KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast
- sotsiaalsete institutsioonide (perekond, kool, kirik jne), organisatsioonide ja indiviidide tegevus mitteformaalse sotsiaalse kontrolli teostamisel; - sotsiaalsete institutsioonide, organisatsioonide ja ametkondade tegevus kuritegevuse ennetamisel Kuritegevuse kontrolli elemendid: Kuritegude määratlemine, millised käitumisviisid on kriminaalsed. Kannatanu afekti rahuldamine- sanktsioonid peavad olema piisavalt ranged, liialt leebete sanktsioonide puhul jääb kannatanu afekt ,,rahuldamata". Teo leviku põhimõte- kriminalisteeritav tegu peab olema piisavalt levinud, et õigusnormi saaks piisavalt sagedasti rakendada. Sotsiaaladekvaatsuse põhimõte- ei saa kriminaliseerida käitumisviisi, mis on laialt levinud ja tavapärane. Toimingud, mis tulenevad kultuurilisest taustast- nt pruudirööv slaavimaades.
Teineelement, sotsiaalse struktuuri aspekt, määrab, reguleerib ja kontrollib eesmärkide saavutamiseks sobivaid viise. Seda elementi võib tähistada mõistega vahendid. Anoomia •Lääne tsivilisatsioonis on nende eesmärkide saavutamiseks ette nähtud heakskiidetud vahendid, mida toetavad vastavad normid. • Kuid ühiskonnaelus võib tekkida perioode, mil ühiskond ei suuda pakkuda piisavalt vahendeid eesmärkide saavutamiseks. Tekib terav vastuolu eesmärkide ja vahendite vahel , näiteks suure tööpuuduse perioodil. Anoomiaks võibki pidada selliseid sotsiaalseid tingimusi, mis lõhuvad ühiskonna võimet reguleerida tõhusalt oma liikmete käitumist. Hälbiva käitumise levik omandab ulatuslikud mõõtmed siis, kui väärtuste süsteem kergitab teiste kohale kindlad edu sümbolid, kuid samal ajal ühiskonna sotsiaalne
Juhul, kui alaealisest kannatanul esineb tõsiseid tervisekahjustusi, siis julgetakse pöörduda meditsiinitöötaja poole ja alles siis koos meditsiinitöötaja abiga pöördutakse politseile. Siinkohal tulekski erilisemat tähelepanu pöörata meditsiinitöötajate väljaõppele ja teha vastavasisulisi koolitusi. Meditsiinitöötaja peaks oskama ja ära tundma väärkoheldud ohvri, peaks oskama teda edasiste kavatsuste suhtes nõustama ja nõu andma ja kindlasti peaks olema minu arvates meditsiinitöötajal kohustus sellest politseid teavitada. 2 Allikas: Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Tallinna Politseiprefektuuri töötajate küsitlus 2002. Üleeestiline meditsiinitöötajate küsitlus 2003. 8 Statistika 3 Tabel I Tabel II 3 Allikas: Statistikaamet 9 Statistika 4 Tabel III Tabel IV 4
................................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU........................................................................................10 1 SISSEJUHATUS Naised on traditsiooniliselt iseloomustatud nagu armastav, hooliv ja arenenud inimene, aga on füüsiliselt ja vaimselt nõrgemad kui mehed. Kuid samal ajal naised minu arvates kiirem ja lihtsam kohanevad kiiresti muutuvate olukordadega ning kindlasti leiavad väljapääsu tekkinud situatsioonist. Kuid võitlus soolise võrdõiguslikkuse eest, muutuvad sotsiaal-poliitilised hoiakud, moraalsed väärtused, vaimne kultuur, mis on eelnevalt tunnustatud meie ühiskonnas ja naiste vägivald televisiooni ekraanidel on suurenenud naiste kuritegevust. See on väga aktuaalne teema tänapäeval, sest statistika kohaselt naiste kuritegevus kasvab meie riigis ja maailmas.
Vaatamata sellele, kehtivad menetlustele ka ühised üldnõuded, milleks on kohaldamisaktide kirjalik vorm, põhistatus, isiku ärakuulamine ja kaebeõiguse tagamine. Seejuures neist olulisem - isiku õigus olla enne sunnivahendi kohaldamist ära kuulatud, eeldab õiguslikku võimalust anda seletusi, esitada tõendeid ja osaleda nende uurimisel - olla vastava menetluse osaliseks.13 Kuna karistusjärgse kinnipidamise mõistmine toimub kriminaalmenetluse raames, on see õigus isikule tagatud läbi kaitsja, kelle osavõtt kriminaalkohtumenetlusest on kohustuslik. Kohaldades mittekaristuslikke sunnivahendeid, peab need ka ajaliselt piiritlema. Tõkendina esinevate õiguste ja vabaduste piiramise ajalised piirid annab tavaliselt seadus. Seadusega määratud ajaliste tähtaegade puudumisel kohaldatakse seda aga kuni teda tingitud faktiliste ja juriidiliste asjaolude äralangemiseni. Nii vabastatakse isik karistusjärgsest kinnipidamisest,
(nn igavene teovõimetus) (Espersen 1997). Riik peab kaitsma ühiskonda ja individuaale. Surmanuhtlusega kaitseb riik ühiskonda ohtlike kurjategijate eest. Mõrvari hukkamine on ainus võimalus tagada uute tapmiste toimepanemist ning see kaitseb süütuid elusid. Valida on, kas säästa mõrvari elu või suurendada süütute tapmisohtu. Ilma surmanuhtluseta, ainult eluaegsa vanglakaristusega, pole tagatud, et vang ei tapa uuesti. Mõrvaril on võimalus tappa oma vangikaaslasi või põgenedes tappa süütuid inimesi. Riigis, kus ei teostata surmanuhtlust pole selliseid kurjategijad võimalik karistada. See on aktsepteerimata igasuguste standardite järgi (Albin 2000). 1.1 Teooriad Õigusfilosoofiline argumentatsioon on vaadeldav kahe riigiõpetuse kontekstis: ühiskondliku lepingu teooria ja õigusriigi teooria. Ühiskondliku lepingu teooria põhiseisukohad lähtuvad eeldusest, et
kasutada otse sunniviisiliselt, vaid kasutada saab ainult siis, kui jätab kuriteo toimepannud isikule valikuvõimaluse, kas ta nõustub tavaliste kriminaalmenetluses kasutatud sanktsioonidega või on ta nõus, et nende tavaliste sanktsioonide asemel rakendatakse tema suhtes keemilist kastreerimist. See on ka Eestis arutluse all. Tõenäoliselt peaks see ka siin toimima hakkama. Põhiline vastuväide on, et kas ikka saame piisavalt hästi jälgitud seda keemilsit kastreerimist, sest põhimõtteliselt on võimalik Kriminoloogia Jaan Ginter 2012 võtta keemilise kastreerimise toimet neutraliseeriv vahend sisse pärast esimest tabletti või süsti. Monitoorimine, et keemiline kastreerimine toimiks, on peale jäänud seisukoht, et on võimalik keemilist kastreerimist piisavalt monitoorida, et mis tasemel erinevad komponendil isikul veres on ning et kas toime on olemas või mitte
Kõik kommentaarid