Iseseisevtöö : Pedosfäär. (0)

Iseseisev töö nr. 2
. teema: Pedosfäär.
Raul Liebenau k-3
1. Mullad moodustavad muldkatte, mida nim. pedosfääriks.
2. Mullaks nim. maakoore pindmist kobedat kihti, mida taimed, loomad ja mikroorganismid aktiivselt kasutavad.
3.Murenenud kivimit või pinnakatte pudedaid setteid, kuhu asuvad taimed ning millest ja millele muld tekib, nim. mulla lähtekivimiks.
4.Füüsikalisel murenemisel e. rabenemisel omandab kivim parema õhtustatuse ja veeläbilaskmise toob taimedele ja mikroorganismidele sobiva elukeskkonna.
5.Rabenemisega samal ajal toimub keemiline murenemine e. porsumine .
6.Kliimatingimused ( eelkõige sademete hulk ja temp.) mõjutavad kivimite murenemist ning põhjustavad vee liikumist mullas.
9.Mullas on esindatud aine oleku kolm faasi: tahke, vedel, gaasiline.
10.Mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline aine, 25% vesi, 25% õhk.
11.Mullas lõimise järgi jaotatakse muldi liiv-, savi-, liivsavi ja savimuldadeks.
12. Huumus on mulla orgaanilise aine põhiosa, pruun või must keeruka kooslusega orgaaniliste ühendite kompleks, mis on seotud mulla mineraalosaga.
13.Huumus tekkib taimejäänuste ja mulla mikroobide murendumisel, s.o kui need oksüdeeruvad, liituvad ja lõhestuvad.
14.Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis.
15.Taimedele on kergesti omastatav nn. vaba vesi, nt mulda tunginud sademevesi ja peentes poorides liikuv kapillaarvesi, mis võib mullas liikuda mitmes suunas- niiskemast mullast, kuivemasse ja ka mullas vertikaalselt alt üles või ülevalt alla.
16.Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskesti omastatav või omastamatu.
17.Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore.
18.Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismid hingamiseks hapniku.
19.Mullaelustik ( bakterid , seened, vetikat, putukad, ja nende vastsed , ussid ja mulda kaevuvad imetajad ) segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse moodustamisel.
20.Muldade kujunemisel on seega oluline ainete liikumine, mis jaguneb järgmiselt:
*ainete sissekanne, mil mulda lisandub nii orgaanilist kui ka anorgaanilist ainet;
*ainete ärakanne pinnavee , tuulekande, põhjaveega vms.
*ainete ümberpaigutamine, mis seondub enamasti vee liikumisega või mullaosakeste segunemisega;
*ainete muundumine , mis on seotud orgaanilise aine lagunemise, keemilise murenemise ja savimineraalid tekkega.
21. Mullaprofiil on püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutumata lähte- või aluskivimini.
22.Mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihid mida nim. mullahorisontideks.
23.Välja- ja sisseuhteorisondi all asub lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest.
24.Turbahorisint tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel.
25. Gleihorisont ( G) on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas - või rohekas-hall horisont .
26.Leostumise all mõistetakse veeslahustavate soolade väljauhtumist.
27. Leetumine tähendab, et osa mulla mineraalosadest laguneb happelise mullavee toimel lihtsamateks lahustuvateks ühenditeks.
28.Leesiveerumine on mullaprotsess, mille käigus mulla väikesed tahked lagunemata osad ühetakse pindmistest horisontidest välja.
29.savistumine on aga mullaprotsess, milles peened murenemissaadused ja orgaanilise aine mineraaliseerumis saadused kuhjuvad tekkekohal.
30. Sooldumine esineb aladel, kus mullad sisaldavad rohkelt vees lahustuvaid soolasid, see on tingitud lähtekivimi või põhjavee suurest soolasisaldusest.
31.Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nim. muldade degradatsiooniks.
32.Erosiooni tagajärjel kantakse pinnaveega ära mulla ülemised kihid.
33.Stepi- ja kõrbevööndis kannab suurelt aladelt mulda ära tuul- tegemist on deflatsooni e. tuulekandega.
34.Ülatuslikumaid muldade kahjustusi on toonud kaasa kõrbete pealetungi e. kõrbestumise.