Põld ja Eesti mullad Põld on haritav maa, kus kasvatatakse inimestele todutaimi ja loomadele söödataimi. Eesti rahvas on üle 2000 aasta olnud meie toitja, paljud vanasõnad, laulud, kombed ning need kirjeldavadki põlde ja talumehi. Põlluharimine sai alguse korilusest. Üks esimesi põlde oli alepõld sellege oli nii, et alguses oli kas mets või metsatukk sealt võeti puud maha, põletati ära ja tuhk oli väetiseks ja kui enam hea saak polnud lasti põllul võssa kasvada. Põlispõllud on niisugused põllud, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on jätkuvalt viljakad.Põldudel on ka oluline viljakas muld selleks hakati mulda kobestama. Pideva põlluharimisega peaks vahepeal ka põld puhkama Mullal on kihid: Metsakõdu. See koosneb maapinnale kuhjunud orgaanilistest ainetest Huumushorisont. See on mulla viljakas osa. Väljauhtehorisont. Kus vihmavesi uhub toitained välja mulla sügavamasse ossa Sisseuhte...
Mulla happeline reaktsioon on nõrgalt happeline (pH 5,5- 6,5 piires). MULLAHORISONDID. Mulla profiil, so mulla mineraalosa ülesehitus vertikaalses lõikes kujutab endast mullatekkeprotsessis muundunud mullalähtekivimit. Näivleetunud mulla ülemised horisondid on nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, kuna neid muldasid on Eesti oludes mimeid kordi lubjatud. Profiil koosneb järgmistest horisontidest A-Baf- El(g)-B-C2. Kahkja mulla ülemised horisondid on nõrgalt happelise reaktsiooniga või neutraalsed, kuna neid muldasid on Eesti oludes mimeid kordi lubjatud. Seoses madala huumuse- ja kaltsiumisisaldusega ning sageli esineva kerge lõimise tõttu on kahkjate põllumuldade struktuur vähese vastupidavusega. Vihmaga struktuuriagregaadid purunevad ja moodustavad paakunud kooriku. Kamar-leetmuldade profiili ühiseks tunnuseks on A huumusehorisondi esinemine
Olulisem tootmisvahend põllumajanduses Mullatekketegurid: Lähtekivim Kliima Aeg Inimtegevus Mullaorganismid Reljeef Taimed Mulla tekketegurid jagunevad omakorda kaheks : AKTIIVSED MULLATEKKETEGURID o Kliima o Mullaorganismid o Inimtegevus PASIIVSED MULLATEKKETEGURID o Lähtekivim o Reljeef o Aeg (mulla vanus) Mulla vanus sõltub: Mullaprofiilist Horisontidest Lähtekivimitest Peamised mullas toimuvad protsessid: Leetumine Leostumine Kamardumine Gleistumine Soostumine Sooldumine Mulla koostis: Tahke osa Mineraalne osa Orgaaniline Vesi Õhk Mullahorisondid O- Kõduhorisont A- Huumusehorisont E- Välisuhtehorisont B- Sisseuhtehorisont C- Lähtekivim CG- Gleistunud lähtekivim
sisalduse, keemilise koostise jm. poolest. Horisondid O-metsakõdu A-huumushorisont E-väljauhte (valkjas) B-sisseuhte (tumedam) C-lähtekivim D-aluskivim T-turba G-gleihorisont Protsessid Leostumine-veeslahustuvate soolade (Ca, Mg) väljauhtumine sademeterikastel aladel. Leetumine-mulla ülaosa lagunemine happelise pinnasevee toimel. Lassiveerumine-mulla väikesed tahked lagunemata osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja. Savistumine Gleistumine-Fe reageerib mineraalosaga ja tekib sinakasrohekas gleikiht. Ferralisatsioon-punakas Fe ja Al rikas kiht. Kaltsifikatsioon-Ca kogunemine sisseuhtehorisonti. Sooldumine-soolakirme tekkimine Mulla viljakus Omadus varustada taimi vajalike toiteelementidega. Sõltub tema omadustest,seisundist ja kasutamisest. Muutub arengu ja inimtegevuse tagajärjel. Degradatsioon Mulla kahjustumine või hävimine. Erosioon-mulla ärakanne veega
C- Mulla lähtekivim gleihorisondiga. Iseloomustada põllul esinevate muldade omadusi, viljakust, kontrastsust, põllu kuju jne. K- rähkmuld. Rähksed rendsiinad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal kui 30 cm. Mullaprofiil koosneb peamiselt järgmistest horisontidest A-C, A-BC-C või tüsedamate rähkmuldade korral A-Bw-C. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikus olekus rähksed rendsiinad jaotatakse huumushorisondi tüseduse järgi väga õhukesteks (huumushorisondi tüsedus < 10 cm), õhukesteks (10-20 cm) ja keskmise sügavusega (20-30 cm) muldadeks. Rähkmuldade tunnused: kihisemine (reageerimine HCl-ga) huumushorisondis kõrgemal kui 30 cm, suur kivisus, vähearenenud
mineraalseosa peamine kiht; B- sisseuhte (illuviaalne) horisont; C- mulla lähtekivim). KI on leetjas muld. Mullaprofiili valem A-El-Bt-C: (A- huumushorisont, mulla mineraalseosa peamine kiht; El- lessiveerunud horisont, väljauhtehorisont, kust lessiveerumise tulemusena laskuva veega on allpool asuvasse horisonti ümber paigutatud teatud peene tolmu ja savi osakesed, värvuselt kollakas pruunikashall; Bt- tekstuurne sisseuhtehorisont, on tekkinud ülemistest horisontidest pärit savi- ja ibeosakeste sisseuhtel; C- mulla lähtekivim). Ko on leostunud muld. Mullaprofiili valem: A-Bw-C (A- huumushorisont, mulla mineraalseosa peamine kiht; Bw- kohapealse savistumisega (metamorfoosne) sisseuhtehorisont; C- mulla lähtekivim) Muldade omadused Põllumassiiv on korrapärase kujuga, kui mõningais kohtades on sopistusi. Leetjad mullad on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Toiteelementidesisaldusega neil
