Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mullatekkeprotsessid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis sõltub mulla veereziimist?
  • Mis kliimavöötmetele on need 3 näidet iseloomulikud?
  • Miks on mägedes mullateke aeglane?
  • Kuidas mõjutab mullateket kõrgus merepinnast?
  • Kuidas mõjutab mullateket nõlvade kallakus?
  • Milleks sellised hekid?
  • Millest tekib huumus?
  • Mille põhjal eristatakse mulla horisonte?

Mullatekkeprotsessid
Koostaja: Sander
Vaike   Rootsmaa  foto
Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine 
+ jagamine  samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 
3.0)“ alusel, vt 
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Mulla osa bioloogilises aineringes
lagundajad
herbivoorid
karnivoorid
Taimed – 
orgaani -

min
s
e
lise aine 
e
r
e
a
r
l
u
i
mulla 
-
t
m
tootjad
oi
i
t
n
a
t
e
huumus  orgaaniline 
aine 
a
in
,
i
 
m
ed
e
 
de
koguneb
le
http://www.lf-oberursel.de/pages/projekte/boden.html
KLIIMA
ELUSTIK
Temperatuuri mõju 
Taimkatte tüüp;
murenemisprotsessile;
Loomad;
Sademete mõju taimkatte tüübile ja 
Mikroorganismide mõju huumuse 
vee liikumine mullas;
moodustumisele, aineringele, mulla 
Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse 
segamisele (õhusisaldus)
moodustumine
Mullatekketegurid 
RELJEEF
AEG (MULLA VANUS)
Kõrgus merepinnast;
Põllunduseks sobiva mullakihi 
Nõlvade kallakus ;
moodustumiseks kulub 
Asukoht 
~3000 – 12000 aastat 
LÄHTEKIVIM
INIMTEGEVUS
Mineraalne koostis (toitained);
Väetamine, harimine 
Happesus või  aluselisus; 
Kuivendamine, niisutamine
Vee läbilaskvus;
Tasandamine , terrasside rajamine jne
Sügavus, värvus, struktuur
Kirjelda, 
kuidas kõvast kivimist tekib  muld
Atmosfäär 
Biosfäär
Hüdrosfäär  Huumuse teke
Porsumine
Mullaloomad 
Rabenemine
A
B   
     
Pedosfäär          C
Aeg 
D
Litosfäär
Eesti muldade lähtekivimid
• Jääsetted e. moreenid
–  valkjas -hal   karbonaatne  rähkmoreen
– kollakashall karbonaatne rähkne  moreen
– punakas-pruun moreen
• Jääsulamisvee  setted
• Mitmesugused veesetted Läänemere 
erinevatest arengustaadiumidest
•  Tuulesetted (rannikutel)
•  Soosetted  ( turvas )
• Aluspõhja kivimid (lubjakivi)
Lubjakivist murenenud rähk Jäneda põldudel
Vaike Rootsmaa foto
Mulla veerežiim sõltub sademete 
ja aurumise vahekorrast 
c
S
Potentsiaalne 
m
ad
aurumine
emed 
sademed
 
             Niiske
             mõõdukalt niiske           kuiv kliima
S>A
        S~A
              S
aurumine      ->  sooldumine
http://et.wikipedia.org/wiki/Sooldumine
Ferralisatsioon 
• Mullatekkeprotsess, mille käigus muld 
rikastub raua- ja alumiiniumiühenditest 
(Fe O  ja Al O )
2
3
2
3
– Sel est intensiivne punane värvus
– Taimed toitelementidena neid ei vaja
• Toimub kestvalt kõrge temperatuuriga 
ja suure niiskusega või vahelduva 
niiske ja kuiva perioodiga aladel
– Keemilise murenemise käigus moodustuv 
kaolini tsavi toitelemente ei seo
Punamuld
– Süveneb  hapestumine
– Läbikuivamisel kivistuvad
Loit  Reintam   http://www.botany.ut.ee/mul aveeb/sisu/muu.html
Tee või 
telliseid ...
Lateri dile tekkinud mulda 
nimetatakse USDA 
(USA) klassifikatsiooni 
järgi oxisol ning FAO 
klassifikatsiooni järgi 
ferralsol.
Lateri t on iseloomulik 
savannialadele, kus 
esineb ka kuiv  aastaaeg .
http://de.wikipedia.org/wiki/Laterit
Näide muldade arengust
A
E
B
C
paepealne
rähkne
leostunud
leetjas
leetunud
Aja jooksul mineraalne osa mureneb üha peenemateks 
osadeks , sademete veega kantakse ained mullas aina 
sügavamale,  kapillaarse veetõusuga hoopis ülespoole.
Horisondid tüsenevad või tekib neid juurde.

Arutlege, kuidas inimene looduslikke 
protsesse mullas muudab

Microsoft Clif  Art
http://www.eoearth.org/article/Greenhouse_gas

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Slide 3
  • Slide 4
  • Slide 5
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Slide 9
  • Slide 10
  • Slide 11
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Slide 16
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Slide 19
  • Slide 20
  • Slide 21
  • Slide 22
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
  • Slide 26
  • Slide 27
  • Slide 28
  • Slide 29
Vasakule Paremale
Mullatekkeprotsessid #1 Mullatekkeprotsessid #2 Mullatekkeprotsessid #3 Mullatekkeprotsessid #4 Mullatekkeprotsessid #5 Mullatekkeprotsessid #6 Mullatekkeprotsessid #7 Mullatekkeprotsessid #8 Mullatekkeprotsessid #9 Mullatekkeprotsessid #10 Mullatekkeprotsessid #11 Mullatekkeprotsessid #12 Mullatekkeprotsessid #13 Mullatekkeprotsessid #14 Mullatekkeprotsessid #15 Mullatekkeprotsessid #16 Mullatekkeprotsessid #17 Mullatekkeprotsessid #18 Mullatekkeprotsessid #19 Mullatekkeprotsessid #20 Mullatekkeprotsessid #21 Mullatekkeprotsessid #22 Mullatekkeprotsessid #23 Mullatekkeprotsessid #24 Mullatekkeprotsessid #25 Mullatekkeprotsessid #26 Mullatekkeprotsessid #27 Mullatekkeprotsessid #28 Mullatekkeprotsessid #29
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sander83 Õppematerjali autor
Räägib mullatekkeprotsessidest ja seletab neid lahti.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Pedosfäär-mulla profiil
48
ppt

Pedosfäär, mulla profiil

PEDOSFÄÄR · Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ja mida kujundavad ümber nende jäänuste muundumise saadused. · Muld kujuneb elus ja eluta looduse pikaajalisel vastastoimel. · Organismid kasutavad mulda oleluskeskkonnaks või kinnitumiseks. · Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. · Praegu on muld biosfääri oluline komponent, mulla areng on seotud elu arenguga ja täiustumisega. · Mulla viljakus on võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraalainetega ning taime juuri hapnikuga. · Mida suurem on mulla viljakus seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasimõju mullale. MULLA KOOSTIS MULLA KOOSTIS MINERAALNE OSA ELUTU OSA ELUS OSA KIVID, LIIV, SAVI TAHKE VEDEL GAASIL

Eesti mullastik
Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused
31
docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Mullateaduse õppeaine kordamisküsimused: 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismid

Eesti mullastik
Mullateaduse konspekt
14
pdf

Mullateaduse konspekt

MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.
 Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. 
 Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 
 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 
 2) lähtekivim 
 3)kliima 
 4)reljeef 
 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. 
 Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline.
 Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmemõõteline?

Eesti mullastik
MULD-EKSAM-1
44
pdf

MULD-EKSAM-1

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elus organismi

Eesti mullastik
Muld - eksami kordamine
7
doc

Muld - eksami kordamine

1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Eesti

Aerofotogeodeesia - fotogramm-meetria
Pedosfääri mõisted
4
docx

Pedosfääri mõisted

Bioom – geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Pedosfäär – biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu ja organismide toimel. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Mineraliseerumine – on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Lähtekivim – annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Leetumine – toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja muld muutub läbi

Geograafia
Pedosfääri kokkuvõte
4
docx

Pedosfääri kokkuvõte

Pedosfääri mullad jagunevad: Vedel osa: vesi 25%; mulla õhk ­ gaasiline osa 25%. Tahke osa: orgaaniline ­ organismid ja huumus; anorgaaniline- kivimid mineraalid. + elus osa Mulla teke Kivimmurendile (lähtekivim) asuvad kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekke tegurid Passiivsed · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse aluse ja määrab ära mulla omadused (mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse, mineraalse koostise, mulla läbilaskevõime, värvuse). Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Mägisel alal soojeneb ja kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti, varju jäävad mullad jäävad jahedaks ja niiskeks Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. Põllunduseks sobiv

Geograafia
Mullad - eksamiks kordamine
8
doc

Mullad - eksamiks kordamine

PEDOSFÄÄR 14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Võrreldav suurus Füüsikaline Keemiline ehk RABENEMINE ehk PORSUMINE Põhjus temperatuuri kõikumine vesi ja vees lahustunud happed Tingimused, milles kuivades, jahedates prk. niisked ja soojad ülekaalus kus temp. kõigub palju piirkonnad Piirkond, kus ülekaalus kõrbed, tundra vihmametsad Tähtsus mullatekke alus- mullatekke alus- kivim omandab parema suureneb saviosakeste hulk õhustatuse ja vee

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun