Kõige enam uuritud hoiak on rahulolu tööga. Vaatamata uuringute arvukusele on tulemused ikka veel vastuolulised ja eri maades erinevad. Mõju avaldavad nii sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud erisused kui ka töö iseloomu muutumine. Seetõttu on töörahulolu uurimine üleminekumajanduse tingimustes põhjendatud. Hoiakute tugevus sõltub inimese väärtustest ja nende kinnistumisest ning seeläbi sotsiaalsest grupist, kuhu inimene kuulub .Seetõttu on oluline uurida kultuuri mõju hoiakutele. (Rahvusvaheline konverents, Inimteadvus ja käitumine muutuvas maailmas, 2004, Rahvusraamatukogu Konverentsikeskus, Tallinn.) Kuna muudatused ei saa toimuda, kui inimesed, kes peavad muudatusi ellu viima, neid ei toeta, on olulised nende inimeste hoiakud muudatuste suhtes. (lk 85 Organisatsioonide arendamine Ruth Alas, Ülle Übius, Külim 2010, 160lk) Hoiak on inimese teadvustamata valmisolek vajadust rahuldavaks tegevuseks. Inimesi liikumapanevaks jõuks on nende vajadused
Selle tagamiseks pidi otsustavalt majandusellu sekkuma riik. Maailmas domineerisid Keynesi ideed, mis rõhusid võrdsusprintsiibile ja seadsid eesmärgiks sotsiaalsete vastuolude leevendamise. Suuremat tähelepanu pööramist nõuti vaestele, töötutele, immigrantidele, mustanahalistele. Riigi korraldavat kätt oli vaja selleks, et jagada ümber ressursid vaeste kasuks. Näited poliitiliste sündmuste ja laiemalt kogu külma sõja mõjust nendele hoiakutele ning ideedele · Massikultuuri väljakujunemine · Noorte rahutused · Mustanahaliste liikumised · Vasakäärmuslike terroristlikke organisatsioonide moodustamine · Heaoluühiskonna loomine Tähtsamad teaduse- ja tehnikasaavutused · Omaette teadusharuks kujunes küberneetika, mis tegeles juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega. Sellele andis tõuke arvutite areng.
et teda kuulataks.Ameerika sotisiaal kriitik Mencken on õelnud, et demagoog on isik, kes jutustab õpetusi mida teab valeks isikule, keda ta teab, et on idioot. Demagoogia enim levinud võtted on : inimesest lähtuv argument: viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda. enamusele viitamine:viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele, Väga palju arvavad nii, väga paljud teevad nii. Seda kasutavad tihti vanemad nt. Siltide kõlge kleepimine: on levinud arusaam, et kui inimest milleski süüdistatakse, ju ta ss milleski on ka Ähvardamine. Kui sa seda ei tee, siis juhtub see ja teine. Reklaamid !!!!! Arvamusliidri seisukohtade kasutamine enese õigustamiseks, isiku otse ründamine Kasu rõhutamine võimaldab demagoogil oma huvisid varjata
Sissejuhatus kirjandusteadusesse. Essee Jelena Dobrovolskaja HUM BA EK-1 Kirjandus kui kunstiliik Igas kunstiliigis on loodud oma teoseid, mis mõjutavad inimeste meeleolule, hoiakutele, väärtustele ja lihtsalt elule. Selleks on igal kunstiliigil oma kunstivahendid. Muusikas kasutatakse helisid, maalikunstis – värve. Mis aga kirjandusesse puutub, selle põhivahendiks on sõna ja selle jõud. Justnagu muusika ja maalikunst, loob kirjandus sõnadega meistriteoseid ja kuulub kunstiliikide hulka. Kirjandus on tugev ja tähtis inimesevaheline suhtlemisvahend. Teostes kasutatavad sõnad võivad haavata ja ravida, rahustada ja julgustada, nukrustada ja hingestada.
personaalnäitust ,,Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid". Näitus on üleval 27. jaanuarist 15. aprillini ja sellega kaasnevad haridusprogrammid, kohtumisõhtud ja meistriklassid. Kaido Ole on Eesti üks rahvusvaheliselt tuntuim ja hinnatuim ,,loomingulisest energiast pakatav kunstnik, kelle jaoks sünnimaa kunstiruum on juba ammu ilmselgelt kitsaks jäänud. Vaataja saab kogeda, kuidas kunstnik on jäänud truuks teatud hoiakutele, nagu emotsionaalne tasakaalustatus, tehniline perfektsionism ja esteetilisus, hoolimata sisulistest võngetest, erinevatest mastaapidest ning eksperimentidest." (Anu Liivak) Näitus koosneb kunstniku paarikümnest uusimast tööst, millel on kombineeritud materjale, vorme ja pindu reaalsete esemetega. Iga töö peal kujutatud esemele on lisatud alla rattad, balansseerides sellega visuaalselt mittetasakaalustatava olevuse. Suure saali kõrvalruumides mängivad ka kaks lühifilmi
ennast selle maja Jumalaks. Maurus lausus korduvalt Indrekule, et temale tuleb kõik ausalt ära rääida ning et usalda härra Maurust. Kuigi härra Maurus oli pidevalt ise üpris valelik ja salatsev. Maurus aga pidas seda õigeks tegutsemis viisiks ning oli kindle, et kõnnib õiget radapidi, sest ta ise on Jumal. Indreku kodus olidi teda kasvatatud teadmisega, et jumal on olemas ja temasse tuleb uskuda. Koolis olles hakkab, aga Indreku usk Jumalasse kaduma, tänu Mauruse hoiakutele ja käitumisele. Indrek mõistab lõpuks, et seal koolis pole kõik asjad nii selgesti mõistetavad ja ausad ning et valesid kuuleb tihemini kui tõde. Tõe rääkimine võib olla kohati valusam, kui valetamine ning võib jätta vahele nii mõnegi probleemi lahendamise. Indreku vanemad pole võimelised teda materiaalselt toetama õpingute ajal, kuid olles aus ja töökas noormes annab härra Maurus talle võimaluse siiski edasi õppida. Ta pakkus talle kooli ukeshoidja
tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt neile tunnetele, mis nad neid tajudes tundsid. Seega sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. 3)Esmamulje * esmamulje efekt -tekib umbes 30 sekundi jooksul märkamisest, üldmulje loomine teisest inimesest esmasel kokkusaamisel (meeldiv, eemaletõukav jne). *Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult. Olles näiteks teadlik sellest, et teine isik on väga mõjukal positsioonil, võib endas maha suruda vastumeelsuse tema teatud käitumisjoonte suhtes. 4)Isikutaju mehhanismid
The Historical Imagination in Nineteenth-Century Europe" ning esitab White'le oma tekstiga mõned küsimused. White'i järgi näib ajaloolastel olevat voli oma äranägemist mööda vabalt valida, olgu siis teadlikult või mitte, ühe või teise tema poolt tuvastatud ajalookirjutusliku stiili vahel. Tropoloogilised prefiguratsioonid moodustavad nõnda võimalike vormide kogumi, mille seast ajaloolane saab vastavalt oma moraalsetele või ideoloogistele hoiakutele valiku teha. Chartieri esimene küsimus kerkib esile seoses valikuvabaduse toetava positsiooni ühitamisega strukturaallingvistikast laenatud keeleteooriaga. Siit Chartieri esimene küsimus White'ile: kas on võimalik ilma tõsise vasturääkivuseta ühendada Saussure'i-järgset lingvistikat ja ajaloolase kui loovkirjaniku vabadust. White oma vastuses Chartierile ei näe mingit vasturääkivust ühelt
või käitumiseks. Emotsioonid kajastavad hoiakuga seotud meeldivaid ja ebameeldivaid tundeid ja meeleolusid. Need kujunevad individuaalsete kogemuste põhjal. Emotsionaalse hinnangu loomisel annab inimene hinnangu läbi oma väärtuste prisma. Tunnetused ehk kognitiivne külg koosneb tõekspidamistest, teadmistest ja informatsioonist mingi nähtuste kohta. Käitumuslik külg kajastab inimese soove ja oskusi käituda vastavalt oma hoiakutele. Hoiaku teadmisel saab ennustada inimese tegelikku käitumist. Selle aluseks on aga peale hoiakute ka ühiskonnas ja organisatsioonis kehtivad normid ning inimese harjumused, ootused ja elukogemused. Hoiak loob käitumiseks eelduse. Tööga seonduv hoiak on töörahulolu või –rahulolematus. Töörahulolu on meeldiv, positiivne emotsionaalne seisund, mis tuleneb isiku ametist või tööalasest tegevusest
muutus hoiakutes Kõrge ego-haaratus väike erinevus info ja hoiaku vahel tekitab assimilatsiooni, suur erinevus tgekitab kontrasti · Töötlemise tõenäosuse mudel (Elaboration Likelihood Model, R.Petty & J. Cacioppo) Sõnumi tsentraalsed (näit. idee, argumendid) ja perifeersed (näit. välimus, esitusviis) tunnused Veenmise efektiivsust mõjutavad tegurid: näiteks motivatsioon, info raskusaste 4.2 Grupp ja tema mõjujõud hoiakutele · Vastutuse lahustumine · Grupi kohesiivsus · Madal staatus · Teiste juuresolek 4.3 Sõnumi mõjujõud · aeg ("magaja effekt") · eesmärk ei ole veenda või mõjutada · enesekindlus · "ennastohverdav" stiil · ekspertsus · veetlus · argumentatsioon · poolt ja vastu argumendid V Manipuleerimine 5.1 Manipuleerimise viiside aluseks on:
1) produkt toode 2)Promotsioon müügitoetus 3) Koht (place) 4) Hind (price) 5) Ettevõtte stiil (profile) 6) Isik ettevõte ise (person) Turunduse juhtimise etapid 1) Analüüs võimalikud tegevusvariandid 2) Kavandamine eesmärgid ja saavutamise vahendid. Tegevuskava- kes, mida, millal teeb, kes vastutab. Eelarve. 3) Teostamine organiseerimine, motiveerimine 4) Kontroll saavutatu hindamine Turundussuhtlus Suhtlus aimdustele, mõtetele, faktidele, hoiakutele ja emotsioonidele omistatud tähenduste edastamine isikute vahel. Kommunikatsiooni 5 w-d · Who kes on sõnumi lähetaja? · What mida sõnum sisaldab? · Way millist kanalit kasutatakse? · Whom kellele on sõnum suunatud? · What milline on sõnumi mõju? Toote omaksvõtu kõver Tarbija reaktsioonimudelid AIDA A attention I interest D desire A action · Võita tarbija tähelepanu · Äratada ja hoida huvi
Popkunst - Pidasid abstraktset ekspressionismi liiga elitaarseks ja elukaugeks. Claes Oldenburg leidis,et kunst peab valikuta kjutama kõike seda, mis on olemas. Vaataja võib vastavalt oma hoiakutele ja ideoloogiale popkunstist välja lugeda nii tarbimisühiskonna ülisust kui ka pila. Vaieldamatu on ainult visuaalse kogemuse teravus. Roy Lichtensteini teosed kujutavad endast mõne üksiku kujundi suurendust. Tema maal säilitab koomiksipildikesele omase tingliku joonistuse ja koloriidi, kuid palju kordi suurendatud kujund mõjub ühtäkki uudsena. James Rosenquist ei toetu oma piltides ühele valmiskujundile, vaid koondab ootamatus seoses motiive või
tööalast organisatsioonis, ehk näeb suurt pilti Miks arendada meeskonnas Ettevõtliku töötaja hoiakud ettevõtlikkust? • Juhiga samahästi haritud meeskond saab juhist Ettevõtja hoiakud Ettevõtja hoiakutele lisaks paremini aru, sest selgeks õpitud mõttemudelid on • Saavutusvajadus • LOJAALSUS - lojaalsus on ligilähedased • Suhtlemisoskus ettevõtliku töötaja • Organisatsiooni jätkusuutlikkuse üheks tunnuseks võib hoiakutest ilmselt juhile
eeskuju. Jagatud juhtimine ja meeskonnatöö käitumine Kuigi meeskonna tulemused on kõige sagedamini uuritud seoses jagatud juhtimisega, empiirilised tõendid hakkasid kogunema ja näitasid, et tulemused sõltuvad ka meeskonna protsessidega. Jagatud juhtimine erineb meeskonnatööst (või meeskonna protsessidest), endised stressid on jagatud meeskonna liikmete seas, kuigi viimane kasutati seatud koostööga suunatud tundmisele, hoiakutele ja meetmetele, mille kaudu meeskonna liikmed teisendavad liige sisendid meeskonna väljundeid. Meeskonnatöö käitumist vastavad meeskonna liikmete selged meetmed, et hõlbustada ühise ülesanne saavutuse. Juhtimise tõhusus sõltub sellest, mil määral liikmed tajuvad, et leeder on ektomorfse iseloomustusega grupp (meeskond), mida nad ühiselt määravad. Hüpoteesid Hüpotees 1: Tihedus ja tsentraliseerimine (st, kaks näitajad üldist juhtimist) on
Tuleb kasutada palju erinevaid õppetöö vorme. Tavaliselt keskenduvad õpetajad eelkõige koolituse praktilisele küljele, tähelepanuta jääb õppija isikuomadustele rõhumine. Uue intentiteedi leidmiseks võiks rakendada rollimänge, eneseanalüüsi. Sellised tehnikad on aeganõudvad, kuid annavad paremaid tulemusi. Kursuse lõppedes on vajalik teha osalejate tegevuse ja kvalifikatsiooni hindamine. Hindamise viisid ja vahendid peavad olema hoolikalt valitud vastavalt osalejate hoiakutele ja eelistustele, toetama ja mitte takistama osalejate iseseisvust, vastutust, koostööd. Samas peab hindamine ikkagi toimuma, et dokumenteerida osalejate oskusi ja anda neile vastava kvalifikatsiooni paberid. Täiskasvanute koolitaja ehk õpetaja peaks olema ametialaselt ja pedagoogiliselt pädev ning samas loobuma oma võimupositsioonist. Õpetaja töötab ise välja grupile vastavad meetodid, et koolitusel osalejad tunneksid ennast mugavalt, mitte õpilaslikult. Tähtis on
vahetu mälu mahu terminites. Üldjuhul suudab inimene vahetus mälus käepärasena hoida 7±2 ühikut ehk kompa. Tüüpilised muutused, mida teeb läbi mälus säilitav teave, on järgmised: 1. reduktsioon ehk informatsiooni mahu vähenemine ja inforea lühenemine 2. transformatsioon ehk informatsiooni lünklikkuse teke, uue vahetumine tuntuda jmt 3. personaliseerumine ehk informatsiooni muutumine isikupärasemaks vastavalt subjektiivsetele hoiakutele 4. üldistumine ehk konkreetsuse taandumine, ebaolulisena tunduva ununemine 5. kognitiivse konsistensi printsiibi mõjud ehk taandub ootustega sobimatu ning võimendub või ilmub ootuste ja tõekspidamistega kooskõlas olev 6. ratsionalisatsioon ehk sellise info lisandumine, mis aitab selgitada vastuolulist või ebaselget, 7. dominandi teke ehk kujunevad teemad, mis muutuvad valdavaks ning taanduvad teised teemad
Meie ühiskond on pidevas arengus ja uuendustele avatud, seega kaovad ajapiku vanad väärtused ja nende asemele tulevad uued, kuid on selliseid väärtusi, mis püsivad alati : ausus, sihikindlus, koostöö jms. Vaadates eelpool võrdlusi erinevate ettevõttete näol, peab tõdema, et paljud väärtused on samad, kuid igas kohas neid mõistetakse ja rakendatakse erinevalt. Ettevõtted oma esimesel arengutasemel peaksid kohe pöörama tähelepanu ettevõtte väärtustele ja hoiakutele, et hiljem ei tekiks probleeme nii töötajate endi kui ka tööandjate ja alluvate vahel. Väärtused vajavad pidevat täiustamist ja kinnitamist, sest nad ei kujune nii kiirest kui algul paista võib. Väärtuse abil tehakse vahet heal ja halbal ning ollakse võimelised ära hoidma kriitilisi olukordi. Kui töötaja väärtustab organisatsiooni väärtuse asemel midagi muud, siis see ei ole hea. Kuid, kui kõik töötajad ja juht on solidaarsed ja on
*Töötamine koolikollektiivis - kõigi seostamine ärahoidva tegevusega Koolikollektiivis on oluline kõigi seal töötavate täiskasvanute seostamine kiusamise äratundmise ja sellesse sekkumisega. Seostamine eeldab ühiseid vestlusi, mille käigus arutatakse oluliste väärtuste üle, jagatakse kogemusi ja lepitakse kokku oma kooli kõige paremini sobivate tegutsemisviiside suhtes. Tähtis on pöörata tähelepanu kooli kasvatuskultuurile, tööõhkkonnale ja kiusamisega seotud hoiakutele. Koolides, kus on tugev seostatus kiusamise ärahoidmise ja kiusamisolukordadesse sekkumisega, esineb kiusamist vähem. *Sotsiaalseid vastastikku mõjutavaid oskusi tuleb õppida ja harjutada samamoodi kui muidki koolis õpitavaid oskusi. Sotsiaalsete oskuste arenemine on kõige edukamalt võimalik kollektiivis, kus nii täiskasvanud kui lapsed kogevad, et neid väärtustatakse, kuulatakse ära ja kus on võimalik probleemidest avalikult vestelda. Niisuguses kollektiivis
4) Hind (price) 5) Ettevõtte stiil (profile) 6) Isik – ettevõte ise (person) Määrav on turunduspoliitika oskuslik juhtimine. Turunduse juhtimise etapid 1) Analüüs – võimalikud tegevusvariandid 2) Kavandamine – eesmärgid ja saavutamise vahendid. Tegevuskava- kes, mida, millal teeb, kes vastutab. Eelarve. 3) Teostamine – organiseerimine, motiveerimine 4) Kontroll – saavutatu hindamine Turundussuhtlus Suhtlus – aimdustele, mõtetele, faktidele, hoiakutele ja emotsioonidele omistatud tähenduste edastamine isikute vahel. Kommunikatsiooni 5 w-d Who – kes on sõnumi lähetaja? What – mida sõnum sisaldab? Way – millist kanalit kasutatakse? Whom – kellele on sõnum suunatud? What – milline on sõnumi mõju? Toote omaksvõtu kõver Tarbija reaktsioonimudelid – AIDA A – attention I – interest D – desire A – action
.............................6 STATISTIKA ANDMED ...................................................................................7 KOKKUVÕTTE...............................................................................................8 SISSEJUHATUS Kodanike turvatunne võrsub heast majanduslikust ja sotsiaalsest keskkonnast, saab tuge eeskujulikult arendatud avalikust taristust ja arukast elukeskkonna planeerimisest, toetub õigeaegsele ja piisavale informeeritusele ning kodanike endi hoiakutele ja osalusele. Turvalisus ei saa tekkida ainult plaanijärgsete tegevuste järgimisel, vaid inimesed peaksid aru saama, et peavad ise kaasa aitama turvalise keskkonna loomisele. Kindlasti tahame kõik elada keskkonnas, kus ei peaks ümberringi vaatama ja oma seljatagust kontrolli all hoidma. Sellise keskkonna loomiseks peavad võimud ja tavakodanikud tegema koostööd, sest kui tegutseb ainult üks pool, siis ei ole võimalik saavutada eesmärki
· Emotsionaalsete reaktsioonide peale mängimine Demagoogiavõtteid Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni tingimusteta nõustumise kujul: Argumentum ad hominem (inimesest lähtuv argument): viitamine inimese isiklikele omadustele. Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda. Argumentum ad populum (enamusele viitamine): viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele. Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et tal on meeldivam ja lihtsam uskuda seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole: Isikliku hinnangu saavutamine: Hirmutamine, lipitsemine (kiitmine ja meelitamine), kuulajate kasu rõhutamine, kaastunne, lihtrahvalikkus, lõbustamine, mitteverbaalsed hinnangud jne.
· Mängija, kes on kaotanud kõik eelnevad mängud otsustab võita järgmise mängu 3. Moraali hindamine See põhineb indiviidi moraalsetel väärtustel, hoiakutel ja uskumustel mida keegi omab kui ta teeb vastavaid hinnanguid. 3.1. Neli moraali hindamisega seotud valdkonda, mida võib mõõta spordis Esimene on seotud moraali sisuga (hõlmab hoiakuid, uskumusi ja hinnanguid). See sisaldab ka sportlaste vahelisi suhteid, sest need on ka rajatud paljuski hoiakutele ja uskumustele. Teine on seotud indiviidi kompetentsusega ja orientatsiooniga, mis rõhutab indiviidi moraali koostise tähtsust ja korraldust. Kolmas keskendub moraalsele käitumisele, mis on seotud käitumise 8 hindamise meetoditega, enese käitumise kirjeldamisega ja tegevuse kalduvustega. Neljas iseloomustab moraali funktsioneerimise multidimensionaalsust.(6)
negatiivne. Suhtlustõkked kahandavad teise eneseväärikust, nad kalduvad esile kutsuma kaitsehoiakut, vastupanu ja pahameelt. Suhtlustõkked on: x Kritiseerimine teise inimese, tema tegude või hoiakute negatiivne hindamine. x Sildistamine teise inimese alandamine või stereotüpiseerimine. x Diagnoosi panek inimese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiaatri mängimine. x Kiitmine teisele inimesele, tema tegudele või hoiakutele positiivse hinnangu andmine. Tihtipeale kasutatakse kiitust kui trikki, et panna inimesi oma käitumist muutma. x Kamandamine teisel millegi teha käskimine, mida sina tahad. x Ähvardamine püüd kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsete rakendada. x Moraali lugemine teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema, ja teisele epistli lugemine.
keskendumisele. Enesega rahulolu - ennekõike peaks see olema meie eesmärk ja samas tasu nähtud vaeva eest. See eeldab enesekindlust ehk võimet olla mina ise, tundmata hirmu või piinlikkust erinevates olukordades. Samuti tähendab see unistuste poole püüdlemist ning annete ja enesehinnangu arendamist, mis tuleneb usust, et inimene väärib edu. Suhetes teistega toetub meie väljendusoskus suuresti meie enda sisemistele hoiakutele, millest olulisim on ennast aktsepteerida, st et olen see, kes olen, oma heade ja halbade omadustega. Me peaksime vältima lubamist endaga manipuleerida, sest meil kõigil on õigus inimlikule tähelepanule, viisakale käitumisele ja ärakuulamisele. Alati on vajalik oma huvidest ja vajadustest teistele teada anda ning nende eest seista. Kehtestav käitumine on ennast väljendav, teiste õigusi arvestav, aus, otsekohane ja kindel Inimene kontrollib oma sõna tavaliselt paremini kui kehakeelt
Tal on kindlustunne, et sama õppevahend on hiljem korralikult oma kohal riiulil ja seda on võimalik sealt võtta. Montessori õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1. Igapäevaseks eluks ettevalmistavad harjutusvahendid 2. Aistingute arendamiseks välja töötatud õppevahendid 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid (Meister 1994) Kokkuvõte Referaati tehes sain teada kui silmapaistev isiksus oli Maria Montessori. Mõeldes tolle aja ühiskonnas valitsevate hoiakutele ja Maria isa vastuolule asus ta õppima kirurgiks. Millest sai alguse naiste õiguste eest seismine ja hiljem töötavate laste õiguste eest võitlemine. Tänu tööle lastega arendas ta välja meetodi, mis laseb lapse isiksusel piiramatult areneda. Sain teada, et Maria Montessori mõtles välja õppevahendite kasutamise süsteemi, mis vastab lapse vajadusele imikueast puberteedini. Olles uurinud rohkem Montessori pedagoogikat, usun, et tulevikus kasutan oma laste ja oma rühma
viskab minema kantud rõivad ja paneb selga uued, viskab kehastunud hing minema ärakasutatud keha ja võtab uue. Teda ei haava relvad, teda ei põleta tuli. Teda ei tee märjaks vesi, teda ei kuivata tuuled. Hing on alati ühesugune: avaldamatu, tajumatu, paigalolev.'' Karma on lahutamatu dharmast ja sansaarast. Dharma võib tähendada nii ühiskondlikku korda kui ka kosmilist korda, kuid samahästi võib see osutada üksikisiku käitumisele ja hoiakutele. Dharma juhatab hindusid mitmete vooruste juurde, nende hulgas kaastunne, andestamine, heategevus, tarkus, õigus. Lihtsamail tasandil tähendab see inimeste religioosseid ja ühiskondlikke kohustusi, mida ta peab täitma vastavalt oma seisundile ja elujärgule. Näiteks õpetab "Bhagavadgita'', üks ''Mahbhrata'' osast, et parem on täita oma kohustusi kehvalt, kui teise kohustusi hästi. Moksa ehk ülima vabanemise, inimeksistensti eesmärgi saavutamine tähendab vabaneda
kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis · habituse ja välja suhe - habitus kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end ,,koduselt" igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (nt haridus, äri, lähisuhted) · duaalsuse tees - habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal ja osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Põhikapitalid: - majanduslik (erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt realiseeritav ressurss) - kultuurne (erinevatel tegutsemisväljadel omandatud teadmised, väärtused, maitsed, eelistused) - sotsiaalne (kogu sotsialiseerumisprotsessis antud eluetapiks kujunenud suhted, sotsiaalne ringkond/võrgustik)
ühikute asemele võivad asuda tuttavad, hilisem võib asenduda varasemaga ja vastupidi - Liiga individuaalne ja konkreetne, ,,mittepõhimõtteline" võib ununeda (nt pärisnimed), detailid taanduvad - Ilmuvad uued teemad, mida algselt ei olnud, see toimub vastavalt ootustele, hoiakutele, kogemuslikule tõenäosusele - Subjekti ootustega sobimatu, tema jaoks mitteloogiline info ununeb(vrdl kognitiivse dissonantsi teooria) - Ilmneb ratsionalisatsioon.lisandub info, mis aitaks saeletada ebaselget või vastuolulist mäletatavas - Domineeriva teema teke, osa teemasid muutuvad valdavaks, teiste elemendid lisanduvad sinna juurde või ununevad
(((((((((((((Ennetus praktikas Funktsioneerivaid ennetusprogramme sel teemal saksakeelses ruumis ei ole hetkel teada. Pedagoogid peavad siin juhinduma meetoditest ja materjalidest, mis praktiliselt kasutades on end tõestanud. On olemas meetodeid, mis on mõeldud erineva taustaga nii poistele kui tüdrukutele, on tehtud spetsiaalselt noortele, käsitlevad huumoriga vanuselevastavaid teadmisi ja võimaldavad tekkivatele hoiakutele reflektsiooni. kultuurselt erinevate väärtuste ja normide Ülesannete keskpunktiks on seksuaalsus. )))))))))))))))) Informatsiooni saamiseks kasutavad noored sageli internetti. www.spass-oder-gewalt-de on interneti projekt, mis on suunatud just kuritegude probleemidele noorte hulgas. Umbes al 12a. Nii üksikutele kui gruppidele. Peale selle läbitöötamist oleks mõistlik panna paika reeglid enda grupis, kuidas teistega käituda. Seda lehte arendatakse pidevalt edasi. www
asendamatud. 2.2. Positsioneerimine ehk paigutamine Paigutamine on protsess, mille abil tooted saavad oma asukoha tarbija tunnetussüsteemis, sõltuvalt nende eelistest, võistlevate toodete asukohast ja omadustest ning sihtturgude iseloomust; paigutuse uurimine reklaamija poolt on eduka reklaamikampaania võtmeküsimuseks. Seega on positsioneerimine ehk paigutamine tunnetusprotsesside tagajärg ning toetub mälule ning hoiakutele. Paigutamise olulisemaid aluseid on tarbijate margiteadvus. (Bachmann 1994:293) Positsioneerimine tähendab tööd selle nimel, et kauba peamised eelised ja eripära kinnistuksid kliendi teadvusse (Kotler 2002:33) Positsioneerimise mõte ei ole luua midagi uut ja erinevat, vaid manipuleerida sellega, mis inimestepeades juba olemas on. Tugevdada olemasolevaid seoseid (Ries & Trout 2003:6). A. Ries ja J. Trout on eristanud kolme positsioneerimise strateegiat (A. Ries & J. Trout,
hoiakud ettevõtluse osas); Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus (nt illegaalne majandus) P. Bourdieu teooria praktikast ja kapitalide käsitlus: Habituse mõiste – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna vastasmõjulise suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas LISAKS: kui kehastunud sotsiaalsus, tunneb end “koduselt” igal väljal, millel on tegutseva subjekti jaoks tähendus ja mille vastu ta huvi tunneb (‘mängutunnetus’); näit. haridus, äri, lähedussuhted jm Habituse ja välja suhe - pinged, konfliktid, võistlus (konkurents), võitlus uute ja vanade tegutsejate, erinevate ideoloogiate, tõekspidamiste vahel
http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3170%20%204.%20Individuaalsed %20vaartused%20ja%20hoiakud.pdf). Hoiak koosneb kolmest komponendist (vt joonis 1). Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent sisaldab tõekspidamisi, arvamusi, teadmisi või informatsiooni mingi nähtuse kohta. Emotsionaalse komponendi moodustavad tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud nähtusega seotud. Käitumusliku komponendi moodustavad inimese soov ja oskused käituda vastavalt oma hoiakutele (www.mtk.ut.ee/doc/OKmka2004Aidlaloeng.doc). Kognitiivne komponent Emotsionaalne Käitumuslik komponent komponent Joonis 1. Hoiaku komponendid KOKKUVÕTE Enesehinnanguid on kolme sorti, neist halvim on madal. See on paljudele inimestele probleemiks, kuid seda on võimalik ravida, selles mõttes, et seda saab tõsta
· Skulptuur: Skulptuur annab võimaluse luua ruumilist kujundit( ees, taga, sees, kõrval, all). Skulptuuri on võimalik luua näiteks savist, kipsist, papist, plastiliinist jne. Võib luua erinevaid murekarpe, soovisüdameid, mägesid, minu edu monumente jne. Skulptuur oma ruumilisusega võimaldab vaadelda erinevaid elu vaatenurki ja probleemi lahendusi. · Portree; Portree joonistamine või maalimine võimaldab keskenduda iseendale, oma hoiakutele, kehatundele. see annab võimaluse analüüsida oma käitumist ja suhteid teistega. Ennast võib kujutada ideaalsena, koomilisena või müstilisena. lapse erinevaid fantaasiaid tema enda teemal saab läbi rääkida ning arutada, millised neist fantaasiatest võiksid isegi reaalseks saada. · Nukud ja maskid: Nukke ja maske on võimalik valmistada erinevast materjalist:riidest, looduslikest materjalidest, kilest, kipsist savist jne. Nende valmistamine nõuab pühendumist, on
opositsioonis sotsiaalselt ebasoovitavate nähtustega ega ilmuta haritud inimesele omast tolerantsi tõusu 3. Vähem haritud meeste ja naiste vahel on karistuste märamisel suurem differents, kui kõrgemalt haritud meeste ja naiste vahel Juhul, kui see on nii, kinnitaks see soolistest eripäradest tingitud arusaamade arhailist olemust, kus teadvusele ja hoiakutele avaldab mõju pigem kantav sooroll 4. Mida varem on mees või naine omandanud hariduse, seda suuremad on erinevused suhtumistes karistamisse naiste ja meeste vahel dekaaditi. Nooremad ilmutavad suuremat tolerantsi ja erinevused meeste ja naiste hoiakutes suhtumises karistamisse on marginaalsed või puuduvad täielikult Eeldame, et kümnendite jooksul ( jagame hariduse omandanud dekaadidesse vastavalt kooli
· Soost Hoiakute aluseks on inimeste elukogemused Hoiaku koostisosad: · Sotsiaalsest seisundist Emotsioonid- tunded, meeleolud · Tervislikust seisundist Tunnetused- tõekspidamised, teadmised, informatsioon · Vanusest Käitumine- soov ja oskused käituda vastavalt oma hoiakutele. Töörahulolu on dünaamiline- muutuv suurus Hoiak määrab inimese käitumise kooskõlas normide, ootuste ja kogemustega. Tööväline keskkond mõjutab inimese töösse suhtumist kaudselt. Positiivse suhtumise korral on · Töötajad rahul Töö Perekond · Nende tootlikkus on kõrgem
Habituse ja tegevusvälja duaalne suhe: • tegevusväli kujundab habitust - tingiv konstruktsioon • habitus osaleb tegevusvälja (suhete) kujundamises - kognitiivne konstruktsioon duaalsuse tees - Habitus – teoreetiline mõiste, mis märgistab tegutseva subjekti ja struktuurse keskkonna duaalse (vastasmõju) suhte olemust. Habitus positsioneerib tegutseva subjekti sotsiaalsetes suhetes tegevusväljal. Habitus osutab tegutsevate subjektide erinevatele hoiakutele ja suutlikkusele tegutseda antud struktuurses keskkonnas Habituse (operatsionaliseeritult: suutlikkuse) kujundavad: individuaalses ja kollektiivses (ajaloolises) kogemuses/praktikas (sotsiaalne trajektoor) omandatud ja pidevalt omandatavad kapitalid (maht, struktuur ja olemus), mis kujundavad hoiakuid tegutsemiseks ja, mis aktualiseeruvad konkreetsete suhete tasandil tegutsemisväljal käitumisstrateegiatena. põhikapitalid –