25.Gleihorisont ( G) on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekas-hall horisont. 26.Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. 27.Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosadest laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28.Leesiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad ühetakse pindmistest horisontidest välja. 29.savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumis saadused kuhjuvad tekkekohal. 30.Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31.Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim. muldade degradatsiooniks. 32.Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid. 33
On moodustunud mulla mineraalse osa murenemissaaduste ja taimsest materjalist pärit tuhaelementide kuhjumisel kohapeal ning nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Tunnus (g) tähendab gleitunnustega horisonti, kus esinevad lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe.[5] BCg ehk sisseuhte-mulla lähtekivim horisont- B tähitust kasutatakse juhul, kui sisseuhte iseloom on ebaselge. Värvuselt on ta tumedam talle eelnevast eluviaalsetets horisontidest. C on mullatekkest sisuliselt mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ege muundumisi. Täht g tähitab liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont, milles domineerib põhihorisondi värvus.[5] Cg ehk mulla lähtekivim- mullatekkest sisuliselt mõjutamata materjal, milles ei toimu mulla mineraalse ja orgaanilise osa ümberpaigutusi ege muundumisi. Täht g tähitab liigniiskuse tingimustes tekkinud
ühenditeks. Läbi mulla liikuv vesi kannab keemil ühendid mullaprofiilis allapoole, mulla ülaosa vaesub keemil elementidest, suureneb mulla happesus, kujuneb valkjas leetehorisont (väljauhtehorisont). Mulla ülaosast pärit osakesed kuhjuvad sügavamale- kuj sisseuhtehorisont. toim parasvöötme sademeterikkas okasmetsas, soodustav tegur- karbonaatidevaese lähtekivimi esinemine. 4.lessiveerumine- mullaprotsess, kus mulla väikesed tahked osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja, sügavamale, kuhu tekib savistunud sisseuhtehorisont. Tagajärg- pindmistest horis-st kaovad peened osakesed, seega mitmed elemendid. 5.savistumine- peened murenemissaadused ja org aine mineraliseerimissaadused kuhjuvad tekkekohal. 6.gleistumine- toim veega küllastunud hapnikuvaeses keskkonnas, mullamikroobide reageerimisel rauaühenditega tekivad sinakad/rohekad gleimineraalid. (väiksematel geogr laiustel:) 7.ferralisatsioon- toim ekvator
Huumus – maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus – maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Mineraliseerumine – orgaaniliste ainete lagundamine lihtsateks mineraalühenditeks (CO2, H2O, NH3, oksiidid). Mullahorisont – mulla vertikaalläbilõikes (mullaprofiilis) silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse (koostise), läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht. Mullaprofiil - on erinevatest horisontidest koosnev mulla vertikaalläbilõige maapinnast kuni lähtekivimini (mõnikümmend sentimeetrit kuni mõni meeter). Mulla veerežiim - nähtuste kompleks, mis on seotud vee mulda tungimise, seal liikumise ja kaoga mullast aasta jooksul. Mulla veerežiimi mõjutavad tegurid on reljeef, kliima, mulla koostis, põhjavee seis ja taimkate. Leetumine – orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, need kantakse mullas
valkjashall) horisont. 26. Mis on leostumine? Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist. 27. Mis on leetumine? Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks. 28. Mis on lessiveerumine? Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väiksed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. 29. Mis on savistumine? Savistumise on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused kuhjuvad tekkekohal. 30. Mis on sooldumine? Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest. 31. Mis on muldade degradatsioon? Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim muldade
Savi loob mullale struktuuri Pruunikas värvus tuleneb Fe-ühenditest, mis leostumisest järele jäänud. · Savistumist soodustavad rikas lähtekivim, aktiivne bioloogiline aineringe, perioodiliselt läbikuivav mulla ülakiht, neutraalne reaktsioon. · Kui leostumisprotsess kaugemale arenenud, liigub savi allapoole - tekib Bt-horisont (savi sisseuhtumine) (A-El-Bt). Lessiveerumine · Prantsuse keeles - läbiuhtumine. · Pindmistest horisontidest uhutakse savi allapoole: ibe- ja tolmuosakesed ning raud, alumiinium ja teisted elemendid, mida ibe- ja tolmufraktsioonis on rohkem kui mullas tervikuna. Muld ei hapestu. · Sisseuhtehorisont (Bt) rikastub nendega ja Bt- horisondi lõimis muutub raskemaks (A-El-Bt). Leetumine · Iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all. O
