Andrese võidud ja kaotused Vargamäel
Suhted
vanade ja noorte, naabrite ja võõraste vahel on läbi aegade olnud
aluseks nii filosoofilistele arutlustele kui ka proosateostele, mis
püüavad kirjeldada elu nii, nagu see tegelikult on. Probleemidest
eri generatsioonide ja inimtüüpide vahel ei ole saanud ei üle ega
ümber ka A.H. Tammsaare oma suurteoses “Tõde ja õigus”.
Romaani I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb
inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse
üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse
mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Teose
sündmuspaiga ja selle ümbruskonna on Tammsaare võtnud oma
kodukohast. Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
153 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liiisssssiii
Õppematerjali autor
Viimati mainitud fakt oligi omane tollase talupoja mõttemaailmale, milles esmatähtsaks peeti töökust. Töökus oli teistest omadustest niipalju üle, et see varjutas täielikult harituse, suhtlemisoskuse ja oskuse teha kompromisse. Indiviidi hindamine ainult ühe omaduse järgi oligi peamiseks teguriks, mis tekitas romaanis "Tõde ja õigus" vastuolusid nii erinevate põlvkondade kui inimtüüpide vahel. Näiteks vana Andrese tüli Pearuga ja võõrandumine perekonnast oli suuresti tingitud just sellest, et Andres väärtustas ennast vaid oma töökuse ja Piibli käskude-keeldude põhjal luues seega endale illusiooni oma täiuslikkusest. Ülal kirjeldatu on siiski vaid üldine põhjus, millele lisanduvad veel konkreetsed isiksustevahelised probleemid, mida ei saa üldistada kõigile ühelaadsetele karaktertüüpidele. Näiteks lisandub juba eelpoolkirjeldatud probleemile Pearu ja Andrese
,,Tõde ja õigus" I köide, mille eluline materjal pärineb Tammsaare kodutalust, annab üldistava läbilõike eesti külaelust ja talupoja võitlusest loodusega 19. sajandi viimasel veerandil. Suurearvulisest tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest omapärased ning jõulised natuurid, kelles kummaski avaldub eesti talupoja iseloomulikke jooni. Vargamäe Andrese karakter ning kogu tema saatus on sügavalt läbitunnetatud kunstiline üldistus üksiktalupoja elust ja võitlusest karmides Põhja-Eesti kõrvemaa tingimustes. Ta ei aima, et siin ootab teda tema paha vaim Tagapere Pearu. Uskudes oma jõusse, ei võta Andres esialgu Pearut tõsiselt, aga kui algavad nurjumised ja Pearu osutub jonnakuses niisama visaks kui Andres töös, algab Andrese karmistumisprotsess. Andresel on küllalt leidlikkust, et Pearut kohtus
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata
A.H Tammsaare tegelased tõe ja õiguse otsingul Andres püüab leida tõde, rassides oma maaga väsimatult ja järjekindlalt, kuid sealjuures tajudes, et hoolimata pingutustest jääb õigus ikka Tagapere Pearule. Andres mõistab, et võitlus maaga kestab tegelikult igavesi ning annab heal juhul tulemuseks vaid viigi. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab. Viima Peategelasi on kaks: Pearu Murakas ja Andres Paas. Viimane on väga töökas, sihikindel ja tugev mees ilma nende omadusteta poleks ta suutnudki midagi säärasel vesisel ja kivisel maal peale hakata. Andres oskab
ka teineteisele vingerpussi mängimine ning igas mõttes teineteise ületrumpamine. Kõige mannetumana näidatakse Mäe talu valdusi, kuna need on liigniiskes ja vajavad alguses tugevat ülestöötamist. Oru talu maad on kuivemad ning ka viljakamad - seepärast tuleb sealsel peremehel ka maaharimisega hoopis vähem vaeva näha. Kõrtsi on kujutatud külameeste kohtumispaigana, kus kib iga mees, kell vähegi rahakott seda lubab. Peremees Andres näeb ränka vaeva nii talumaade harimise kui ka naabrimehe krutskitega. ru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab.Viimane aga alla ei anna. Andres oskab ka naabrimehe krutskitele samaga vastata, kuid peab tähtsamaks siiski ausust. Oru Pearu on seevastu kaval, salalik ning samuti visa hingega mees. Rammult jääb ta Andresele alla,
Vaatamata sellele ei ole ta tegelikust elust täielikult kopeerinud ühtegi inimest. Küll on ta neid lihtsalt aluseks võtnud. Kõiki tegelasi on autor kujutanud väga elutruult. Seejuures muutub romaani peamiste karakterite arengukäik järjest keerukamaks. Ilmneb, et kõigil peategelastel on oma tõde. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist
Sissejuhatus A. H. Tammsaare romaani "Tõde ja õigus" I osas on kujutatud kahte külge. Neist esimene käsitleb inimese võitlust maaga, teine püüab aga jälgida inimloomuse üldist arengut. Tammsaare arvates oli võimalik inimloomuse mitmekülgsust võimalik väljendada ka talupoja-romaani abil. Tammsaare on üritanud luua teosesse vastandlikke ja mitmekülgseid karaktereid. Nii näiteks on täielikud vastandid romaani kaks peategelast, Andres Paas ja Pearu Murakas, kes on Vargamäel naabrimehed. Nende omavahelised tülid on tekitatud peamiselt Pearu poolt, kes üritab mõista "mis puust" naabrimees on. Pearu jaoks on see kõigest mäng, kuid Andres võtab seda algul väga tõsiselt. Siiski muutub see hiljem ka tema jaoks mänguks. Tähtis pole enam mitte tõde, vaid lihtsalt võit naabrimehe üle. Oluline pole ka milliste vahenditega võit saavutatakse. Romaanist selgub, et Tammsaare on Andrese ja Pearu vahelist võitlust
Vaatamata sellele on aga kõige ajatumaks just "Tõde ja õigus" I osa, kuna kujutab eestlaste põhiolemust, nende väärtusi ja iseloomu ning on jätnud seetõttu jälje just meie rahva hinge. "Tõde ja õigus" I osa kujutab Eesti külaolu, täpsemalt Vargamäe maastikku ja meeleolu, mille idee sai Tammsaare oma kodukandist. Tegelaskonnast tõusevad esile kaks vastandlikku naabrimeest, kelles avalduvad eesti talupojale iseloomulikud jooned. Vargamäe Andrese karakter kujutab ühe talupoja elu ja võitlust karmides Põhja-Eesti tingimustes, kus teda ootab kiuslik naabrimees Tagapere Pearu. Andres on visa, sihikindel ja töökas, ent endassetõmbunud. Ta elas sissepoole ja püüdis visa tööga saavutada seda, mida Pearu vempudega. Vargamäel oli soine ja viljatu maa ning tuli pidevalt loodusega jõudu proovida. Kraavide kaevamine, jõe allalaskmine ja viljakate põldude loomine oleks nõudnud Andrese ja Pearu paremat läbisaamist, kuid selle asemel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid