KAHEKSAS RASEDUSKUU (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

14

docx

Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus.

Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Inimeseõpetuse referaat Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus. Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Ann Valang Paide 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Rasedus............................................................................................................... 4 Kuidas kindlaks teha, et oled rase ?....................................................................4 Raseduse kulg..................................................................................................... 5 Sünnitus............................................................................................................ 10

Seksuaalsus ja pereplaneerimine

67

doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

Inimese õpetus

40

doc

Uurimistöö rasedusest

.......................................................................... 37 Lisad .............................................................................................................. 38 3 Sissejuhatus Demograafid kurdavad, et naised lükkavad esiklapse sündi aina edasi. Selle kõrval jääb tähelepanuta, et 15­19aastaste tütarlaste seas on Eestis sünnitajaid ligi kolm korda rohkem kui Soomes. Seetõttu on teistmeliste rasedus ja sünnitamine Eestis aktuaalne teema ja ehk ka probleem. Küsitluslehed olid suunatud Paide Ühisgümnaasiumi 10.-12. klassi tüdrukutele seetõttu, et selles vanuses on kõige tõenäolisem, et ollakse kokku puutunud suguelu puudutavate küsimustega või vähemalt on viimane aeg selle kohta midagi uurida. Küsitluses osalesid ainult tüdrukud seepärast, et uurida nende seisukohti iseendast lähtuvalt, näiteks rasestumise puhul

Uurimistöö

38

docx

Seksuaalkasvatus

vahele valge rasvataoline võie, mis mitme päevaga hakkab roiskuma ja haisema. Naisterahvas peaks suguelundeid vähemalt üle päeva pesema. Menstruatsiooni ajal aga kindlasti iga päev. Pesta võiks lasteseebi või apteekides müüdava spetsiaalsete intiimpesuvahenditega . NB! Mitte pesta tavaliste dusigeelidega, sest neis on õrna nahka ärritavaid lõhnaja värvaineid! Rasedus teismeeas Ootamatu raseduse korral on raske otsutada, mida teha, eriti kui Sa pole harjunud veel ise nii suuri asju otsustama. Kui nüüd raseduse olemasolu kinnitust leiab (rasedustesti, arsti läbivaatuse või ultraheli abil), tuleb Sul valida: Laps alles jätta ja sünnitada raskustele vaatamata? Paljud tüdrukud valivad selle tee, sest mõte abordist tundub neile absoluutselt vastuvõetamatu. Samas võtta endale täiskasvanu vastutus, olemata

Seksuaalkasvatus

53

docx

Tervisekasvatus ja esmaabi noorsotöös

Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted, erinevad hirmud, vihastamine, solvumine, pidev virisemine, alkoholi, tubakasuitsu ja narkootikumide tarbimine jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka vaimsest pingest nagu õppimine, mõttega töö tegemine, muremõtetest ja seda nimetatakse vaimseks väsimuseks.

Meditsiin

40

docx

Anatoomia ja füsioloogia eksam

Ca2+ ja fosfaaditasakaal. Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere kaltsiumi sisaldust: Suurendab osteoklastide hulka; Suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes; Vähendab kaltsiumi eritumist sülge ja piima; Fosfaadile on mõju vastupidi, s.t. vähendab nende sisaldust veres. Kaltsitoniin on kilpnäärme peptiidhormoon. Tema tähtsus on täiskasvanud inimese jaoks väike v.a. rasedus. Kasvava lapse jaoks on tõenäoliselt tähtsam, soodustades kaltsiumi akumuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktis. D-vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel. Organismi vedelikes on lahustunud kaltsiumi vähe. Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused

Anatoomia ja füsioloogia

40

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

Ca2+ ja fosfaaditasakaal. Parathormoon on kõrvalkilpnäärme peptiidhormoon, mis suurendab vere kaltsiumi sisaldust: Suurendab osteoklastide hulka; Suurendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestes; Vähendab kaltsiumi eritumist sülge ja piima; Fosfaadile on mõju vastupidi, s.t. vähendab nende sisaldust veres. Kaltsitoniin on kilpnäärme peptiidhormoon. Tema tähtsus on täiskasvanud inimese jaoks väike v.a. rasedus. Kasvava lapse jaoks on tõenäoliselt tähtsam, soodustades kaltsiumi akumuleerumist luudesse. Kasutatakse osteoproosi raviks. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedetraktis. D-vitamiin tekib nahas toiduga saadud provitamiinidest UV toimel. Organismi vedelikes on lahustunud kaltsiumi vähe. Ca2+ osaleb vere hüübimises, lihaskontraktsioonis, neurotransmissioonis, ensüümide aktiveerimises, rakusiseses signalisatsioonis. Luude ühendused

Bioloogia

53

docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia konspekt

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia I. LUUD JA LIHASED A. Luude ehitus, kasv ja seda mõjustavad tegurid. Luustumise ja kasvu häired ning nende võimalikud põhjused. Luud moodustavad organismi tugiaparaadi. Osa luudest on ka kaitseks (N: kolju – peaajule, rindkere – kopsudele ja südamele, vaagen – kõhuõõne elunditele, eritus- ja suguelunditele). Oma kuju poolest eristatakse: 1. Toruluud – jäesemete luud 2. Lameluud – vaagna, kolju ja abaluu luud 3. Väikesed luud – lülisamba lülid ning jalalaba- ja käelaba luud 4. Kombineeritud luud – mitmesuguse kujuga, mida ei saa paigutada eelneva kolme alla N: oimuluu Luud koosnevad luukoest ja selle kasv ning areng toimub kõhrerakkude paljunemis teel ja kõhrerakkudesse kaltsiumisoolade ladestumise teel. Luukoe kasv toimub osteoblastide ja lagundamine osteoklastide mõjul. Toruluude areng ja kasv Toruluudel eristatakse: 1. epifüüs – neid on toruluudel 2, kumma

Eripedagoogika

Kommentaarid (0)