Kallavere Keskkool Jana Smirnova LASTE HIRMUD Referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISSEJUHATUS Hirm on emotsioon, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul ning see on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirm on kasvatuse mitmete tõrgete põhjuseks ning raskendab vääriti kinnistunud harjumuste muutmist. Haiguslikku hirmu nimetatakse foobiaks. Käesolevas töös on on välja toodud hirmude põhjused, sagedamini esinevad hirmud lastel ning hirmu tagajärgede ravi võimalused. Autor on referaadi teemast huvitatud, sest ta on kokku puutunud hirmude all kannatanud inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid raamatuid ja internetimaterjale. Referaat on kirjutatud 10 lehel, sisaldab 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 3 nimetust. Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust. 1. HIRMUD ...
Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Läbi aegade on kiusatud teistsuguseid inimesi. Kas sellepärast, et laps eelistab rohkem üksi olla, või on ta tark või on ta väiksem või tal on tumedam nahk või ta räägib aktsendiga või ta on õpetaja laps. Tänapäeval on vägivald kujunenud väga teravaks probleemiks nii koolis kui ka kodus. Mis on vägivald, miks see eksisteerib ja kuidas sellega hakkama saada? Alustuseks võiks tuua ühe näite. Me oleme pimedas toas ja kuuleme nurgast krõbinat ning meis tekib hirm. Et hirmust üle saada, peame me tule põlema panema ja vaatama, kes või mis nurgas krõbistab. Kui näeme, et see on vaid väike hiireke, siis meie hirm kaob. Samamoodi on ka vägivallaga kui me vägivallast midagi ei tea: mis see on, kuidas see avaldub, millised on põhjused, millised tagajärjed, siis on meil vähe võimalusi sellega hakkamasaamiseks. Kui me aga uurime, mida vägivald endast kujutab, millised on selle avaldumisvormid ja võimalused s...
Tänapäeva maailma hirmud Me elame suurte muudatuste ajal. Inimesi kimbutab hirm tuleviku ees. Eriti veel praegu, kui Eestit ja suurriike on tabanud ülemaailmne rahanduse ja majanduse keerisstorm. Sellega kaasneb erinevaid hirme ning me peame nendeks valmis olema. Eesti Päevalehe- 4. Aprill 2009 aasta ,,55 817 töötut ootab", ,,Töötute hulk kasvab tuhandete kaupa nädalas". Need pealkirjad tekitavad minud tõsist hirmu ja segadust, kuidas ja kus praegu majanduskriisi ajal jätkata oma õpinguid. Milline elukutse valida? Elame vabas maailmas. Võimalusi on palju. Milline neist on minu jaoks see ainuke ja õige? Väidetakse, et praegused loobumised tähendavad heaolu kasvu tulevikus, jutt käib viiest- kümnest aastast. Aga ka praegu peab keegi minu õpingud kinni maksma. Tõenäoliselt saavad nendeks olla minu vanemad ja riik. Tahaksin valida endale elukutse, mis mind tõeliselt huvitab ja köidab. Üks minu unistustest ...
Kadri Kivrand EKL-1kõ ,,Tervete laste hirmud" Gisela Eberlein Austria lastepsühhoterapeut G.Eberlein kirjeldab kooli- ja koduhirmusid. Eriti rasked on hirmud, mida põhjustavad kodused situatsioonid. Kui koolihirmu eest leiab laps (või loodab leida) kaitset kodust, siis koduse hirmu eest pole kuhugi põgeneda. Raamatust leiab häid näpunäiteid kasvatusvigade vältimiseks, õige koduse ja koolisituatsiooni loomiseks, hirmu ja sellega ka haiguse vältimiseks. Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense haigestumise põhjuseks on hirm, mille aluseks võib olla äge psühhotraua või kestev psüühikat traumeeriv situatsioon last ümbritsevas keskkonnas, probleem, millele ta ise lahendust ei leia. Kui see jääb täiskasvanu p...
KAHEKSAS RASEDUSKUU (29.-35.nädal) Häiritud on aktiivne liikumine, tasakaal, töövõime väheneb, väsimus tekib kergemini. Võivad esineda hingamisraskused, õhupuudus, kõhukinnisus. Emaka surve naaberorganitele võib põhjustada nende talitlushäireid. Võib tekkida hirm lapsevanema rolli ja eesseisvate elumuutuste ees, hirm sünnituse ees. Laps kasvab, tal jääb kõhus ruumi üha vähemaks ning seetõttu ta ka siputab aina aktiivsemalt. Ema võib ka põtkides tihti haiget saada, kui tegemist on aktiivse lapsega. Seljalihastele avaldub aina suurem koormus ja seetõttu tahab ema rohkem pikali olla. Ka jalad võivad isegi lühikesest jalutuskäigust aina rohkem valutada. Tavaliselt jääb ema sel ajal dekreeti ning seetõttu on kasvava kehakaalu ja koormusega veidi lihtsam toime tulla, palju puhkust on tähtis. Hakatakse valmis sättima ka lapse asju, mõtlema suuremate ostude ja sünnitus...
Arthur Schopenhauer (17881860) · Saksa filosoof, kellele alles vanas eas sai osaks tunnustus · eeskujud vanaindia filosoofia, Platon ja Kant. ISIKLIK ELU · 1805 tegi tema isa enesetapu · 1809 sai vallaslapse, kes suri ja sündis samal aastal · Jälestas ema eluviise, sest too ei mälestanud isa piisavalt. Arvas ema olevat edev, too kritiseeris poja esimest raamatut, nähes seda mõtetuna. Schopenhauer lubas emale, et tema teoseid loetakse veel kaua pärast seda, kui tolle omad on ammu unustatud. ELUVAATED · Pessimist, elame kõige halvemas reaalselt võimalikus maailmas. Kui maailm oleks veel hullem, siis ta lihtsalt lakkaks olemast. · Tema mõtteviis mõjutas paljusid, nagu nt: Nietzsc...
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest, ei peeta seda suurt millekski, sest võrreldes 6 miljardiga,...
Inimene ja sõda "Ta langes oktoobris 1918, ühel päeval, mis kogu rindel oli nii vaikne ja rahulik, et sõjasõnum piirdus ainult lausega: Läänerindel muutusteta. Ta oli ettepoole vajunud ja lamas maas justkui magaks. Kui teda selili keerati, nähti, et ta ei olnud kaua vaevelnud - ta näol oli nii tasane ilme, nagu oleks ta peaaegu rahul sellega, et see niimoodi juhtus..." (E. M. Remarque' "Läänerindel muutusteta") Sõda, see on õõva tekitav sündmus, mis jätab paljud ilma isadest-emadest või naisest-mehest. Palju hukkunuid ja õnnetuid, leinavaid perekondi pole sugugi harv nähtus. Ühiskonnas on sõda justkui nagu loomulikuks saanud. Kui hukkub 5000 inimest, ei peeta seda suurt millekski, sest võrreldes 6 miljardiga, pole see ju teab mis suur arv. Inimelu muutub sõjas väärtusetuks, üksainus surm justkui ei tähendakski midagi. Romaan "Läänerindel muutusteta" räägib 19-aastastest koolipoistest sõjas. Neil polnud mingeid elukogemus...
Haridus Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja kõikjal saavutada, et ei katkeks põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsu...
Koolikiusamine Meie koolis kiusamist ei sallita KOOLIKIUSAMINE on korduv pahatahtlik käitumine mõne kaasõpilase suhtes. See võib olla: kehaline (löömine, tõukamine, asjade ära võtmine, ruumi kinni panemine jne.) hingeline (ähvardamine, alandamine, narritamine, tõrjumine, jälitamine, kuulujuttude levitamine jne.) Sagedamini kiusatakse neid, kes: · ei löö vastu · on targemad kui teised · on väikest kasvu · on paksemad kui teised · on pikemad kui teised · on aeglasemad kui teised · on vaesemad kui teised · on rikkamad kui teised · on lihtsalt teistest erinevad Igaühel on õigus olla erinev, kui ta ei kahjusta teisi. Sallivust on võimalik õppida. Klassis, kus mõnda last kiusatakse, jagunevad õpilased kolme rühma: 1. Kiusatav 2. Kiusaja 3. Vaikiv enamus ehk Kõrvalseisjad KIUSATAV -> Kiusamise algus -> Üksindus, kurbus, abitus-> Hirm, alaväärsustunne, enesekriitilisus. -> Teistest ...
Kui habras on hetk, milles elame Mängides väikse lapsega sõjamängu, karjuvad nad sind mängurevolvriga sihtides: ,,Ma tapsin su ära! Sa oled surnud!" mõistmata ise, mis need sõnad tegelikult tähendavad. Seletades talle inimese tapmist, ütleb ta: ,,Ega ma siis päriselt seda mõelnud. Sa oled vaid ,,mängult" surnud." Kuid varsti kogeb see laps, kui kiiresti muutub mäng reaalseks eluks ja tal tekib endalgi küsimus, kui habras on ikkagi hetk, milles elame. Noor ei oska karta ohte, mis võivad tema elu ohustada. Oleks meie oskus teada, mil sureme, saaksime enda elu korraldada just nii, et elame täisväärtuslikku elu kuni viimse hetkeni. Meil aga kahjuks puudub selline võime ja informatsioon ning selle tõttu hindame kõrgemalt iga hetke, mil elame, hingame. Samas peame arvestama, et iga hetk võime sattuda katastroofi, mille käigus võime kaotada oma kallima aarde- elu. Eredaks näiteks on Soomes Tuus...
MINA KUI SUHTLEJA Suhtlemine on inimestevaheline infoprotsess, mille käigus toimub partnerite vastastikune tajumine, vastastikune mõjutamine ja suhete loomine. Suhtlemise abil saan ma ennast väljendada, teostada, oma emotsioone välja elada, sõpru leida ja informatsiooni omandada ning vahendada. Selleks, et olla hea suhtleja ei pea minu arvates tegelikult üldse palju rääkima. Kui kellegi kohta öeldakse ,,hea suhtleja ,, siis selle all mõeldakse inimest, kes suudab vabalt igas seltskonnas ja olukorras rääkida. Suhtlemine on minu jaoks palju enamat kui rääkimine. Minu definitsioon ,,heale suhtlejale´´ oleks veidi teistsugune. Hea suhtleja on inimene, kes suudab teise inimesega suhestuda ehk Sa tunned, et see inimene mõistab sind ja saab Sinust aru. Tuleb ette olukordi, kui olen sattunud kokku inimesega, kes ainult lobiseb ja lobiseb ning enamasti ainult endast. Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata, aga tegelikult ei ütleks, et s...
Töö välismaal hirm või ahvatlus? Aire Ilves XI b 7. november 2005 Kas mitte iga päev ei puutu me kokku ajalehtedega ja töökuulutustega, kus pakutakse meeldivat ja väga hea palgaga tööd? Ja need - parimad pakkumised ongi just need, mis meid kõige enam ahvatlevad ja millele me pöörame rohkem tähelepanu, kui teistele pakkumistele. Kuid endi üllatuseks me leiame, et need pakkumised ei ole mitte kohalikud vaid hoopiski välismaised. Minnes oma igapäevase eluga edasi, jääme me ikkagi mõtlema neile kuulutustele ja sellele, mis meid just nende poole tõmbas? Mis oli see mis meid ahvatles? Vastus nendele küsimustele tundub esialgsena üsnagi lihtne, kuid tegelikkuses see seda ei ole. Välismaised tööd tunduvad meile huvitavamad kui kohalikud, kuna nad pakuvad meile uusi kogemusi ja tead...