usulisse maailma ja jätab oma argikohustused unarusse. Ebaterve on usuline äärmuslikkus: kui usulistel põhjustel käitutakse ennasthävitavalt või teiste suhtes vägivaldselt. Enamikus religioonides esinevad oma äärmused, mis leiavad üldjuhul religiooni funktsionaalse peajoone poolt taunimist ja ohjeldamist. Usu mõju on uuritud seoses eri eluvaldkondadega. Kui me räägime pühendunud usklikkusest, siis on loomulik, et usklikkus avaldab mõju inimese mõttemaailmale, hoiakutele ja käitumisele. On näidatud, et usk on üks olulisi toimetulekuviise, aidates inimestel eluraskusi ületada. Usu üks olulisi rolle on mõtestamine. Usulise seletuse olemasolu aitab kaasa sisemisele tasakaalule ja suurendab õnnelikkust ja heaolu. Uurimused on näidanud, et uskumus, mis paneb inimesele vastuse elu kui Jumala kingituse eest, aitab kaasa tervenemisprotsessile. Üldiselt usklikkus toetab abivalmidust ja teenivat eluhoiakut
Aga see mõte ei lähtunud teaduslikest uuringutest. 2. kõikvõimsa meedia teooria pannakse proovile filmi kasutamise võimalused veenmise või informeerimise eesmärgil. 3. kõikvõimsa meedia taasavastamine meedia võib olla sotsiaalse ja poliitiline võimu instrument. Lang ja Lang arvasid, et on olemas seoeid mõjuga avalikule arvamusele, et minimaalse mõju kohta on ainult üks võimalik käsitlus. Pärast pannakse tähelepanu rohkem pikkajaliste muutuste suunas: emotsioonidele, hoiakutele. Ka tähelepanu pörati kontekstist tulenevatele muutujatele ja motivatsioonile. 4. interaktsiooniline tuginev meediamõju: uue meedia mõjusid sotsiaalne konstruktivism. Selle käsitluse järgi tekkisid kõige olulisemad meedia mõjud tähenduse konstrueerimisel. Konstrueeritakse meedia sotsiaalne formatsioon ja ajalugu. Stiimul reaktsioon lähenemine. Üksik teade üksikisikust vastuvõtja reaktsioon. McGuire: esinemine, tähelepanu, aru saamine, seostamine,
olevat indiviididel stabiilselt olemas; - agressiivsuse ja vägivalla aluspõhjused on omistatavad varases elueas olemasolevatele faktoritele, eriti neurobioloogilistele faktoritele. Kroonilise delinkvetse käitumise aluseks on adekvaatsete emotsionaalsete reaktsioonide puudumine. Juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid: - moraalsed otsustused ei kujune arutluste ja järelduste käigus, vaid need rajanevad inimese varase aregu käigus kujunenud automaatsetele moraalsetele hoiakutele; - nende hoiakute puudumine võib olla seotud neuraalse defitsiidiga; - ka sotsiaalse käitumise keerulised vormid rajanevad elementaarsetele emotsionaalsetele reaktsioonidele. 9. Isiksushäire tähendus kliinilises kontekstis Isiksushäire on sügav ja püsiv käitumismuster, mille väljendused on mitmesugustes isiklikes ja sotsiaalsetes olukordades ühetaoliselt jäigad. Tegemist on äärmuslike vôi oluliste kôrvalekalletega kultuuri keskmise inimese
saamiseks. Kestuse järgi liigitamine - Kestuse järgi saab eristada lühiajalise ja pikaajalise kestusega tooteid. Lühiajalise kestusega tooted tarbitakse tavaliselt kiiresti ära ühe või mõne kasutuskorraga, näiteks toiduained - Pikaajalise kestusega tooted kestavad tavaliselt aastaid, nt mööbel, televiisor jmt. Kasutaja järgi liigitamine Tarbekaupu saab vastavalt tarbija hoiakutele ja ostuharjumustele klassifitseerida veelgi täpsemalt. TARBEKAUBAD Mugavustooted-Esmatarbekauba d - - Homogeensed Valiktooted Impulssostutoote tooted d
raamatukogu Eesti NSV Välisasjade Ministeeriumi 934 476 raamatukogu Tartu Riikliku Ülikooli Raamatukogu 26 613 66 899 Eesti NSV Kirjandusmuuseumi 32 200 8780 Arhiivraamatukogu 1960-70.-l jätkus kirjanduse tsenseerimine väljakujunenud viisil ja vastavalt N: Liidu poliitilistele hoiakutele. Taaskord tõmbus silmus jäigemaks aastail 1982-84, seoses uue venestamislainega. Moskva kontroll otsis raamatukogudest ka usukirjandust ja saksa fashistlikku kirjandust. 1987. aasta septembris loodi komisjon, kuhu kuulusid Riikliku Raamatukogu, Tartu Riikliku C?likooli Raamatukogu, Eesti NSV Teaduste Akadeemia Raamatukogu ja Eesti NSV Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu esindajad. Komisjon pidi valima NSV Liidu Kultuuriministeeriumi ja Glavliti käskkirjade alusel kirjandust põhikokku. 1988
või neg. Hinnang, suhtumine teatud tegevusse või nähtusse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigutus jne. Oluline hoiaku funktsioon on ego-kaitse. Hoiaku komponentideks on (1) kognitiivne (teadlik uskumus või tõekspidamine), (2) afektiivne (nt 39 hoiakuvastane tegevus vihastab), (3) käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavalt hoiakutele). Sotsiaalne hoiak (attitude) on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus (set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju. II osa
viisil. Võib olla emotsionaalne poolt- või vastureaktsioon, pos. või neg. Hinnang, suhtumine teatud tegevusse või nähtusse, üks või teine tajuvariant, üks või teine liigutus jne. Oluline hoiaku funktsioon on ego-kaitse. Hoiaku komponentideks on (1) kognitiivne (teadlik uskumus või tõekspidamine), (2) afektiivne (nt hoiakuvastane tegevus vihastab), (3) käitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavalt hoiakutele). Sotsiaalne hoiak (attitude) on teadvustatav, suhtumisena tõlgendatav predispositsioon, seevastu sättumus (set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud põhiliselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nähtustele või olukordadele mingil kindlal viisil. Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles murdub igasugune väliskeskkonna mõju.
