnu soodusmüük, allahindlus jms võib kasutada siis kui:

tegemist on tavalise müüdava kaubaga

kestab piiritletud aja

hind on tunduvalt madalam tavahinnast
Kaubandustegevuse registreering.
Kaupleja peab olema registreeritud majandus tegevuse registris. Registreerimise taotlus tuleb esitada valla või linnavalitsusele. Taotluses on järgmised andmed:

taotleja nimi, kontakt andmed, aadress
soovitud tegevusala
kaubad või teenused mida soovitakse pakkuda
soovitud tegutsemise ja kauplemise aeg

Kui on tegevust toidukaubaga mis nõuab külmiku temperatuuri on vaja ettevõtte tunnustamist ( veterinaaria ja toiduamet ). Paber kandjal kauplemise load enam ei kehti. Majandus tegevuse registrisse kantud ettevõtja peab esitama igal aastal hiljemalt 15 aprilliks kinnituse registreeringu õigsuse kohta.
Kiosk : ehitis või ehitise osa, ka vee või õhusõidukis, reisirongis, puudub müügisaal.
kauplus: ehitis või ehitise osa, ka vee või õhu sõidukis asuv koht kus tegeldakse jaekaubandusega ja seal on müügisaal.
rändkauplus: ühe või mitme valla, või linna territooriumil kaubandusliku teenindamisega mootor sõiduk, millel ei pea olema saali.
Tänava ja turukaubandus, kaubandus avalikult üritusel.
Neil juhtudel peab kauplejal olema müügipilet. Müügipileti väljastab kaubanduse korraldaja. Tänavakaubanduseks ei loeta müügikoha hooajalist laiendamist, väljas pool siseruume ettevõtte vahetusläheduses.
Müügipiirangud: turukaubanduse korras on keelatud müüja kaupa või teenust mille puhul on nõutud lisamärge registreeringus ( alkohol ja tubakas ), kaupu kataloogi alusel, arvutiprogramme audio ja videosalvestuseks. Samad piirangud kehtivad ka tänavakaubanduses ning lisaks tööstuskaupu ja loomi. Istikute müük tänavakaubanduses peab toimuma eraldi piiratud müügialal.
Järelevalve
Käesoleva seaduse täitmist kontrollivad tarbijakaitseamet, politsei asutus, valla või linna valitsus, vet. ja toiduamet.
Vastutus
Karistada võib järgmiste asjade puhul

tegevuskoht ei vasta nõuetele
kaupa või teenust müüakse selleks mitte ettenähtud kohas
puudub registreering või nõutud lisamärge registreeringus
kauba müügile kehtestatud nõuete rikkumine
saatedokumendi puudumine või esitamata jätmine
nõuetele mitte vastava kauba ja teenuse müük
tegevuskoht on tähistamata

.ODT Laadi alla originaalfail 3 lk · .odt · 15 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sikasteandra Õppematerjali autor

kaupleja müüja registreering klient kaubanduse korraldaja Kaubandusõigused

Sarnased õppematerjalid

docx

Sissejuhatus eraõigusse kordamisküsimused

1. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? I OSA. 1. Mis on tsiviilõiguse allikad? Seadus ja tava 2. Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses? seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. 3. Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 4. Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja pi

Sissejuhatus eraõigusse

docx

Kliendiinfo stend

KLIENDIINFO STEND!!!  Kaupleja – isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.  Müüja – kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras.  Kaup – müügiks pakutav või müüdav vallasasi.  Klient – tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga.  Müügikoht – koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust.  Hind- kauba või teenuse eest makstav summa  Hind peab avalduma kirjalikult ning selgelt ja loetavalt.  Kaupleja või teenusepakkuja peab sind kauba või teenuse hinnast teavitama enne ostutehingu sõlmimist.  Kui kauba hind kassas ja müügisaalis ei ühti, siis võib klient kaubast kassas enne ostu sooritam

Kliendisuhete juhtimine

ppt

Majutust ja toitlustust reguleerivad õigusaktid

29.09. 30.09.2011 MJ109, 209 Toiduseadus Alkoholiseadus Tubakaseadus Kaubandustegevuse seadus Turismiseadus Tarbijakaitseseadus Majandustegevuse registri seadus Toiduseaduse eesmärk on tagada tarbijale ohutu toit ning tema õiguste ja huvide igakülgne kaitse. Seaduses sätestatakse toidu käitlemise alused, käitleja enesekontroll ning riiklikjärelevalve toidu ohutuse ja muudele nõuetele vastavuse tagamiseks. toit käesoleva seaduse tähenduses on aine või toode. käitlemine sisaldab kõiki tegevusi toidutoorme tootmisest kuni toidu tarbijale kas tasu eest või tasuta üleandmiseni. Toiduseadus reguleerib kogu toiduahelat esmasest tootmisest jaemüügi ja toitlustamiseni. Seadus reguleerib ka toidutoorme tootmist ja esmast töötlemist ning sisaldab erinorme loomse päritoluga toidule. Seadus ei reguleeri vaid isiklikuks tarbeks valmistatavat toitu. Seaduses on sõnastatud käitleja enesekontrollisüs

Õigus

doc

Mõisteid kaubandusseadustest.