Koolivägivald on õppeasutuse territooriumil toimuv väärkohtlev tegevus, mis on suunatud kindlale õpilasele. Sageli algab kiusamine juba varajases eas, mil väikesed lapsed ei suuda aktsepteerida teistsuguseid inimesi. Erinevate põhjuste tõttu tingitud tegevusel on sageli tõsised tagajärjed. See on tänapäeva ühiskonnas aktuaalne teema, millele üritatakse lahendusi leida. Kahjuks pole see veel täielikult õnnestunud, sest probleem on siiani jätkuv. Vägivald jaguneb kaheks, mille esimene vorm on füüsiline tegevus ehk ohvri löömine, takistamine, tõukamine, asjade ära võtmine või lõhkumine. Teiseks alaliigiks võib pidada vaimset väärkohtlemist, milleks on alandamine, mõnitamine, narrimine, sõimamine, pilkamine, ähvardamine ja väjapressimine. Sageli on hullemate tagajärgedega viimane variant, kus väärkohtlemise tõttu pole lapse psüühika enam kunagi endine. Ohvri enesehinnang on langenud ja ta suitsiidsed mõtted võivad viia ka rängemal juhul ene...
Tuumajaam Eestis kahju-ja kasutegurid Eestit ja kogu maailma on ees ootamas tõsine katastroof taastumate energiaallikate, nagu seda on näiteks nafta ja põlevkivi, varud on otsakorral ja lõppu ennustatakse juba üsna pea lähenevat. Eestis on peamiseks energiaallikaks põlevkivi, mida kaevanatakse kõige ulatuslikumalt Ida- Virumaal. Meie põlevkivivarusid hinnatakse väga väikesteks ja on inimesi, kes usuvad, et juba aastaks 2017 on põlevkivi otsakorral. Spetsialistid vaatavad lootusrikkalt taastuvate energiaallikate poole, kuid sellega on kahjuks pisut hiljaks jäädud. Eesti pole riik, kus meil oleks palju valikuid taastuvate energiaallikate kasutusele võtuks. Näiteks populaarse päikeseenergia kasutuselevõtt oleks Eesti tingimustes välistatud, sest meie riigis pole piisavalt päikesevalgust. Järgmine taastuv energiaallikas oleks tuuleenergia ja tõsi, esimesed tuulegeneraatorid on Eestis juba olemas ning töötavad, aga arvutuste kohaselt ...
Ernest Hemingway "Hüvasti, relvad" Lugesin läbi Hemingway teose "Hüvasti, relvad", kuigi pean tunnistama, et raamat oli mu öökapil kaks-kolm kuud ja lugesin, kui aega sain. Aga siiski oli väärt lugemine ja andis mõtlemisainet sõja teemal. Kirjanik Ernest Hemingway oli näinud mõlema maailmasõja vägivalda ja Hispaania kodusõja õudusi. Ta oli nn "kadunud põlvkonna" (maailmasõdade ajal elanud põlvkonna) üks juhtivaid kirjanikke. Hemingway töid mõjutasid esimese maailmasõja läbi elanud inimesed, kes olid muutunud tõrjuvateks ja küünilisteks, kuid nõudlikeks emotsioonide alal ning neile vastukaaluks tavalised inimesed, kes leidsid rahuldust lihtsatest tegevustest Oma elu lõpetas ta enesetapuga, mille põhjuseks võib pidada depressiooni, mis tulenes üha süvenevast alkoholismist. Ka selle põhjuseks võis olla koledad mälestused mitmest sõjast. Seda raamatut on peetud lääne kirjanduse kirglikumaks sõjavastaseks romaaniks. Läbivaks teemaks...
ELUST ja SURMAST Mitte sageli, aga üsnagi, tekivad inimeste vahel keskustelud elust ja surmast. Minu mõtted sellest: MINEK Iga lahkumine on eriline nagu iga hetk elus on eriline. Enne on aga vaja tulla...vanasti sünnitati kodus - kõige turvalisemas paigas. Ka nüüd on seda võimalust väärtustama hakatud. Kuid mõeldes minekust igavikku, siis on samuti tähtis mil viisil see toimub. Jällegi, vanasti oli maal oma talu saun see koht, kuhu läks sõna otseses mõttes surma ootama selle lähedust aimav inimene. Ka Carl Robert Jakobson suri oma Kurgja talu saunas. Paljudes filmides aga näeme, et surija on oma voodis, ümbritsetud kõige lähedasematest inimestest. Ta saab öelda veel oma viimseid soove ning lähedased on talle toeks siit ilmast lahkumisel. Mina usun, et see on õnnelik inimene, keda niiviisi ära saadetakse. Selle väikese mõttearendusega tahangi öelda, kui vähegi võimalik, olge oma lähedasele siit ilmast lahkuvale inimesele toeks. See on...
Inimtüüpide maagiline maailm · Aira Tammemäe, Tln 2010 · Inimtüübid võrreldud "Karupoeg Puhhi" tegelastena Isiksusetüübid · Nõrkused on inimeste kiiksud · Kriitilises olukorras avaldub juhi isiksusetüüp · Iiahil ja Jänesel on paremad eeldused juhiks olla · Puhhil on hea potensiaal, aga 1 kiiks vaja kontrolli alla saada ( peab õppima järjepidevust, tööde süstematiseerimist, muidu kaos) · Notsul vähe kindlameelsust, ei suuda otsuseid langetada · Eri aegadel on vaja erinevaid juhitüüpe: kui päris hull seis, siis aitab välja Iiah, Puhhide algatused lõpevad pankrotiga Iiahi tugevused: · sõltumatus · näitab juhile otsekoheselt tema vead ja puudused · lapsepõlve kogemustest loodab iseendale · kui ma nii hullusti käitun ja nad selga ei pööra, siis ikkagi hoolivad · proovib saavutada täiuslikkust · inimõiguste eest võitleja · üksindusetaluvus · must - valge väljendusviis · kriit...
