Jüriöö ülestõus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Kontrolltöö küsimused ja vastused (7 klass)

1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal 5)Oska kanda kontuurkaardile: a) Muinas eesti maakonnad, b)eestlaste naaberrahvad, Liivimaa riigid keskajal(enne ja pärast Jüriöö ülestõusu) Meinhard-tuli Saksamaalt liivlasi ristiusku pöörama;1186.aastal sai te siinseks piiskopiks. Berthold-1196.aastal sai ta liivlaste ristiusustamise etteotsa;1198.aastal tõi ta maale esimesed ristisõdijad.

Ajalugu

5

doc

Muistne vabadusvõitlus

sõjakäikude jaoks. 8. Eestlastel puudus riik ja sidemed eri maakondade vahel olid nõrgad. 9. Eestlaste jõud sai otsa. Toreida vaherahu- Sõlmiti aastal 1212. Mõlemal poolel oli jõud raugenud ning oli puhkenud ka katkulaine. Eestlased läksid koostööle venelastega, sest eestlased tahtsid neilt sõjalist toetust, kuid selle eest pidid nad vürstidele õlemvõimu tunnistama ja neile andamit maksma. Eestlaste ülestõus toimus aastal 1223. Eestlased tahtsid tagasi oma iseseisvust ja maad ning sammuti ka ristiusust lahti saada. · Hävitati kõik, mis vallutajad olid rajanud. · Pesti maha ristimine. · Pöörduti tagasi vanade kommete juurde. · Taaselustati liitlassuhted vene vürstidega. Läänikord · Maahärra ehk maaisand ehs senjöör-väikeriigi valitseja Liivimaal, jagas lääne; omas kiriku-,kohtu- ja haldusvõimu

Ajalugu

2

docx

Eesti muinasaja lõpust kuni Jüriöö ülestõusuni

Miks oli vaja läänistada maid vasallidele? Miks ordu aladel maid ei läänistatud? Püsivate kolooniate rajamiseks kutsusid võimud uutele aladele juurde ka teiste hulgast aadlikke, peamiselt sakslasi. Maad oli vaja läänistada, et saada juurde sõjalist jõudu. Ordu ei vajanud sõjalist abijõudu. 17.Nimeta keskaegsed linnad Eestis? Millal sai Tallinn linnaõiguse? Tartu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. 1248 18.Millal ja miks puhkes Jüriöö ülestõus? Selgita, kuidas ja kust see alguse sai? 23 aprill 1343, sest Taani kuningas otsustas Eestimaa hertsogkonda maha müüa Saksa ordule. Taani vasallid kartsid uue maaisanda all vabaduse piiramist ja eestlased proovisid võimuvahetuse olukorras oma seisu parandada. See algas harjulaste korraldatud relvastuse mässuga, edasi asuti piiramaTallinna. 19.Kes oli Burchard von Dreileben, kes Bartholomäus Hoeneke? Saksa ordumeister, Kroonika kirjutaja 20.Kellelt abi paluti

Eesti ajalugu

18

docx

Põhjalik konspekt alates Muistsest Vabadusvõitlusest kuni talupoegade eluoludeni välja.

 1238- Stensby leping  kinnitas Taani valdused: Tallinn, Harjumaa, Virumaa  1242- Jäälahing  Ordu püüdis õiget usku Venemaale viia  Kujunes katoliku ja õigeusu piir   1248- Tallinn sai linnaõiguse  13. saj.- ristisõdade järk kurelaste, venelaste, leedulaste vastu  ristiti, püüti Venemaal õigeusku kaotada  23.04.1343-1345- Jüriöö ülestõus  1446- Taani müüs valdused Saksa ordule 11. Vana-Liivimaa  Käsitleti keskaja Eesti ja Läti alasid kokku  Ehk orduaeg  Mõiste tekkis 17. sajandil  Oli väga killustatud  Ei olnud riik vaid piirkond  Seotud Saksa-Rooma keisririiki (teoreetiliselt)  Suur osa moodustas ordu valdus  Mõõgavendade ordu 12

Ajalugu

7

docx

Eesti keskaeg

Vana- Liivimaa keskaegsed riigid. Oska vana-Liivimaa keskaegseid riike näidata ka kaardil! Eestimaa Hertsogkond, Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Tartu piiskopkond Kuramaa piiskopkond  15. Eestimaa hertsogkond ­ kellele maa allus? Eestimaa hertsogkonna müümine Liivi Ordule 1346, selle põhjused. Kuulus Taani kuningale, keda esindas Tallinna linnuses asehaldur. Suurim võim oli rüütlitel. Peale Jüriöö Ülestõusu puudus taanlastel kontroll Põhja-Eesti üle ja nad otsustasid oma alad Liivi Ordule müüa 16. Liivi ordu ­ kellele maa kuulus? Kelle vahel oli see jagatud? Kes seda juhtis? Liivi ordu kui Vana-Liivimaa kõige võimsam riik. Riik oli loodud Mõõgavendade Ordu poolt ja kuulus Saksa Ordule. Maa oli jagatud rüütlite vahel, suuremate piirkondade juhid olid komtuurid ja foogtid. Kehtis feodaalkord. Liivimaa haru juhiti Riiast, hiljem Võnnust. 17

Ajalugu

8

docx

Eesti ajalugu

Kaitseehitiste rajamine ­ 13. saj. tehti Tallinna ümber paekivist müür. Müüre hakati rajama ka Tartus, Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus. Kiirest kattus Eesti kivilinnustega. Esimene kivilinnus rajati 1224.a. Otepääle, see on praegu vanim teadaolev telliskiviehitis. Taanlased rajasid kastell-linnuse (korrapärase nelinurkse müüriga) Toompeale. Viljandis paiknes Eesti võimsaim konvendihoone (orduvendade elukoht). Veel ehitati tornlinnuseid, nt. Paidesse. Jüriöö ülestõus (1343-1345) Jüriöö ülestõusu põhjused ­ Poliitilised: Taani kuningal oli plaan müüa Harju-Virumaa Liivi ordule Majanduslikud: Harju-Viru vasallides olid laialdased vabadused ­ elasid juba mõisates, nende aladel olid talupoegade koormised suurimad Usulised: eestlased tahtsid vabaneda ristiusust ja pöörduda tagasi oma muinasusu juurde Poliitiline eellugu ­ 1340. a. algusel kuulus maa ikka veel Taani kuningale, kes ei suutnud ohjeldada siinseid vasalle

Ajalugu

4

docx

Eesti keskaeg I kokkuvõte

venelaste poolt lõplikult purustati (aleksander nevski juhtimisel). *venelased pidid tunnistama lääne poolset võimu eesti alal, sakslased pidid leppima vallutuste piiridega mis küündisid narva jõe ja peipsi järveni. *1248 sai Tallinn linnaõigused *1262 nimetati Tartut juba linnana *Pärnu jõe suudme parem kallas Vana-Pärnu linn, vasak kallas ordulinnuse juures - Uus-Pärnu. *13.saj viljandisse Eesti suurim konvendihoone (orduvendade elukoht) *jüriöö ülestõus 1343-1345 *eellugu - maa kuulus Taani kuningale, kes ei suutnud oheldada vasalle. tahtis eestit maha müüa. Olukorda jälgisid Harju-viru vasallid, Liivi ordu, maa põlisrahvas. vasallid kartsid kaotada valdusi. Ostumüügi leping oli saksa ordu ja taani vahel juba otsustatud, aga aega, mil maa oli vahetamas peremees, kasutasid ära harjulased. Otsustati teha ülestõus, hoiti sakslaste eest salajas, ootamatu löök. *ülestõusu algus 23.aprill

10.klassi ajalugu

11

doc

Eestimaa keskaeg

ehitamise kohustus. Nii kohustuseks kui õiguseks oli sõjateenistus. Õigus: Talupoeg sai vabalt maad kasutada. Keskaegsed linnad. Keskajal said Eesti linnad endale saksapärased nimed. Missugused tänased nimed vastavad alltoodud keskaegsetele nimedele? Dorpat ­ Tartu Pernau ­ Pärnu Fellin ­ Viljandi Reval ­ Tallinn Hapsal ­ Haapsalu Weissenstein ­ Paide Narwa ­ Narva Wesenberg ­ Rakvere Jüriöö ülestõus · Jüriöö ülestõus algas Harjus 23. aprilli öösel Taani valdusalal, põletati mõisaid ja kirikuid ning tapeti sakslasi. · Ülestõusnute tähelepandav sõjaline saavutus oli Padise kloostri vallutamine, klooster põletati ja 28 munka tapeti. · Ülestõusnud asusid Tallinna piirama, paludes abi Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt. · Kohalikud sakslased palusid ülestõusnute vastu abi ordumeister Burchard von Dreilebenilt.

Ajalugu

Kommentaarid (0)