ELUST
ja SURMAST
Mitte
sageli, aga üsnagi, tekivad inimeste vahel keskustelud elust ja
surmast.
Minu
mõtted sellest:
MINEK
Iga lahkumine on eriline nagu iga hetk elus on eriline.
Enne
on aga vaja tulla...vanasti sünnitati kodus - kõige
turvalisemas paigas. Ka nüüd on seda võimalust väärtustama
hakatud.
Kuid
mõeldes minekust igavikku, siis on samuti tähtis mil viisil see
toimub. Jällegi, vanasti oli maal oma talu saun see koht, kuhu läks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-12-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
moderato12
Õppematerjali autor
Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus........................................................
pööranud Jeesusele selja, paranda meelt ja pöördu Tema juurde tagasi! Ela head elu ja seisa tõe eest! Ärka, kuni pole veel hilja, ja sa saad veeta igaviku Issandaga taevas! Jeesus ütles veel: “Põrgul on inimkujuline keha, mis lamab selili maa sügavuses, maa keskel. See on väga suur keha ning selles on väga palju piinakambreid. Pea meeles, et sa räägid inimestele maa peal põrgu reaalsusest! Siin on miljoneid kadunud hingi ja iga päev tuleb juurde. Suurel kohtupäeval visatakse surm ja põrgu* tulejärve. See on teine surm.” *Eestikeelses piiblitõlkes “surmavald”. (Tõlkija märkus) 3 PÕRGU PAREM JALG Kui olin eelmisel ööl olnud põrgus, ei suutnud ma süüa ega magada. Elasin seda iga päev läbi. Kui silmad kinni panin, oli põrgu kõik, mida suutsin näha. Võimatu oli sulgeda kõrvu hukkamõistetute kisendamisele. Kõik, mille tunnistajaks põrgus olin olnud, kordus mu silme ees nagu TV programm
Luuletus oli ,,Eesti mullad"-sai preemia. 9. Jüri Tuulik- Meie kooli vilistlane. Abrukalt. Kaksikvend Ülo Tuulik. Peamiselt kirjutas kodusaare Abruka lugusid. ,,Abrukalood". Humorist. Romaan ,,Vares". 10. Ülo Tuulik- ,,Sõja jalus" Sõrulaste küüditamisest Saksamaal. Esietendus Kuressaares. On kirjutanud ja reisikirju ,,Vihm Gibraltaris" 11. Albert Uustulnd- sündis Pihtla vallas. Meie kooli vilistlane. peateos ,,Tuulte Tallermaa" see räägib elust vahase saarel. Romaan ,,Merimehed ja jumalad" Tuntud ka kui muusik. Laevakaptenist poeg Lembit Uustulnd on ka tuntud kirjanik. 12. Endla Tegova- surnud, tuleb kirjandusse täna Albertile. Töötas kutsekoolis. Romaan ,,Humalaaias". 13. Henno Käo- Valjalast.Lastele adresseeritud proosateosed. Ise illustreerinud neid. 14. Ingel Tael- elus, luuletaja. 15. Juhan Peegel- Orisaarest. Surnud. Eesti kirjanduse isa, uurinud rahvaluulet, regivärssi
kodulooma pidas, ning ta pidi lõvi kohalikule loomaaiale annetama. Järgmiseks suri üks LaVey kõige pühendunum nõid Jayne Mansfield needuse tõttu, mille LaVey oli pannud Jayne'i tööandja, advokaat Sam Brody perekonnale erinevatel põhjuste, millest ma kirjutasin raamatus Saatana kättemaksja. LaVey oli Jayne'i mitu korda hoiatanud, et ta tuleks Brody juurest ära, ning pärast neiu surma langes ta depressiooni. See oli 60. aastatel juba teine Hollywoodi seksisümboli surm, kellega LaVey intiimselt seotud oli. Ka Marilyn Monroe oli 1948. aastal ühel lühikesel, kuid olulisel perioodil LaVey armukeseks. See oli siis, kui LaVey lahkus karnevalist ning mängis Los Angelese striptiisibaarides orelit. Kõige tipuks tüdines LaVey oma kiriku liikmetele meelelahutuse ja puhastuse organiseerimisest. Ta oli just üles leidnud Euroopa sõjaeelsete okultistide vennaskondade viimsed jäänused. Ta omandas kiiresti nende filosoofia ja salajased rituaalid, mis pärinesid