Alfred Adler Otepää 2009 1 Sisukord: Elulugu......................................................................3 Millega Alfred Adler ajalukku läks?......................4 Kasutatud allikad.....................................................6 2 Elulugu Alfred Adler (7. veebruar1870 28. mai 1937 Sotimaa) oli austria meditsiinidoktor ja psühholoog, individuaalpsühholoogilise koolkonna rajaja. Teda nimetatakse sageliSigmund Freudi mantlipärijaks. Õpetaja ja õpilase erinevus: Adler ei tunnistanud kunagi, et vaimuhäirete põhjus on ainuüksi seksuaalprobleemides, vaid interpreteeris unenägusid - millele Freudki toetus - laiemalt, kogu alateadvust haaravatena. Sündis Viinis. Isa oli keskklassist juudist arst, Adler õppis ise ka arstiks, sai kraadi1895. aastal. Oli psühhoanalüütilise seltsi president Viinis, läks 1911 Freudist lahku, kuna te...
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste, isiksuse joonte teooriad, ,,suur viisik" Isiksusel on kaks tähendust, ühest küljest rõhutatakse seda unikaalset ja ainulaadset osa, teisest küljest korduvat osa. Kõnekeeles on isiksus midagi positiivset. (personality persona ehk mask). I maailmasõjaga sai alguse testide kampaania. Oli õpetus individuaalsetest erinevustest, aga hakati leidma sarnaseid jooni, tänapäeval uuritakse keele kaudu. Inimestel on olemas kindlad iseloomujooned, mis erinevates olukordades jäävad püsima. Selle aluseks statistika. Allport alustas keele kaudu isiksuse uurimist. Ta uuris inglise keelt ja jagas sõnad gruppidesse, millega saab inimesi iseloomustada : kardinaalsed - üks juhtiv allutab teised, tsentraalsed 5-10 omadust ja sekundaarsed omadused ei pruugi väga mõjutada, neid palju. Cattell kasutas statistilist analüüsi ja otsis esmaseid jooni. Faktoranalüüs erinev...
Suremine on elu viimane toiming. Suremine tähendab maapeale elu lõppu, nagu sünd tähendab selle algust. Erinevalt sündimisest eelneb surmale teatud protsess (suremise protsess) , milles indiviid ise aktiivselt osaleb. Ainus kindel asi meie elus on see, et me kõik kord sureme, kuid me ei tea, millal, kus, miks ja kuidas see toimub. Selline surmaga seotud teadmatus tekitab ebameeldivaid tundeid enda või lähedase surma peale mõeldes. (Roper jt 1999) Surm võib saabuda järsku, näiteks raske südameataki või tõsise õnnetuse tagajärjel või eelneb sellele suremisprotsess. Akuutse surmaeelse haiguse või keerulise operatsiooni tagajärjel võib surm saabuda paari päeva kuni paari nädalal jooksul. Kui aga on tegemist halva prognoosiga kroonilise haiguse või vaid osalise taastumisega akuutse haigusest, võib suremisprotsess kesta mitmeid kuid ja isegi veel kauem. Surmaeelse haiguse kestvus võib olla väga erinev. Definitsiooni kohaselt on surmaeelne hai...
SUREMINE Suremine on elu viimane toiming. See tähendab maapealse elu lõppu, nagu sünd tähendab selle algust. Surev inimene on nagu vastsündinudki sõltuv teise inimese abist ja hoolitsusest. Inimese vajadused on neil kordumatutel eluperioodidel väga sarnased. Surma, suremise ning kaotusvalu mõistmine on väga tähtis kõigile tervishoiu professionaalidele, eriti aga õdedele, et nad võiksid suremise ning lähedase inimese kaotuse korral osutada kaastundlikku ja oskuslikku hooldust. Surm ei saabu hetkega, vaid järk-järgult. Kõige kiiremini sureb närvikude, neerud ja perifeersed närvid võivad funktsioneerida tund aega, lihased ja luud mitu tundi. Inimese juuksed, habe ja küüned võiad kasvada veel puusärgiski. Kuigi surmahetke on võimatu eelnevalt ennustada, on mõningaid surma lähenemisele viitavaid märke siiski võimalik täheldada: südamelöögid muutuvad nõrgaks ja korrapäratult kiireks; nahk ...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö, kõrvaleriala rahvusvaheline Elen Anger SOOLISED ERINEVUSED KASVATUSES Referaat Juhendaja: Lii Lillejoja Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. TÜDRUKUD...................................................................................4 2. POISID...........................................................................................6 KOKKUVÕTE....................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................9 2 SISSEJUHATUS Poisslastele reageeritakse teisiti kui t...
Liivalaia Gümnaasium Puhkus oma perega Koostas: Kevin Kadak 11b 2008 Sisukord: 1. Minu suvevaheaeg 2. Puhkus arm või hirm ; Puhkus paljastab pale 3. Romantika või lapsed 4. Sunnitult romantiline ; Puhkus psühholoogi abiga 5. 5 puhkusesoovitust ; enda arvamus 6. Kasutatud kirjandus 2 Minu suvevaheaeg Enamus suvest möödub mul töiselt. Linnast sõidan ära maale, ning lähen vanavanematele külla. Sinna muidugi tulevad ka vanemad kaasa, kellega proovin võimalikult hästi koos viibitud ajal läbi saada. Mulle öeldakse, et ma seda kui puhkust võtaks, kuid mina ei suuda väga maa kündmist või kartuli korjamist puhkusena võtta. Ma tean, et igal ühel on omad kohustused, mida tuleb täita, kuid puhkusest on minu arvates küll asi kaugel. Vähemalt lubavad nad mul hommikuti ma...