organisatsiooni eesmärkide realiseerimisel, vaid on muutunud ka juhtide partneriteks. (Türk 2005: 40) Selle tõttu on hakatud läbi viima tööanalüüse, mis hõlmavad endas ka personaliuuringuid. Rahulolu ja motivatsiooniuuringute läbiviimise eesmärkideks on avastada ettevõttes esinevad probleemid. Leida põhjuseid sellele, miks töötajad palju töölt puuduvad või töölt lahkuvad. Samuti hinnata ettevõttes tehtavate muudatuste mõju töötajate hoiakutele ja ergutada tõhusat kommunikatsiooni juhtkonna ja töötajate vahel. (Klaamas 2009: 22) Personaliuuringu läbi viimine eeldab spetsiaalse infosüsteemi olemasolu. Personaliuuringud tehakse töötajate töörahulolu, motivatsiooni jt valdkondades nii suuliselt kui kirjalikult. Nimetatud uuringud võimaldavad hoida töötajate ootusi realistlikes piirides ning vähendada rahulolematust ja sellega kaasnevat tööjõu voolavust. (Türk 2005: 70)
teada suitsetavad, kusjuures tüdrukute tutvusringkonnas oli suitsetavaid sõpru rohkem kui poistel. Viimane on ilmselt seletatav ka sellega, et selles vanuses tüdrukud (1516-aastased) suhtlevad sagedamini endast vanematega kui poisid. 38%-l noortest suitsetavad vanemad õed ja vennad. (Allaste 2008: 17 ) Noorte suitsetamise sagedus on seotud hinnanguga, mis nad annavad oma vanemate suitsetamise-alastele hoiakutele (vt Tabel 1). Tabel 1. Vanemate heakskiitev suhtumine suitsetamisse täisealisena noorte nägemuse alusel (vanem lubab kas ilmselt või kindlasti). (Kraavi 2001: 86 põhjal) Lubatud suitsetamine Vanemad % täiseas Isa 27,4 Suitsetamine aeg-ajalt Ema 17,4 Isa 20,4 10 või rohkem suitsu päevas
elu jooksul teistest rohkem alkoholi, kusjuures selgelt tuli esile iga nähtud reklaami olulisus iga vaadatud reklaam tõstis tarbitud jookide mahtu ühe protsendi võrra.5 6.2 Reklaamiseaduse eelnõu seletuskirjas Reklaamiseaduse muutmise seaduse 50 SE II-1 eelnõu. Eelnõu eesmärgiks on vähendada alkoholireklaami mõju tarbijale, eelkõige noorte ja laste väärtushinnangutele ja hoiakutele. Avalikkusele suunatud reklaam omab väärtushinnangute kujundamisel väga suurt mõju. Alkoholi reklaamil on võime kujutada alkoholi tarvitamist kui sotsiaalselt heakskiidetud ja soovitatavat tegevust. Sellega varjavad alkoholireklaamid potentsiaalseid terviseriske ja negatiivseid tagajärgi ning ühtlasi vähendavad ennetustegevuste ja tervisekasvatuse mõju. Peamiselt noortele suunatud alkoholireklaamid omavad ohtlikku
komponndist: Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent põhineb uskumustel, arvamustel ja teadmistel Emotsionaalne komponent peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid Käitumuslik komponent näiteks palutakse nädalavahetusel töötada millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. Hoiakutele omistatakse organisatsioonikäitumises suurt tähtsust, sest nende abil on võimalik prognoosida inimeste käitumist. Kognitiivseks dissonantsiks nimetatkse hoiakute komponentide omavahelist või kognitiivse komponendi sisemist lahknevust. Selle teooria kohaselt püüab inimene oma sisemise tasakaalu säilitamiseks selliseid vastuolusid 1 vältida
tajumistingimuste(kauguse,valguse,värvi,vaatenurga jm) muutudes uuete,meile senitundmatute või tuntud,kuid moonutatud esemetega ning kakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda,mida varem tundsime ja kasutasime. INIMESE TAJUMINE Inimesetaju protsessid ja mehhanismid Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infarmatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajudastele ja hoiakutele neid toetavas suunas. · Indentifikatsioon- teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuse kauda · Refleksioon- teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel,tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel · Empaatia-mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kauda · Stereotüpiseerimine- teise inimese intepreteerimine üldlevinud sotsiaalsete
lõhet, on Marxi rikkad-vaesed seletus ebavõrdsusele tõele lähemal kui kolmedimensionaalne mudel. 30. Mida näitab Kuznetsi kõver? Näitab et enamasti keerukama tehnoloogiaga kaasneb rohkem väljendunud sotsiaalset rahulolu. Postindustriaalse ühiskonna tekkimisega on tekkinud ka majanduselu ebavõrdsus, mida näitab katkendjoon Kuznetsi kõveral. 31. Milline on klassierinevuste mõju tervisele, väärtustele ja hoiakutele, poliitilistele tõekspidamistele, perekonna suurusele ja peresisestele rollidele? Tervis: arstiabi puudus vaestel, toidu puudus, surevad kiiremini. · Väärtused ja hoiakud: "vana raha" vs uusrikkad, tarbimine, sallivus. · Poliitika: majanduslik ja ühiskondlik konservatiivsusliberaalsus, valimiskäitumine. · Perekond ja sotsiaalne sugu: pere suurus, väärtuskasvatus (konventsionaalsus vs individuaalsus ja loomingulisus), laste peale kulutatud raha, soorollid peres, sõprussuhted, haridus
võivad rohkem liikuda kriminogeensele teele. Kriminaalne organisatsioon võib omada altruistlike eesmärke, aga tihti langetakse tagasi vanade harjumuste juurde. Teiseks, juurdluse segamine. 33. Kuidas toimub terrorismist eemaldumine? Prioriteetide muutumine, deradikaliseerumine. Muud sotsiaalselt olulised käitumised. Vabatahtlik või sunnitud. Eesmärgi saavutamine praktiliselt võimatu selle algsel kujul või vastuseis kavandatud tegevustele/hoiakutele. 34. Mis tähendab FBI käsitluses organiseeritud ja organiseerimata kurjategijad / kuriteopaigad? Kurjategijad: Organiseeritud - hea intelligentsus, sotsiaalselt kompetentne, korralik töökoht, seksuaalselt kompetentne, isal kindel töökoht, lapsepõlves mittekindlad reeglid, kontrollib emotsioone, kasutab alkoholi, situatsiooniline stress, elab partneriga, liigub autoga, jälgib meediat seoses kuriteoga, vahetab töökohti või kolib.
annaabi.ee 