Järgmine suur osa põllust on kaetud gleistunud rähkmullaga, mille siffer on Kg. Profiili ehituselt sarnased vastavate automorfsete muldadega, erinedes viimastest ajutiselt esineva liigniiskuse poolest. Olulisemaks erinevuseks on gleistumistunnuste, s.o. roostevärvi täpikeste ja väiksemate sinakashallide laikude esinemine huumushorisondile järgnevates horisontides. Huumushorisont on parasniisketest tumedama värvusega. Mullaprofiil koosneb tavaliselt A-BCg-Cg või A-BCg- M horisontidest, kusjuures pae esinemisel on selle sügavus üle 30 cm. . Gleistunud paepealsed mullad moodustavad kogu maast alla 0,5%, põllumaadel tavaliselt ei leidu.Gleistunud rähtmuldi on ca 1,6% mast ja 2,1% põllumaast [2] 3.3 Koreserikka rähkmullaga Järgmine suur osa põllust on kaetud koreserikka rähkmullaga, mille siffer on Kr. Selle mulla iseloomulikuks tunnuseks on see, et keemine toimub enne 30 sentimeetrit. Tegemist on karbonaatsel koreselistel setetel kujunenud koreserikka mullaga
taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju Eesti muldi kujundavad järgmised olulised protsessid: · Kamardumine -- huumuse moodustumine ja huumuskihi teke, esineb pea kõigis muldades; · Savistumine -- murenemisel moodustuvad savimineraalid, tekivad kompleksühendid mulla huumusega, mullaprofiil või osa sellest rikastub saviosakestega; · Lessiveerumine -- saviosakeste liikumine laskuvate vetega mulla ülemistest horisontidest alumistesse; · Näivleetumine -- ajutise pinna- ja ülavee ning lessiveerumise koosmõju erineva lõimisega kihtide piiril või savi ja liivsavi pindmistes kihtides; · Leetumine -- happelise orgaanilise aine mõjul mullas toimuv mineraal- ja orgaaniliste ainete lagunemine ja lagusaaduste mullast väljauhtumine; · Gleistumine -- hapnikuvaeses ehk vee ülekülluse tingimustes sinakas- või
taimejuured, tegutsevad mullaorganismid ja on märgata huumuse mõju Eesti muldi kujundavad järgmised olulised protsessid: • Kamardumine — huumuse moodustumine ja huumuskihi teke, esineb pea kõigis muldades; • Savistumine — murenemisel moodustuvad savimineraalid, tekivad kompleksühendid mulla huumusega, mullaprofiil või osa sellest rikastub saviosakestega; • Lessiveerumine — saviosakeste liikumine laskuvate vetega mulla ülemistest horisontidest alumistesse; • Näivleetumine — ajutise pinna- ja ülavee ning lessiveerumise koosmõju erineva lõimisega kihtide piiril või savi ja liivsavi pindmistes kihtides; • Leetumine — happelise orgaanilise aine mõjul mullas toimuv mineraal- ja orgaaniliste ainete lagunemine ja lagusaaduste mullast väljauhtumine; • Gleistumine — hapnikuvaeses ehk vee ülekülluse tingimustes sinakas- või
Pärandab mullale oma mehhaanilised,füüsikalised ja mineraloogilised omadused. 3)Kliima-mõjutab organismide elutegevust mullas. 4)reljeef-jaotab ümber aineid ja energiat 5)aeg e. mulla vanus- muld areneb aja jooksul 6)inimfaktor- väetamine,kuivendamine,niisutamine.mõju võib olla ka megatiivne Mullaprofiil-on läbilõige,mis algab maapinnast kuni lähtekivimiteni.Mullaprofiili ehitus-all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest maapinnalt kuni mullatekkeprotsessist muutumatu lähtekivim.Solum-mulla ülemine rohkem murenenud osa,mis sisalab A,E ja B- horisonte.Solum sisaldab endas teatud hulk horisonte,mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärel.Mulla geneetiline horisont-kiht,mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on naaberhorisontidest eristatav terve rea mullatekkeprotsessi käigus kujunenud omad erinevuse poolest.MULLA HORISONDID ON MULLATEKKE ÜKSIKPROTSESSIDE PEEGELDUSED
Juhtivaks mullatekkeprotsessideks leetjatel muldadel on lessiveerumine ja savistumine. Leetja mulla tüüpprofiil: A-Ew-Bt-C. Huumushorisondile järgneb lessiveerunud horisont, sellele järgneb sisseuhtehorisont ning lähtekivimiks võivad olla nii kollakashallid kui ka punakaspruunid karbonaatsed moreenid. Lessiveerunud horisondi alla tekib pruuni või punakaspruuni värvusega tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt), mis on rikastuud ibe- ja saviosakestest. Mullaprofiil võib koosneda järgmistest horisontidest: A-Ew-Bwt(Bt)-BC-C. Leetjad mullad esinevad tavaliselt looduses leostunud muldadega koos ja hõlmavad umbes 2,4% kogu Eesti maast ning 6,3% Eesti põllumaast. Leetjad mullad on peamiselt levinud Pandivere kõrgustikul kollakashalli moreeni puhul ning punakaspruuni moreeni puhul Viljandimaal ja Tartumaal. Gleistumistunnustega leetjatel muldadel esinevad roostetäpid. Neil muldadel pole probleeme toiteelementidesisaldusega, kuid
reljeef, taimestik) Mullatekketingimused- maakoha vanus, reljeef, kliima, taimestik 54. Leetumine. Mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguprodektide eemaldumine laskuva veega. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. Kerged lõimised 55. Lessiveerumine. Ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine mulla ülemistest horisontidest alumistesse. Ibe ja kolloidosakesed ise ei lagune. Keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei põhjusta happesust 56. Savistumine. Bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogumine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil 57. Näivleetumine. Ehk pseudoleetumine- mullatekke protsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske
Boniteet V-Va. Alusmets puudub. Alustaimestikus sookail, kukemari, küüvits, murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, samblarindes valitsevad turbasamblad, kasvavad ka samblikud. Metsadest moodustavad 2%. 9.10 K õ d u s o o m e t s a d Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud 42% ja männikud 40%. Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal. Esineb 2 kasvukohatüüpi:
kergemate lõimiste alumises osas või vahetult lõimiste ülemineku alal ülagleistumise tagajärjel. Bw metamorfne sisseuhtehorisont (cambic) akumulatsioonihorisont, on moodustunud mulla mineraalse osa murenemisproduktide ja taimsest materjalist pärinevate tuhaelementide kuhjumisel kohapeal ja nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Bt tekstuurne sisseuhte- e. illuviaalhorisont on tekkinud ülemistest horisontidest savi ja ibeosakeste sisseuhtel eluviaalhorisondi horisondi alla. Bh huumus-illuviaalhorisont on tekkinud leethorisonti läbinud liikuvate huumusainete akumulatsioonil leethorisondi alla. Tekib kerge lõimisega muldadel. Bs raud-illuviaalne horisont (spodic) on tekkinud leetumise tagajärjel akumuleerunud Fe- ja Al- orgaaniliste komplekside kuhjumisel leethorisondi alla. Bhs huumus-raudilluviaalne horisont s.o. segatekkega horisont
47. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 48. Lessiveerumine. ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 49. Savistumine.
koostamine, kus tuli välja tuua kaevete sügavused, huumus%, pH, lõimis. Kõige lõpuks andis kursusetöö koostaja kõigile kolmele kaevele agronoomilise hinnangu, kus tõi välja, milline maa milliseks tegevuseks sobib ning mida tuleks teha, et mullastiku tingimusi tulevikus parandada. 2. Välitööd: Kõik kolm kaevet teostati labidate abil, et ei ajaks horisonte segamini ja jääks võimalikult loomulik pilt horisontidest. Kõigepealt tuli võtta proov kilekotti igast horisondist, et koostada sügavkaeve liivmonoliiti. Seejärel tuli igast kaevest võtta proovid veel iga 5cm tagant kuni 55cm sügavusele. Lisaks nendele võeti 8 proovi iga sügavkaeve ümber olevatest poolkaevetest. Need proovid olid vajalikud liimmonoliitide valmistamiseks. Selleks, et täpsemalt uurida mullastiku seisundit, mõõdeti igast horisondist pH taset indikaatoriga,
murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineralid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms.) 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid. Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel - need erinevad üksteisest huumsesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas. 2) Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. 3) Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad/valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid. 5) Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] - Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis
niisutamine soolase veega) 51. Leetumine. leetumine-mulla mineraalosa lagunemine orgaaniliste hapete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Toimub happelises keskkonnas, karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. Laskuv veevool. Kergel lõimisel. Mullaviljakus väheneb 52. Lessiveerumine. lessiveerumine-ibe ja kolloidosakeste (savi) ümberpaigutamine laskuva vee toimel mulla ülemistest horisontidest alumistesse. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja karbonaatne lähtekivim. Ei põhjusta mulla hapestumist. Saviosakeste esinemine 53. Savistumine. savistumine- bioloogilisel murenemisel või taimejäänuste muundumisel vabanenud mineraalühendite ümberkristalliseerumisel moodustunud saviosakeste kogunemine tekkekohal. Leiab aset karbonaatsel lähtekivimil (neutraalse või nõrgalt happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 54. Näivleetumine.
hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms.) 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid. Mullahorisondid kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel need erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] õhuke org. aine kiht või turvas. 2) Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. 3) Eluviaalsed horisondid [A] hallikad/valged/kollakad Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] savistunud kihid. 5) Illuviaal-akumulatiivsed horisondid [B] Fe ja neutraliseerimata huumuse kuhjed, mis
Geoloogiliste tegurite eeskätt vee toimel paigutuvad tekkinud ühendid sageli ruumiliselt ümber, mille tulemusena tekivad mulda väliste ehk morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Neid kihte, mis on tekkinud mullatekkeprotsessi käigus, neid nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks ja neist koosnevat vertikaalristläbilõiget mullast me nimetame mullaprofiiliks. Mulla profiil koosneb väliste tunnuste poolest üksteisest eristatavatest geneetilistest horisontidest. Mulla morfoloogilised tunnused: 1) Värvus 2) Lasuvustihedus 3) Mulla happelisus 4) Mulla struktuur Mis on vajalik, et struktuursus tekiks? On vaja et: 1) mullas oleks piisavas koguses kive, savi ja kolloidosakesi 2) mullas oleks piisavalt kahe- ja kolmevalentseid katioone 3) mullas oleks piisavalt huumust Mullaprofiili ehitusest NB! Mulla geneetilisi horisonte tähistatakse kokkoleppeliselt ladina suurte tähtedega,
5. Selgroogsed närilised, mullamutt. 15 Mullaprofiili ehitus ja morfoloogilised tunnused Mullatekkeprotsessis tekkinud ühendid paigutuvad ruumiliselt ümber, mistõttu tekivad mulda väliste e. morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Neid kihte, mis on tekkinud mulla tekke protsessi käigus nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks. Geneetilistest horisontidest koosnevat vertikaalset ristläbilõiget nimetatakse mullaprofiiliks. Kuna mullaprofiili välised tunnused kajastavad mullatekkeprotsessi iseloomu, siis nende põhjal on võimalik muldi klassifitseerida. Mullaprofiili horisontide tähistus: O metsakõdu. Mulla pinnale ladestunud org. ainest koosnev horisont tüsedusega alla 10 cm. A huumushorisont. Tumeda värvusega; tekkinud parasniisketes, kuivades või ajutiselt liigniisketes tingimustes mulda ladestunud org. aine mõjul
horisont). Leetumine on iseloomulik parasvöötme sademeterikastele okasmetsapiirkondadele. Leetumist soodustab karbonaadivaese mullalähtekivimi esinemine. Ka osa Eestimaa muldadest on kujunenud leetumisprotsessi tagajärjel. Laialdasemad leetunud muldade levikupiirkonnad asuvad Lõuna-Eestis, Peipsi järve ääres ja Vahe-Eestis. Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. Need viiakse sügavamale, kus tekib savistunud sisseuhtehorisont. Lessiveerumise all mõistetakse ibe ja kolloid-osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse kihtidesse. Lessiveerumise tagajärjel kaovad pindmistest horisontidest peened osakesed ning seega ka mitmed elemendid. Savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused, kuhjuvad mullas (tekkekohal), kus nad omavahel füüsikalis-
laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt- horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim)
Boniteet V-Va. Alusmets puudub. Alustaimestikus sookail, kukemari, küüvits, murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, samblarindes valitsevad turbasamblad, kasvavad ka samblikud. Metsadest moodustavad 2%. 1.10 Kõdusoometsad Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud 42% ja männikud 40%. Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal.