Tallinna Ülikool Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond MEELED ESSEE. Diana Kuulma KLÕ-14 Tallinn 2013 MEELTE ANALÜÜS Meeled on kui piirivalvurid inimese ja maailma vahel.Tänu meeltele toimub suhtlemine sisemise ja välimise vahel,toimub kontaks maailmaga,st elamine.Tajuda saab neid asju,mille jaoks on meil meeled olemas ja mille tajumiskvaliteet on piisavalt arenenud (Koerte haistmine on inimesega võrreldes tundlikum).Inimene on ise ka maailm,mida tajuda.Kehaga seotud meeltega,nelja alumise meelega,inimene tajub ennast,oma keha. Meeled on lasteeas lapse elus väga tähtsad.Lapsed kasvatavad oma keha,kõik käib kehast läbi...
Eneseväärikus, enesearmastus Enda abikäe ulatamine noorele, kes ei ole veel elus enda kohta leidnud, on justkui abitu isiku jalule aitamine. Tihtipeale kardavad noored olla isikupärased, jääda iseendaks, kuna hirm muutub liialt suureks, et tõsta pea ning avaldada arvamust. Noored ei saa teada, kuidas kõrge iga mõtleb ja tunneb, selleks, et mõista, vajavad nad enda kõrvale tuge ja armastust, nad vajavad kedagi, kes aitaks lahendada ka kõige raskemad mured elus, kes hoolitseks ja annaks aimu sellest, mis maailmas ees ootab. Kindlaim viis rikkuda noorust on teda juhendada hindama inimesi, kes mõtlevad temaga sarnaselt, ja mitte neid, kes mõtlevad temaga erinevalt. Iga isik on omapärane, noort tuleks suunata just seda teed valima, mis on erinev ning uus ja huvitav. Erinevus ei olegi alati halb, sest mis ei tapa, teeb vaid tugevaks. Inimene, kellel on, mille nimel elada, suudab peaaegu kõik asjad üle elada. Kui...
Sõjaaegse põlvkonna unistused ja püüdlused Sõda muudab kõigi seal osalenud inimeste psüühilist ja vaimset mõtlemist. Sõja ajal elanud inimesed on kokku puutunud hirmsate asjadega, mida tavainimene ettegi ei suudaks kujutada. Veri, põgenemine, hirm, valu ja lein kõik need asjad on sõjas osalenud inimesi kohutavalt palju muutnud. Sõjas on alati kaks osapoolt: sõdijad ja kannatajad. Mõlemad elavad sõja üle ühtmoodi kannatades. Sõjas osalemine on mõlema osapoole jaoks ülimalt raske, kuna nad peavad olema pikka aega eemal oma kodust ja perekonnast. Nad ei või iialgi kindlad olla, kas nad üldse oma perekonda enam kunagi näevad. Paljud inimesed peavad ka samal ajal oma lähedasi leinama või hoopiski põgenema sõdijate eest. Sellepärast peavad need inimesed, kes ise sõja keskmes on olnud, vabadust tähtsamaks. Praegune noorem põlvkond ei oska ettegi kujutada, mida tundsid inimesed sõja ajal. Nad ei oska arvatagi...
Koolivägivald on tänapäeval väga aktuaalne ja selle tagajärjed ei ole just naljakad, ka surma on saadud. Seda esineb igas riigis, igas koolis, nii vaimselt kui füüsiliselt. See on nähtus, millega aina rohkem õpilasi kokku puutub. Õpilaste vahel on füüsilist kui ka vaimset vägivalda päris palju. Sageli väljendub see tõukamistes, togimistes, pilkamistes, asjade äravõtmises ja peitmises. Kõik algab kodust. Ka lapse enesehinnangu loomine. Kui vanematel on madal enesehinnang, siis nad toodavad samasugust madalat enesehinnangut ka lastele. Samamoodi on ju ka õpetajatega, kes paigutavad end lastest kõrgemale nad siplevad tegelikult madala enesehinnangu käes ning alandavad ja kritiseerivad teisi. Suurim oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, kellel on näiteks prillid või on paksem kui eakaaslane, õpib paremini kui teised või kes on füüsiliselt nõrgem ning ei suudeta kiusajatele vastu astuda. Ka need kel...
Tartu Forseliuse Gümnasium Kartused ehk foobiad Tartu Forseliuse Gümnaasiumi õpilastel Uurimistöö Koostaja: Liis Pindis Juhendaja: Lii Paabo Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FOOBIATE TEKE JA OLEMUS....................................................................................4 1.1 Mis on foobia?........................................................................................................4 1.2 Mis on paanika?......................................................................................................4 1.3 Levinumad foobiad ...................................................................................
GEENITERAAPIA Märjamaa Gümnaasium XIIA klass 2009 Koostajad: Merilin Girin & Maarit Tilk Geeniteraapia olemus · Geeniteraapia seisneb enamasti normaalselt talitleva geeni siirdamises raske geneetilise puudega inimese mingi koe (organi) rakkudesse. Osal juhtudel seisneb ravi ka mutantse geeni avaldumise vaigistamises. · Eesmärk ravida teatud haigusi · Geeniteraapia on võimalus paljude haiguste nii kaasasündinud kui ka elu jooksul omandatud tõvede raviks. · Geeniteraapiat on kahte liiki: somaatiline ning sugurakke mõjutav. Somaatiline geeniteraapia · ... Ehk ravikloonimine · Seisneb selles, et ravimiseks siirdatakse tüvirakke (mis saadakse mõne päeva vanusest embrüost ning kasvatatakse ja paljundatakse laboris) otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakke mõjustav · Eristatakse kahte juhtu: · Esimesel ...
Kooli hirm. Esimesed hommikused päikesekiired jooksevad võidu, et tuua rõõmu ja valgust, paidates oma pehme soojuse ja säraga.Kergelt, tõstsin siis uniselt pea, ning kissitasin silmi, et harjuda valgusega. Tüdruku juuksed olid sasitud ning meik üpriski laial, kuid viivuks ta tõusis. Kadri pani ennast valmis, jõi viimse tilga teed ja hakkas minema. Kõik oli veel hästi kuni tüdruk jõudis kooli õue. Mitte üksgi hing ei teretanud teda. Tüdruk ei saanud aru hetkel, mis toimub. Miks kõik teda salgavad? Ta liikus aegalaselt garderoobi poole, kuid siis tuli võimukas tüdrukute punt. Korraks lõi mulle miski hirmu nahka, kuid see kadus sama kiiresti, kui see tulla jõudis. Ma võtsin oma jope seljast asetasin selle nagile, vahetasin ka välisjalanõud siseomade vastu, aga siis tuli Liisa. Hetkel polnud see tähtis. "Asja juurde asudes, kelleks sa end õige pead? "Küsis Liisa minult range alatooniga. "Mida, misasj...
Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse...
PSÜHHOLOOGIA 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõbus või töökas jne. G. Allport. Keele kaudu hakati uurima. Kui keeles on olema...
1 1. Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. "Suur viisik" Isiksus mitmetähenduslik. Tähistab ainuomast ja kordumatut. Rõhutatakse erinevustIsiksus on inimese iseloom, karakter. Tekkis küsimus, kas isiksuse kujundab keskkond või on see kaasa sündinud. Praeguseks on leitud, et isiksuse kujunemisel mängib suurt rolli lapsepõlv. Isiksuse jooned näitavad, et inimene kaldub kindlates olukordades sarnaselt käituma. Isiksuse joonte teooria isiksuse joon kui püsiv omadus, mis paneb inimesi sarnastes olukordades sarnaselt käituma. See põhineb statistikal. Isiksuse tuum on viis kuni üheksa põhi- e baasomadused. Isiksuse joonte teooriate positiivsed pooled: aitavad inimesi üksteisega võrrelda, on üpris selge. Negatiivsed pooled puudub kindel süsteem. Ühine osa: inimestel on olemas mingid püsivad omadused ja jooned, mis jäävad kestma püsivalt. Nt lõ...
Henrik Hansman 10.B Andrus Kivirähk ,,Liblikas" Romaan ,,Liblikas" on ilmunud 1999. aastal. Romaani autor on Andrus Kivirähk, kes on sündinud 1970. aastal. Kirjastus Tuum on avaldanud teose kahel korral, 1999. ja 2007. aastal. Romaani tegelased olid August Michelson, Erika Tetzky, Paul Pinna, Theodor Altermann, Ants Lauter, Kurnim, Onu Leks ning hall koer. August oli peategelane, loo jutustaja ning Estonia näitleja. Erika oli tantsija, ,,liblikas", ning Augusti abikaasa. Paul ja Theodor olid teatri loojad ning samas ka näitlejad. Kurnim ja Onu Leks olid Augusti parimad sõbrad, ning viimaks hall koer, kes oli ,,surm" ja teatri hirm. See on lugu Estonia algusaastatest, ...
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata...
1 Psühhosomaatika Loeng 1 Katrin Gross-Paju 16.02.2016 Krooniline valu. Platseebo efekt. Seljavalud ja peavalu. Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena. Valu on alati negatiivne emotsioon. Kestvuse järgi: Äge peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga). Krooniline valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline...
Charles Baudelaire ,,Kurja õied" Baudelaire'i 1857.aastal ilmunud luulekogus ,,Les fleurs du mal" sisaldub üle 120 luuletuse. Need kajastavad erinevaid teemasid, peamisel kohal on siiski inimene oma tunnetega. Käsitluslaadilt on Baudelaire'i luules tähtsal kohal sümbolid ja võrdlus. Luulekogu on jaotatud viide ossa: ,,Spliin ja ideaal", ,,Vein", ,,Kurja õied", ,,Vastuhakk" ja ,,Surm". Osade pealkirjad annavad edasi osades toimuvat, üldist meeleolu. Spliin ja ideaal on väga vastandlikud mõisted. Spliin toob üksnes negatiivseid seoseid, samas ideaal seostub kõige positiivsega. Baudelaire on aga kaks mõistet ühendanud. Siiski kumab esimese osa luuletustest läbi kurvameelsus. Peamiseks tegevuseks on otsing millegi ilusa ja täiusliku järele. Baudelaire kirjutab ,,Sest mina ei suuda leida nendest plassidest roosidest ühtegi õit, mis meenutaks mu ideaali." Samuti on luuletuses ,,Hümn ilule" kaunidust võrr...
Andrese võidud ja kaotused Vargamäel Suhted vanade ja noorte, naabrite ja võõraste vahel on läbi aegade olnud aluseks nii filosoofilistele arutlustele kui ka proosateostele, mis püüavad kirjeldada elu nii, nagu see tegelikult on. Probleemidest eri generatsioonide ja inimtüüpide vahel ei ole saanud ei üle ega ümber ka A.H. Tammsaare oma suurteoses "Tõde ja õigus". Romaani I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja- romaani abil. Teose sündmuspaiga ja selle ümbruskonna on Tammsaare võtnud oma kodukohast. Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Teoses on Tammsaare paigutanud nii tüübilt kui generatsioonilt erinevad karakterid eestlaste ellu suuri muutusi toonud ajajärku, et leida lahendus...