Kaubandus mõisted. · Kaubandus ehk äri on vabatahtlik kaupade ja/või teenuste vahetamine maksevahendite või teiste kaupade vastu. · Hüpermarket ehk hiidkaubahall on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on üle 2500 m² ning toidu- ja esmatarbekaupade osakaal ületab 50%.Hüpermarketid asuvad peamiselt suurte magistraalide ääres ja suurtes kaubanduspiirkondades. · Supermarket ehk kaubahall on jaekaubandusettevõte, kus müügipinda on kuni 2500 m² ning kus toidu- ja esmatarbekaupade osatähtsus moodustab kaks kolmandikku.Supermarketid asuvad enamasti suurtes elamurajoonides. · Tarbija on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. · kaupleja isik, kes oma majandus- või kutsetegevuses pakub ja müüb või muul viisil turustab tarbijale kaupa või osutab teenust · kaup kaupleja pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus; · t

Müügiõpetus ja kaubandusõigus

docx

KAUBANDUSÕIGUS

EKSAM 8.12 kell 17:00 NB! kirjutame vastused teise värviga!!!! 1. LEPINGUÕIGUS Võlaõiguse peamised põhimõtted – § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesm

Õigus

docx

Tarbijakaitse I KT

1.Tarbijakaitse ajalooline areng, üldiseloomustus ja põhimõisted Esimesed tarbojat kaitsvad üksiknormid kehtestati Euroopa varakeskaegse naturaalmajanduslikkus ühiskonnas.Kuni 20.sajandi keskpaigani reguleeriti tänapäevases mõõtes tarbijaõigussuhteid tsiviil-ja kaubandusõiguse regulatsiooni alusel. 20.sajandi alguses hakati detailsemalt sätestama nõudeid üksikute tarbijakaupadele.Rootsis kehtestati ostja huvide kaitseks järelmaksuga kauba kohustuslikud lepingutingimused 20.sajandi teisel külmnendil. Tarbijaõigus tervikuna kujutab endast eriregulatsiooni,millega kaitstakse spetsiifilist isikute rühma tarbijaid. Tarbijaõigust võib vaadelda subjekti keskse õigusharuna,mille tähelepanu keskmes on rohkem tarvija isik kui tarbimisprotsess kui selline. Tarbijavaidluste lahendamisel ja normide tõlgendamisel on oluline roll kohtudel ja tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise organitel. Tarbija-füüsiline isik kellele pakutakse,omandab,kasutab kaupa või teenust

Teenindus

docx

TARBIJAÕIGUS

TARBIJAÕIGUS I Tarbijaõiguse ajalooline areng Tarbijasuhteid võib pidada sama vanaks kui ühiskond. Kõik inimesed on kogu aeg midagi vahetanud seega eksisteerisid tarbijasuhted. Nii kaua, kui on olnud vahetamistehingud, on olnud ka tarbijatehingud. Kõige vanemad õigusallikad viitavad sellele, et on vaja kaitsta teatud kaupa ja nendega seotud tegevusi. Enne tööstuslikku revolutsiooni ei olnud põhimõtteliselt vaja tehinguid teha, kuid tehnoloogia areng võimaldas alustada masstootmisega. Varem iga talu tootis asju ainult endale. Õiguslikus mõttes tõuseb plahvatuslikult tehingute arv iga teenuse ja toote saamiseks tehakse tehing. Seega hakati koostama tsiviilkoodekseid. Nendel muudatustel baseerubki enamus kaasaegseid tsiviilkoodekseid. Kuid tarbija mõistet kui sellist veel ei olnud. Eestis: Nõukogude Liidu ajal ENSV Tsiviilkoodeksis üsna hea kaitse ostjal, kuid tarbija mõistet siiski veel ei kasutatud. Ei olnud tarbija kaitseks loodud õigusakte. Perestroika ajal

Õigus

doc

Kaubandus Test VII

Test VII 1. Agressiivne kauplemisvõte · on alati seotud füüsilise jõu kasutusega · ei pea alati olema seotud füüsilise jõu kasutusega · on seotud füüsilise jõu kasutusega, kui tarbija osutab vastupanu 2. Märge Extra Virgin toiduõli pakendil tähistab · rafineerimata õli · rafineeritud õli · ekstraheeritud õli 3. Milline järgnevatest võtetest ei ole agressiivne · mulje loomine, et tarbija ei saa enne lepingu sõlmimist lahkuda · tarbija külastamine tema kodus, eirates tarbija palvet lahkuda või mitte tagasi tulla · koduukselepingu sõlmimine 4. Piima normaliseerimine on: · Rasvaprotsendi viimine ettenähtud tasemele · Mehhaaniliste lisandite eraldamine · Valgusisalduse viimine normaaltasemele 5. Lihatoodete pakenditel on tootja identifitseerimismärk · ovaalne · kolmnurk · ümmargune 6. Mis ei ole eksitav kauplemisvõte ·

Kaubandus

Rohkem sarnaseid