3.Kliima mõjutab organismide elutegevust mullas. Kliima mõju võib olla otsene. 4.Reljeef jaotab ümber aineid (erosioon) ja energiat (kalded) 5.Aeg ehk mulla vanus aja jooksul muld areneb. 6.Inimfaktor väetamine, kuivendamine, niisutamine (positiivne). Inimfaktor võib olla ka negatiivne Mullaprofiili ehitus-Mullatekkeprotsessi tulemusena tekib mullaprofiil. Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest kuni mullatekkeprotsessist muutumatu lähtekivimini. Solum mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nendevahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mulla geneetiline horisont kiht, mis on enamvähem paralleelne mullapinnaga ja mis on
Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel füüsikaliste ja keemiliste protsesside läbi. 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mullahorisondid taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunenud mulla kihid, mis erinevad üksteised huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehhaanilise koostise ning morfoloogia poolest. Mullaprofiil eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini, peegeldab mulla ehitust. Mulla ehitust iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur, niiskus, juurestatus, keemilised ja bioloogilised moodustised, lisandid jne 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* Vesi mullas on sama vajalik kui veri soontes. Vee tungimist mulda, liikumist, kogunemist ja lahkumist mullas iseloomustab niiskusreziim
väljauhte horisondi, kust on lessiveerumise tulemusena peene tolmu ja savi osakesed laskuva veega allpool asuvasse horisonti. Selline eluvioakumulatiivne protsess saab toimuda ainult neutralsetes tingimustes. Lessiveerumise tagajärjeks on pindmise kihi vaesumine ibest ja tolmuosakestest ning rauast ning sisseuhtehorisondi rikastumine nende osakestega. (Mullateadus) El-horisondi tüsedus on 32 cm. Põllumullal on sisseuhtehorisondiks illuviaalhorisont, (16 cm) mis on tekkinud ülemistest horisontidest pärit savi- ja ibeosakeste sisseuhtel väljauhtehorisondi alla. Värvuse poolest on horisont, kas kakao- või šokolaadipruun. Kahes järgnevas sügavkaeves - rohumaa ja metsa omas esineb Bw horisont (viimases küll BwC üleminekuhorisondina), mis on moodustunud mulla mineraalse osa murenemissaaduste ja tuhaelementide kuhjumisel ning nendest sekundaarsete savimineraalide tekkel. Metamorfne horisont Bw on iseloomulik eelkõige vähe arenenud muldadele, muutused on toimunud kohapeal
3. 2,5-3,5% - keskmine HUUMUSESISALDUSE HINDAMINE 4. 3,5-5% - kõrge 5. Üle 5% - väga kõrge Mulla ehitus Taimede elutegevuse ning huumuseainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunevad mullas kihid, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehaanilise koostise ning morfoloogia poolest mulla geneetilised horisondid. Mulla ehitust peegeldab mulla profiil, mis on eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini. Profiili iseloomustavad makromorfolooglised tunnused: Horisontide tüsedus Värvus Lõimis Ülemineku iseloom Struktuur Niiskus Juurestatus Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised Lisandid Suletised Muldade makromorfoloogilisi tunnuseid uuritakse spetsiaalselt valmistatud mikroskoopilistel õhikutel, tunnuseid kirjeldatakse sellekohaste erimetoodikate põhjal.
4. Aeg ehk mulla vanus aja jooksul muld areneb. Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta 5. Inimfaktor (väetamine, kuivendamine). Inimfaktor võib olla nii positiivne kui negatiivne (erosioon, niisutamine soolase veega) Mullatekkeprotsessi tulemusena tekib mullaprofiil. Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest. Solum mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nende-vahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mullatekke elementaarprotsessid: a. mullatekkeprotsessi olemus b. toimumiseks vajalikud tingimused c. peegeldumine mullaprofiilis d
Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel (füüsikaliste ja keemiliste protsesside kaudu). 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mulla geneetilisteks horisontideks nim taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunenud mulla kihte, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehaanilsie koostise ning morfoloogia poolest. Eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutuumatu lähtekivimini on mulla profiil, mis peegeldab mulla ehitust. Viimast iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused on tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur, niiskus, juurestatus, keemilised ja bioloogilised moodustised, lisandid, suletiset jm. 11. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)* Vesi mullas on sama vajalik, kui meile on vajalik veri soontes. Vee tungimist mulda, liikumist ja
4. Aeg ehk mulla vanus - aja jooksul muld areneb. Meie vanimad mullad on 10 000 aastat vanad, maailmas 1 miljon, rannikul näiteks 1 aasta 5. Inimfaktor - (väetamine, kuivendamine). Inimfaktor võib olla nii positiivne kui negatiivne (erosioon, niisutamine soolase veega) Mullatekkeprotsessi tulemusena tekib mullaprofiil. Mullaprofiili ehituse all mõistetakse tema koosnemist erinevatest omavahel seoses olevatest geneetilistest horisontidest. Solum - mulla ülemine rohkem murenenud osa, mis sisaldab A-, E-, ja B-horisonte, nende-vahelisi üleminekuhorisonte ja vahel ka 0-horisonte. Solum sisaldab endas teatud hulka horisonte, mis on tekkinud ühesuguste pedogeneetiliste protsesside tagajärjel. Mullatekkest haaramata horisondid (C, D) ei kuulu solumisse. Mullatekke elementaarprotsessid: a. mullatekkeprotsessi olemus b. toimumiseks vajalikud tingimused c. peegeldumine mullaprofiilis d
mullale viljakust andvad mineralid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms. 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel. Erinevad huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. · Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas. · Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. · Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad/valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. · Savi-akumulatiivsed horisondid [B] - savistunud kihid.
Leiab aset mulla peenemate osakeste ibe, kolloidid, saviosakeste lagunemine ehk hüdrolüüs. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas (karbonaadivaesel lähtekivimil) ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 63. Lessiveerumine Ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bthorisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim). Ei põhjusta mulla hapestumist. 64. Savistumine
koostisega. Seega nad kajastavad ka mulla protsessi iseloomu, mis selles või teises kohas aset leiab. Geoloogiliste tegurite toimel (vesi) paigutuvad need tekkinud ühendid ruumiliselt ümber. Selle tulemusena kujunevad mullas välja väliste tunnuste poolest ehk morfoloogiliste tunnuste poolest üksteisest eristatavad kihid. Need kihid, mis on kujunenud välja mullatekke protsessi ja käigus omavad kindlaid väliseid tunnuseid, neid kihte nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks. Neist horisontidest koosnevat vertikaalset ristläbilõiget mullast nimetatakse mulla profiiliks. Geneetilised horisondid tähistatakse ladina suurte tähtedega, milledele lisatakse juurde kas tähelisi või numbrilisi indekseid. Erinevate teadlaste poolt ja erinevates riikides tähistatakse horisonte erinevalt. Metsakõdu on metsamuldade kõige pindmisemaks kihiks maaoinnal, kuhu taime jäänused langevad ja seda tähistatakse O. Sellele metsakõdule võib veel lisada tähelisi indekseid (Of; Od), vahel
mineraalosast laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvaiks ühenditeks. Enamasti lagunevad väiksemad mullaosad. Laskuv vool kannab need mullaprofiilis allapoole ja osaliselt ka mullast välja. Leetumine on iseloomulik parasvöötme sademeterikastele okasmetsapiirkondadele. Leetumist soodustab karbonaadivaese mullalähtekivimi esinemine. Lessiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad uhutakse pindmistest horisontidest välja. Need viiakse sügavamale, kus tekib savistunud sisseuhtehorisont. Lessiveerumise all mõistetakse ibe ja kolloid- osakeste ümberpaigutumist mullaprofiilis laskuva veeliikumise poolt alumistesse kihtidesse. Savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumissaadused, kuhjuvad mullas (tekkekohal), kus nad omavahel füüsikalis-keemiliste jõudude toimel liituvad, moodustades savihorisondi.
koort, kohupiima, leiba jne. Samuti saadakse toorainet plastmassile jne. Lupiin Dekoratiivtaimena * Liblikõieliste (ristik, lutsern, mesikas, lupiin) kasvatamise eesmärk on mulla rikastamine orgaanilise aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada.
Geoloogilist kaardistamist viib läbi Geoloogiakeskus, mis asub Tallinnas. Eesti hüdrogeoloogia Aluskorra geoloogilist kirjeldust tehakse alati vanematest kihtidest nooremate suunas. Hüdrogeoloogilist kirjeldust tehakse ülevalt allapoole. Kirjeldustes peaks piirduma kvaternaari kihi ja ülemise survelise põhjaveekihiga, sest mida allapole, seda suurem on viga. Kihtide hierarhia hüdrogeoloogias: põhjavee kompleks koosneb põhjavee horisontidest. Põhjavee kiht=põhjavee horisont. Kvaternaari põhjaveekompleks jaguneb põhjaveehorisontideks, mis eraldatakse välja gineesi ehk tekke järgi: 1) Tehnogeensete setete põhjaveekiht- lokaalne, paksus väga erinev, veepidevus väga erinev, filtratsioonimooduli omadused erinevad, pinnase omadused väga erisugused- betoonist killustikuni, käitub etteaimamatult, vesi paikneb etteaimamatult, seotud palju prügilatega, joogiks ei kasutata.
laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO, MgO) ning savi kogunemist sisseuhtehorisonti ei ole eriti märgata. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. 52. Lessiveerumine- ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutumine mulla ülemistest horisontidest alumistesse huumusainete ja kolloidse ränihappe kaitsetoimel. Ibe ja kolloidosakesed seejuures ei lagune. Vaatamata saviosakeste hulga vähenemisele mulla ülemistes kihtides, nende keemiline koostis jääb muutumatuks kogu profiili ulatuses. Ei toimu mullaprofiili absoluutset vaesumist. Iseloomulik savistunud Bt-horisondi olemasolu. Eeltingimuseks on laskuv veevool ja neutraalne või nõrgalt happeline reaktsioon (karbonaatne lähtekivim)
sügavamale. Seda protsessi nimetatakse leetumiseks. Tugevad vihmad võivad nii mulla pindmisest kihist ära viia suuri toitainetekoguseid, mis edaspidi paiknevad sügavamal. Kuival ajal kui esineb tugev aurumine ja vesi liigub mullas ülespoole (kapillaarsus) võivad osad ained, näiteks Ca2CO3 liikuda ka ülespoole. Muld on oma tekke ja toimimise iseärasuste tõttu sageli kihilise ehitusega, mulla kihte nimetatakse horisontideks. Üldistatult koosnevad suur osa Eesti muldadest järgnevatest horisontidest: Pealmises kihis on tavaliselt palju huumust – huumushorisont. Kiht, millest toitaineid valja uhutakse ja mis on enamasti heledam kui selle peal ja all olevad kihid – väljauhtehorisont. Tume kiht, kuhu jäävad pidama väljauhtehorisondist välja uhutud ained – sisseuhtekiht. Kivim, mis moodustab mulla mineraalosa – mulla lähtekivim. Massiivne kivim, mille peal asuvad eelnevad kihid ja mis ise mullatekkes ei osale – mulla aluskivim
sisalduse tõttu. Siia kuuluvad perekond hiirehernes, hernes, ristik, lutsern, aeduba, sojauba ja lupiin. Liblikõieliste (ristik, lutsern, mesikas, lupiin) kasvatamise eesmärk on mulla rikastamine orgaanilise aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad
Puistutest ülekaalus joonlaud puutuks vastu tüve, st. klupil peab Kuivendatud aladel ka kuusikud. Puistute bon. II- kaasikud 42% ja männikud 40%. olema 3 kokkupuutepunkti puuga. klupp III. (sanglepikute puhul kõrgem). Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja peab olema puu tüvega risti. tavaliselt Alusmets liigirikas - toomingas, lodjapuu, liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. mõõdetakse igat puud üks kord, kui aga paakspuu, pajud, näsiniin, magesõstar. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja tegemist on täpsema mõõtmistööga näit. Alustaimestik on liigirikas ja vastavalt hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, teadusliku tööga või on tegemist mikroreljeefile mosaiikne: võhumõõk, kastikud, moodustades kõduturbakihi
glükosiidide ja alkaloidide suure sisalduse tõttu. Siia kuuluvad perekond hiirehernes, hernes, ristik, lutsern, aeduba, sojauba ja lupiin. Liblikõieliste (ristik, lutsern, mesikas, lupiin) kasvatamise eesmärk on mulla rikastamine orgaanilise aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 36
glükosiidide ja alkaloidide suure sisalduse tõttu. Siia kuuluvad perekond hiirehernes, hernes, ristik, lutsern, aeduba, sojauba ja lupiin. Liblikõieliste (ristik, lutsern, mesikas, lupiin) kasvatamise eesmärk on mulla rikastamine orgaanilise aine ja taimede poolt omastavate toiteainetega. Liblikõielised seovad juurtel olevate mügarbakterite kaasabil õhulämmastikku. Mineraalseid taimetoiteelemente aga omastavad nad tänu sügavale tungivale juurekavale mulla alumistest horisontidest, kuhu mitmed põllukultuurid, nagu teraviljad, kartul jt oma nõrga juurestikuga ei tungi. Liblikõielised on nagu lämmastikväetiste miniatuursed vabrikud ja omastavate taimetoiteelementide transportijad mulla sügavamatest kihtidest künnikihti. Liblikõieliste taimede maapealsed ja maa-alused osad lagunevad mullas suhteliselt kergesti, nii suurendavad nad ka mulla huumusesisaldust. Nende sügavate juurte tekitatud kanaleid mööda saavad aga järgnevad kultuurid oma juurestikku arendada. 36
Boniteet V-Va. Alusmets puudub. Alustaimestikus sookail, kukemari, küüvits, murakas, tupp-villpea, jõhvikas, kanarbik, samblarindes valitsevad turbasamblad, kasvavad ka samblikud. Metsadest moodustavad 2%. 9.10 K õ d u s o o m e t s a d Seda tüübirühma iseloomustab intensiivselt kuivendatud soomuld, hästilagunenud kõduturbahorisondiga. Puistutest ülekaalus kaasikud 42% ja männikud 40%. Kui sood kuivendada, väheneb põhjaveetase ja liigniiskus mulla ülemistest horisontidest kaob. Kui liigniiskus kaob, pääseb hapnik mulda ja hapniku olemasolul hakkab turvas lagunema, moodustades kõduturbakihi. Iseloomulik on, et kuivendamise ja kõdunemise tagajärjel vajub turvas kokku ning puude juurekaelad ning juured jäävad maapinnast pisut kõrgemale. Et mulla pealmises kihis ei ole enam liigniiskust, levivad seal arumetsadele iseloomulikud taimed ja kasvukoha tüübi saab kindlaks teha vaid mulla põhjal.
annaabi.ee 