Piirid meie ümber ja meie sees Inimene on saladus kaitsva väliskesta all peitub mitmekesine sisemus, mis omakorda koosneb sadadest väikestest iseärasustest, muutes igaühe ainulaadseks. Üldtunnustatud moraalinõuded seavad käitumisele teatud piirid, mis on vajalikud ühiskonnaliikmete edukaks kooseluks. Teiselt poolt kitsendavad need normid võimalust avalikustada oma mõtteid ja ideid. Lisaks sellele hoiab inimesi tagasi südametunnistus, omamoodi piirang, millega on vahel raske toime tulla. Tekib olukord, kus on raske endale teadvustada ja selgelt määratleda, mis on õige ning mis mitte. Tänapäeva tsivilisatsioonis on inimeste lubatud käitumisele üsna selged piirid seatud. Eesti Vabariigi kodanikena teame, missugused õigused ja kohustused meil on, oskame vajadusel pöörduda vastavate institutsioonide poole, mis strukt...
MÕTLEMINE Mõtlemine ülesannete lahendamine. On olemas erinevad mõtlemise liigid: argimõtlemine, religioosne mõtlemine, kunstiline mõtlemine, teadusliku mõtlemine. Viimane on erinevates kultuurides erinev, seda uuritakse psühholoogias kõige rohkem. Selle ülesanne on selgitada midagi. Uuritakse ülesannete lahendamise abil. Neid ülesandeid on mitut tüüpi: 1. süllogismid loogikaülesanded (loogika = õige mõtlemise õpetus), antakse eeldus, millest tuleb tuletada järeldus 2. klassifitseerimiskatsed isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida Jean PIAGET Sveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda arvati, et laps mõtleb nagu täiskasvanu, aind teadmisi on vähem. Piaget väitis, et olemuselt mõtleb väike ...
LÄÄNE-VIRU RAKEMDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv KAEVAME VANAEMA ÜLES Essee Õppejõud: Anu Varep, MA Mõdriku 2013 ,, Kaevame vanaema üles", milline tore pealkiri, selles väikeses raamatus kirjutatakse suurest leinast, mis on käsikäes nutu ja naeruga. Kahe väikese lapse läbielmistest, ebaõiglusest ja vihast , mille põhjuseks oli vanemate keeld minna koos nendega vanaema matusele. Oli ju vanaema Puttele ja Malvale väga tähtis, kuna ta oli neile ainuke vanaema. Ja nüüd teda enam pole! Lapse ei saanud aru, kuidas saab kedagi enam mitte olla, kui keegi pole teda tulistanu, et ta on surnud. Ema seletus: ,,Ta jäi lihtsalt magama" (Gahrton M.,2000,8) Kuidas see on võimalik, et keegi läheb magama ja jääbki magama. Selline seletus, et ,,jäi lihtsalt magama" ei ole sobilik lapsele, selle tagajärjel võib tekkida lapsel hirm ja...
,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski 1. Romaanis seostuvad vaesusega mitmed probleemid, nende hulgas alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Alkoholismi all kannatas teoses näiteks endine riigiametnik Marmelodov, kes jõi selle tõttu maha ka pere viimased sendid. Tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Teoses kirjeldati ka umbes 16-aastast tütarlast, kes joobunult tänavatel kooberdas ja lõpuks pingile vajus. Raskolnikov sai aru, et tüdruk oli üsna purjus ning ei taibanud ilmselt, mis toimub. Tütarlaps hakkas aga huvitavama mõisnikku Svidrigailovit, kellel polnud tüdrukuga kindlasti häid kavatsusi plaanis. See noor tüdruk on justkui sotsiaalsete probleemide kogum. Ta oli ilmselgelt vaen...
,,Kuritöö ja karistus" Fjodor Dostojevski 1. Romaanis seostuvad vaesusega mitmed probleemid, nende hulgas alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ning kuritegevus. Alkoholismi all kannatas teoses näiteks endine riigiametnik Marmelodov, kes jõi selle tõttu maha ka pere viimased sendid. Tema tütar Sonja teenis elatist prostituudina, et aidata vaesuse käes kannatavat isa, tema naist ja kolme nälja käes kannatavat last. Selle käigus kaotas ta eneseväärikuse. Teoses kirjeldati ka umbes 16-aastast tütarlast, kes joobunult tänavatel kooberdas ja lõpuks pingile vajus. Raskolnikov sai aru, et tüdruk oli üsna purjus ning ei taibanud ilmselt, mis toimub. Tütarlaps hakkas aga huvitavama mõisnikku Svidrigailovit, kellel polnud tüdrukuga kindlasti häid kavatsusi plaanis. See noor tüdruk on justkui sotsiaalsete probleemide kogum. Ta oli ilmselgelt vaen...
Kodukirjand Armastusest kõnelda on häbi H. de Balzac ,,Isa Goriot" Armastus on tunne, mida läbi sajandite on üritanud sõnades väljendada väga paljud inimesed. Paljud saavad maha osava lausega, kuid ikkagi jääb mulje, et nii üheselt ei saa seda väljendada. Igaüks peab enda tundeid ise välja näitama, kuid ometi kardavad paljud seda teha. Tihtipeale ei taheta seda teha, sest kardetakse teiste arvamust. Ja samas ei mõelda, kas sellisel kartusel võivad ka olla mingid tagajärjed. Iga asi toob endaga ju midagi kaasa. Inimesed on väga erinevad: leidub neid, kel pole enda väljendamisega kunagi mingeid raskusi ja samas on palju teisi, kes aga lihtsalt seda ei suuda teha. Neil oleks vaja veidi suunamist, kuidas ikkagi armastusest kõnelda. Paljudele inimestele läheb millegi pärast...
LASTEKIRJANDUS MUINASJUTUD Muinasjutt on rahvaluule liik. Muinasjutud tekkisid tõenäoliselt Idamaadel. Muinasjutud pidid lohutama lapsi vanemate leinas. Muinasjutud pidid seletama loodunähtusi. Eesti muinasjutud jõudsid esmakordselt lugejateni 1866.a. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud", autor Kreutswald. Lähtuvalt muinasjutu teraapilistest omadustest võib nad jagada 7 rühma: 1) Loomamuinasjutt tegelt, need jutud räägivad inimestest. Kõige tuntum tegelane on rebane. Muinasjutu ülesanne on õpetada ja selgitada lapsele tolerantsi, tõestada, et igas inimeses on nii head kui halba ning süvendada austust loomade suhtes. 2) Imemuinasjutt tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad jne). Muinasjutu ülesanne on arendada lapse fantaasiavõimet ja loovust. Tõestada, et kõik maailmas toimuv pole mõistusega seletatav. 3) Lille- ja puu muinasjutud need lood püüavad tõestad...
Armukadedus ,,Armukadedus on üks neist tundeseisunditest, mida nagu ka leina võib pidada normaalseks. Kui tundub, et keegi ei ole üldse armukade, siis on õigustatud järeldada, et see tunne on karmilt väljatõrjutud ja järelikult mängib seda suuremat osa inimese alateadlikus hingeelus." Freud, 1922 Armukadedus on reaktsioon mingile ohule, mis inimesele olulist suhet ähvardab pole vahet, kas oht on reaalne või ettekujutuste vili. Armukadeduse peamine tiivustaja on hirm. Kiivus on väga tihedalt seotud turvatunde ja enesehinnanguga. Kui hindad end kõrgelt, siis tunned, et ka teised väärtustavad sind ja hirm maha jäetud saada on väiksem. Mida kirglikum on suhe, seda suurem on armukadeduse oht. Riskigruppi kuuluvad ka inimesed, kes on varem elus haiget saanud. Samuti ohustab armukadedus rohkem noori: nad on emotsionaalselt ebaküpsemad ning elavad lembesuhteid...
ERICH MARIA REMARQUE 1989 1970 ,,Minu teemaks on selle sajandi inimene, humaansuse küsimus. Ja minu kreedo on individualisti kreedo: sõltumatus, tolerantsus, huumor." Sündis 22. juunil 1898 aastal Osnabrückis Saksamaal kodanikunimega kirjanik Erich Paul Remark, kirjanikunimi aastast 1923 Erich Maria Remarque. 1916. a lõpetas ta kiirendatud korras katoliku seminari ja läks vabatahtlikuna läänerindele I maailmasõtta, sai korduvalt haavata. Sõjast naasnud 20aastane Remarque soovis saada muusikuks või maalikuntsnikuks, tegelikkuses tuli tal pidada mitmeid ameteid: spordiajakirjanik, väikekaupmees, kooliõpetaja, raamatupidaja, orelimängija, autovõidusõitja, hauasammastega äritseva firma kaubaagent, autotöökoja tööline. Neil aastail rändas Remarque palju ringi, käis Itaalias, Sveitsis, Balkanimaades, Türgis. Töö kõrvalt kirjutas ta oma esimesed jutud, luuletused, romaanid. Kriitikud ütlesid tema teoste kohta ,,Palj...
Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Etikett kui suhtlemise raamistik Teaduslik artikkel õppeaines Suhtlemispsühholoogia Tartu 2012 Etiketil on suhtlemisel väga tähtis roll. Oluline on teada, kuidas käituda või mida öelda, et ei tekiks inimeste vahel valestimõistmist. Tervitamine ja hüvastijätt on elementaarsemad kehalised väljendusviisid suhtlemise alustamisel ja lõpetamisel. Seega järgnev artikkel keskendubki etiketi põhielementidele tervitamisele ja hüvastijätule - , mis moodustavad ühe osa suhtlemise raamistikus. Järgnev on kirjeldus sellest, millised on peamised üldlevinud tervitamisviisid ja kombed ja hüvastijätud, tuues välja ka mõningaid erinevusi eri kultuurides. Väga tähtis on oskus jätta endast teistele mulje kui enesekindlast inimesest, kes oskab seltskonnas käituda ja ei kutsu oma tegudega esile mõistmatust ja halvakspanevat muiet. Seetõttu on vaja omandada käitumiskoodeks, mille on oma...
Hemingway ,,Kellele lüüakse hingekella" Teos algab motoga: ,,Ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." (John Donne) inimene pole maailmas üksi; kunagi ei tea, mis edasi saab Ameeriklasest kooliõpetaja Robert Jordan saadetakse fasistide tagalasse strateegiliselt tähtsat silda õhku laskma, et vaenlased ei saaks pealetungi ajal omale abivägesid tuua. Ülesande täitmisel abistab teda mägedes elutseb partisanidesalk, kellega Robert headeks sõpradeks saab. Salga juhi Pablo naine Pilar usaldab noormehe kätte noore Maria, kelle nad ühe õhkulastud rongi juurest päästsid. Robert ja Maria armuvad teineteisesse. Trotsides paljusid raskusi, laseb Robert Jordan ettenähtud päeval silla õhku, kaotades mitmed head sõbrad, salk põgeneb ning surmavalt haavata saanud Robert Jordan jääb fasiste ootama. Kolme päevaga toimuvad sündmused, mis muudavad suuresti paljude elu. Mis õigustab tapmist? Sõda...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
