Mõtlemine ja motivatsioon (0)

MÕTLEMINE
Mõtlemine – ülesannete lahendamine.
On olemas erinevad mõtlemise liigid: argimõtlemine, religioosne mõtlemine, kunstiline mõtlemine, teadusliku mõtlemine. Viimane on erinevates kultuurides erinev, seda uuritakse psühholoogias kõige rohkem. Selle ülesanne on selgitada midagi. Uuritakse ülesannete lahendamise abil. Neid ülesandeid on mitut tüüpi:

süllogismid – loogikaülesanded ( loogika = õige mõtlemise õpetus), antakse eeldus, millest tuleb tuletada järeldus

klassifitseerimiskatsed – isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida
Jean PIAGET
Šveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda arvati, et laps mõtleb nagu täiskasvanu, aind teadmisi on vähem. Piaget väitis, et olemuselt mõtleb väike lapse teistmoodi). Lapse mõtlemise arengu etapid:

Sensomotoorne etapp (0-2a.) – laps peab oma meeltele saama piisavalt erinevaid ärritajaid, ka motoorikale peab küllaldaselt võimalusi saama, et maailmaga rohkem tutvuda, avastada; see paneb aluse hilisemale arengule (nt. kui laps ei ole saanud piisavalt ringi liikuda , siis ka vaimne areng aeglustub)

Operatsioonide eelne etapp (2-7a.) – kõne ja keele areng, laps hakkab kasutama fantaasiat ja omi seoseid

Konkreetoperatsioonide etapp (7-11a.) – areneb piltlik mõtlemine, hakkab mõistma loogilisi seoseid ja suhteid, kasutama üldmõisteid

Formaaloperatsioonide etapp (11-15a.) – lõplikult mõtlemine vabaneb konkreetsuse kammitsatest, mõtlemine hakkab põhinema loogikaseadustel, inimene hakkab mõtlema nagu täiskasvanu
MÕTLEMISE PÕHILISED OPERATSIOONID
Võtted, mida inimene mõtlemisel kasutab. Põhilised on

• analüüs – millegi mõtteline jaotamine osadeks
  
• süntees – analüüsile vastupidine protsess (ühendatakse analüüsi käigus saadud osad tervikuks)
  
• võrdlemine – mingi eseme, nähtuse, vms kõrvutamine teisega , tuuakse välja sarnasusi ja erinevusi
  
• üldistamine – millegi mõtteline ühendamine omavaheliste ühiste tunnuste alusel
  
• abstrahheerimine – eraldatakse olulised tunnused, hakatakse neid iseseisvalt kasutama (nt. „kõik metallid juhivad elektrit“ --- elektrijuhtivus on eraldi, iseseisev omadus)
  

MÕTLEMISVORMID:

• läbi mingite mõistete mõtlemine (mõiste – oluliste tunnuste kogum)
  
• läbi otsustuste mõtlemine (jaatataksevõi eitatakse midagi)
  
• läbi järelduste mõtlemine (olemasolevatest teadmistest saadakse uusi teadmisi, järeldusi)
  

Järeldused: deduktiivne (üldiselt üksikule) – nt. kõik daltoonikud ei erista punaseid ja rohelisi toone. juku on daltoonik. järeldus: juku ei erista punaseid ja rohelisi toone., induktiivne (üksikult üldisele) – nt. vaatan eelmise nädala öiseid temperatuure , võin järeldada et kõikidel öödel oli temperatuur alla 0 ( reast üksikutest faktidest tehakse järeldus)
MOTIVATSIOON
Motivatsioon on kõikide asjaolude koosmõju, mis paneb inimesi tegutsema ja hoiab tegutsemas. Käimapanev jõud = motiiv . Motivatsiooni uurivad psühholoogid uurivad, miks me teeme neid asju mida me teeme. Psühholoogias on hulk erinevaid motivatsiooniteooriaid, mis täiendavad ülksteist.
INSTINKTIDE TEOORIAD
Üks vanimaid teooriate rühmi. Instinkt on kaasasündinud käitumisvorm, mudel. Inimesi seostatakse loomadega, et neil on samuti instinkte, kuid ei jõutud selgusele, millised need instinktid on ja palju neid on.
S. Freudi käsitlus – inimest paneb tegutsema põhiliselt 2 instinkti (tungi), seksuaalinstinkt/loomistung, hävitav tung/agressiivsusinstinkt; soov hävitada. Need kaks tungi on omavahel koguaeg seugnenud, panevad inimese tegutsema, annavad käitumusliku aluse.
TUNGE TAANDAVAD TEOORIAD
Tung = kui inimese organismis on puudu mingi vajalik asi (nt. vesi), siis luuakse vastav tung selle asja hankimiseks (janu). Kui organismis tekib tung, siis organism püüdleb uuesti tasakaalu poole, seda tasakaaluseisundit nim. homöostaasiks.
Selle teooriaga saab seletada paljusid asju käitumises, aga sellega on väga raske seletada nt. uudishimu – inimesel on kalduvus uudishimu suurendada, mitte püüda saada tasakaalu. Samuti on raske seletada adrenaliinijanu – osa inimesi üritavad kogeda veel ekstreemsemaid olukordi.
AJENDITE TEOORIA
Ajend = mingi väline tegur, mis „tõmbab“ enda poole, paneb inimest tegutsema. (N: inimene sööb suure prae, supi ja salati , aga tahab ikka magustoitu. Mitte et tal kõht tühi oleks, vaid magustoit näeb hea välja näiteks.)
YERKES- DODSONI ’I SEADUS
Võimalikest parima soorituse saavutamiseks on vajalik organismi optimaalne aktivisatsiooniseisund. Selleks, et inimene midagi teeb, on vaja, et oleks mingi sisemine aktiivsus (kui minna eksamile mütsiga lööma, siis ei saa parimat tulemust; organism ei mobiliseeri ennast piisavalt kuna tulemus pole tähtis. Samas kui liiga palju püüda, on organism liiga aktiivne). Optimaalse aktivisatsiooni tase on individuaalne.
YIN-YANG E. VASTANDPROTSESSIDE TEOORIA
Püüab seletada, et inimesed võivad käituda ka sellepärast, et mõned vastandprotsessid panevad nad käima. Vastandprotsessid = Inimese närvisüsteemis on erutusseisund ja pidurdusseisund, need 2 seisundit lähevad pidevalt üksteisele üle ja asenduvad teineteisega. (N: inimene tarvitab esimest korda narkot, pärast seda on organismis erutus ja mingi aja pärast tuleb pidurdusseisund; meeleolu langus. Kui inimene järgmine kord sama koguse paneb, siis erutusprotsessil on kaldvus jääda samaks või väheneda, vastandprotsess tavaliselt suureneb. Seega, inimene hakkab järjest rohkem narkot panema .)
(N2: esimest korda langevarjuga hüpates on hirm, aga kõik läheb hästi. hirmutunne asendub joovastusega, tekib tahtmine uuesti hüpata ja võib jääda sõltuvusse, sest joovastusetunne e. vastandprotsess kasvab)
Vahel selgitab justnimelt vastandprotsess inimese käitumise põhjuseid – pole oluline mis inimene teeb esialgu, vaid see, mis ta pärast tundis.
A. MASLOW PÜRAMIID
Inimese panevad käituma erinevad vajadused, mida saab liigitada erinevatele tasemetele.
Eneseteostus
Tunnustusvajadus
Kuuluvusvajadused
Turvalisuse vajadus
Füsioloogilised vajadused
Inimene ei saa minna kõrgemate vajaduste rahuldamiseni, enne kui madalamad vajaduse on rahuldatud (N: pere ja kuuluvus on väga tähtis, aga kriisi ajal tunnetatakse kõike hoopis teistmoodi, kuna nende turvalisuse vajadus on rahuldamata).
Maslow on humanistlik psühholoog, kes arvab , et kõigi elusolendite puhul on tähtsaim eneseteostus. „Inimene on nagu seeme , millest võib kasvada suur puu, aga sellest võib tulla ka kidur äbarik“; eneseteostus on „sisemise puu“ kasvatamine , püüdlemine.