Folkloor (0)

Tallinna Pedagoogiline Seminar - Kultuur-Kunst - Kultuurid ja tavad

1 Hindamata

Folkloor

FOLKLOOR - traditsioonilises tähenduses kõik lood, laulud, ütlused, salmid, mängud, tantsud. Pärandatud eelmiselt põlvkonnalt järgmisele ilma sõna vahenduseta. Pärimuslik ehk traditsiooniline looming.
RAHVALUULE – talupojaühiskonnas levinud poeetiline sõnalooming. N: rahvalaul , rahvajutt ( muinasjutud , muistendid, naljandid , pajatused), mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud. Tänapäevane käsitlus lisab anektoodid, keerdküsimused, linnalegendid . Rahvaluulesse on ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Ühest küljest kajastab meie maailmapilti, kuid samas ka kujundab seda. Levis suuliselt nii horisontaalselt (ühest elukohast teise) kui ka vertikaalselt (põlvest põlve). Muutus ja varieerus, kuid arvatakse, et üldine süžee säilis, lisandus levitaja enda improvisatsioon . Lisandus indiviidi fantaasia ja kollektiivi pärimus. Vanimateks kirjalikeks allikateks on keskaegsed kroonikad . Läti-Hendriku „ Liivimaa Kroonika“, Partholomäus Hoeneke „Liivimaa Noorem Riimkroonika “. Vanemad ülestähendused regilaulu tekstidest aastast 1660.
RAHVAJUTUD – oluline suuline pärimus, nii oma vanuse kui ulatuse poolest, kuni 19. saj alguseni harrastati jutustamisi niinimetatud videviku pidamistel. Sügiseti igal neljapäeval pärast päevatõid ja enne tule tegemist. Kogunesid tütarlapsed ja naised ühte perre , kus ~2h puhati jutuvestmise saatel. Peresiseselt võidi rääkida ka igal õhtul. Eriti talvisel perioodil kui tegeleti käsitööga. Pereväliselt harrastati ka ühistöödel, ühiskogunemistel, ketrustoad mõisas, mõisa rehetöö, ühiskarjatamised, sepapajad, veskid , kõrtsid. Koolimajades, kus õpilased ööbisid jutustati jutte ajaviiteks. Läbii aegade on peetud headeks jutustajateks inimesi, kes lävivad pajudega, näiteks külakaupmehed, rändkäsitöölised, kõrtsmikud.
Rahvajutud jaotuvad:
muinasjutud
muistendid
naljandid
pajatused

RAHVALAUL – rahvatants , rahvalaul, pillilugu, rahvajutt.
Eesti rahvalaul jaguneb kaheks:
1) regivärsiline rahvalaul e regilaul – vanust hinnatakse üle 2000 a. Arvatakse, et alguse saanud itkust (kurbuse väljendamine), loitsudest (soov, palve , sajatus). Enamasti naistelaul. Algselt oli igal laulul oma autor, kuid ajapikku on see ununenud. Teemad: töö, usk, perekond, säilitati teadmisi ammustest aegadest . Koosneb värssidest, millele on iseloomulik algriim (ühes read sama häälikuga algavaid sõnu mitu). Kordusmõte erinevate sõnadega. Valdavalt ühehäälne, mitmehäälne Setumaal ja Lõuna-Eestis. Eeslaulja ja järellauljad (koor), koor alustab laulmist eeslaulja kahel viimasel silbil . Mitmeid kombetalitusi saadeti tavandilauludega (kalendrilaulud, üleminekurituaalid)
Saab jagada 4 valdkonda:

Regilaul hakkas hääbuma kui Eestisse jõudis muu maailma kirjalik kultuur. Meil veel Kihnu ja Setumaa .
Regilaulu taandumise põhjused:
a) pärisorjuse kaotamine – orjapõli oli üks regilaulu säilitamise allikaid .
b) vastumeelsus regilaulule – ei tahetud meelnutada vana orjapõlve.
c) regilaulu keele ja kõnekeele suur erinevus – ei mõistetud enam, millest lauldi.
d) regilaulu olemus – heietav laul muutus väheütlevaks, tundus igav.
e) uues vaba aja veetmise viisid – ühislaulmine, ringmängud, ühistantsud.

2) lõppriimiline e srtoofiline e uuem rahvalaul

RAHVAPILLID – tavapärased muusikariistad ja pillimäng on meie rahvuskultuuri lahutamatu osa. Muusikainstrument – pill, muusikalise heli tekitamise vaheks. Esimeseks muusikariistaks inimese hääl. Lisaks käte plaksutamine, jalgade trampimine. Edasi puunott , kivid jms.
Sõltuvalt helitekitajateks jaotatakse muusikainstrumendid :

RAHVATANTS – seotud kindlate kommetega, rituaalidega, tantsiti kalendripühadel, perekondlikel üritustel. Elemendid on kujunenud eestlaste iseloomulikest liigutustest. Maagilise tähendusega olid imiteerivad tantsud. N: karutants, sokutants, ristitants, kepitants.
Voortantsud – sabatants, juhttantsija läheb ees ja kogu saba läheb talle järgi. Üks vanimaid tantsuvorme.
Sõõrtants – tantsitakse ringis , tantsijate arv ei ole piiratud.
Paaristants
Soolotants
Rahvatants on samuti teistelt rahvustelt mõjutusi saanud.
Labajalavalss - Austriast
Polka – Tšehhist
Ingliska – Inglise ballitants, kus aeglase ja piduliku kõnnakuga kõnniti.
Kadrill – Prantsuse seltskonnatants , paaride nelinurkne asetus , Eestis analoog kaerajaan .
Eriline kultuur Setumaal: kargus – nii soolo - kui rühmatantsuna,

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk · .odt · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

miisu111 Õppematerjali autor

Ülevaade folkloorist, rahvaluulest, rahvajuttudest, rahvalauludest, rahvapillidest ja rahvatantsust.

folkloor rahvaluule rahvajutt rahvalaul rahvatants rahvapill

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti rahvamuusika

EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on

Muusika

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.ODT Laadi alla originaalfail 2 lk