Ta armus. Kutse tagasi Daamide Õnne oli Deniseile üllatus. Mouret vabandas , et oli valesti asjast aru saanud ja lubas Deniseile suuremat palka. denise läks tagasi ja saavutas selle mida keegi teine polnud lihtsa töölisena saavutanud temast sai osakonna juhataja. Ta muutis Daamide Õnne teissuguseks andes juurde lasteosakonna. Kui ta oli saavutanud selle mis ta tahtis, soovis Denise lahkuda, mis teistele jäi arusaamatuks. Ta tahtis loobuda oma elust, kuna ta armastas Mouretit. Mouret oli hulluks minemas Denisei eitavadest vastusdest, kuid ta ei jätnud teda. See oligi põhjus miks Denise minema minna tahtis ta ei suutnud enam vastu panna Mouretile, keda Denise ka ise väga armastas. Viimasel päeva õhtul palus Mouret Deniseil, et ta tuleks läbi tema kabinetist. Denise läks. Mouret palus teda, et ta jääks, kuna ta oli hea
silmapilk!" Tõepoolest ilmuski ta järgmisel silmapilgul Kopfschneideriga uuesti, kes oli pidanud nüüd ometi oma söögi vististi pooleli jätma. ,,Mis asjad teil on?" küsis direktor Indrekult. ,,Kast? Suur? Kas kahekesi jõuate kanda? Jõuab? Väga hää! Voorimeheraha jääb siis järele. Kopfschneider, pange siis müts pähe ja minge aidake see kast ära tuua. Kärmesti! Härra Maurusel pole aega, sest tema on vana. Vanadel pole kunagi aega, surm seisab nende ukse taga. Sellepärast ruttu!" Viimased sõnad hüüdis ta poistele tagant järele. Aga vaevalt olid nad tänaval mõne sammu astunud, kui nende selja taga välisukse kell kõlises, millele järgnes direktori hääl. ,,Kopfschneider! Kopfschneider!`` karjus ta. Poisid läksid tagasi, lätlane ees, eestlane kannul. ,,Aga kas teil raha on, et seal maksta?" küsis direktor. ,,Miks ei küsi te härra Mauruselt raha, kui lähete hotelli? Ikka küsida, ikka küsida. Küsida võib ikka
Kõige hullem viis kedagi igatseda on olla tema kõrval ja teada, et sa ei saa teda kunagi. Selle asemel, et igatseda vanu aegu, tuleks võtta kõik praegusdest aegadest, sest ka need muutuvad ajapikku vanadeks aegadeks ja siis on meil mida mäletada. Igatsus armsa sõbra vastu tunned alles siis, kui olete lahkunud. Vahepeal igatsen Sind nii palju, et mul hakkab paha. Inimesed, kes tõeliselt igatsevad on hoopiski teistsugused, nemad ei ütle välja seda, just nemad istuvad keskööni üleval, just need püüavad sõprade juures naerda, käivad mälestustemaal ning tänu sellele on igatsus nii tohutult valus neile! Igatsen sind hoolimata sellest, et sa murdsid igaveseks mu südame. Igatsedes ei suuda olla Mina ise, pole isu, ei maga, ei taha midagi... nagu oleks haigus keha vallutanud. Keegi ei saa minna tagasi ja alustada uuesti algusest, kuid igaüks saab alustada täna ja teha uue lõpu. Mäletad, kuidas sa naeratasid mulle esimest korda? Mina istusin pingil, sina istusid uk
. . Siis kutsus keiser teda sõtta kaugele maale. Truu rüütel täitis kohust, kiskus end mõrsja käte vahelt lahti ja tõttas truudusevandeid kaasa võttes otsekohe võitlusse, kus vaprate tegude 'järele tema väesalk viimaks lüüa sai, kuna teda ennast kangema vaenlase oda rabas ja hingetuna võõrale pinnale paiskas. Lahingu torm mühises mööda, 32 halastajad maainimesed leidsid haavatu külma maa pealt, tõstsid üles ja viisid oma koju. Palavik raputas mõne nädala nõrkenud keha, surm kõlistas tema sängi ääres oma külma vikatit, lugedes minuteid, millal pingule tõmmatud elulõnga jõuaks läbi lõigata. Aga mahedad neiusilmad valvasid lahkesti haige üle, pehmed virgad käed kohendasid kõvaks läinud aset, kastsid kuivanud suud magusa märjaga, meelitasid põgenevat eluvaimu rohtudega tagasi. Ja kondine tont sängi ees peitis nurisedes vikati selja taha, astus iga päev ukse poole, kuni viimaks üle läve õue ja sealt oma koledasse kodusse põgenes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid