Mõtlemine ja motivatsioon (0)

MÕTLEMINE
Mõtlemine – ülesannete lahendamine.
On olemas erinevad mõtlemise liigid: argimõtlemine, religioosne mõtlemine, kunstiline mõtlemine, teadusliku mõtlemine. Viimane on erinevates kultuurides erinev, seda uuritakse psühholoogias kõige rohkem. Selle ülesanne on selgitada midagi. Uuritakse ülesannete lahendamise abil. Neid ülesandeid on mitut tüüpi:

süllogismid – loogikaülesanded ( loogika = õige mõtlemise õpetus), antakse eeldus, millest tuleb tuletada järeldus

klassifitseerimiskatsed – isikutele antakse esemeid, pilte, vms. ja palutakse neid tunnuste alusel grupeerida
Jean PIAGET
Šveitsi päritolu psühholoog, peetakse kõige kuulsamaks lastepsühholoogiks (laste arengu- ja mõtlemise teooria). Piaget väidab, et lapse mõtlemine areneb etapiviisiliselt (enne seda arvati, et laps mõtleb nagu täiskasvanu, aind teadmisi on vähem. Piaget väitis, et olemuselt mõtleb väike lapse teistmoodi). Lapse mõtlemise arengu etapid:

Sensomotoorne etapp (0-2a.) – laps peab oma meeltele saama piisavalt erinevaid ärritajaid, ka motoorikale peab küllaldaselt võimalusi saama, et maailmaga rohkem tutvuda, avastada; see paneb aluse hilisemale arengule (nt. kui laps ei ole saanud piisavalt ringi liikuda , siis ka vaimne areng aeglustub)

Operatsioonide eelne etapp (2-7a.) – kõne ja keele areng, laps hakkab kasutama fantaasiat ja omi seoseid

Konkreetoperatsioonide etapp (7-11a.) – areneb piltlik mõtlemine, hakkab mõistma loogilisi seoseid ja suhteid, kasutama üldmõisteid

Formaaloperatsioonide etapp (11-15a.) – lõplikult mõtlemine vabaneb konkreetsuse kammitsatest, mõtlemine hakkab põhinema loogikaseadustel, inimene hakkab mõtlema nagu täiskasvanu

MÕTLEMISE PÕHILISED OPERATSIOONID
Võtted, mida inimene mõtlemisel kasutab. Põhilised on

• analüüs – millegi mõtteline jaotamine osadeks
  
• süntees – analüüsile vastupidine protsess (ühendatakse analüüsi käigus saadud osad tervikuks)
  
• võrdlemine – mingi eseme, nähtuse, vms kõrvutamine teisega , tuuakse välja sarnasusi ja erinevusi
  
• üldistamine – millegi mõtteline ühendamine omavaheliste ühiste tunnuste alusel
  
• abstrahheerimine – eraldatakse olulised tunnused, hakatakse neid iseseisvalt kasutama (nt. „kõik metallid juhivad elektrit“ --- elektrijuhtivus on eraldi, iseseisev omadus)
  

MÕTLEMISVORMID:

• läbi mingite mõistete mõtlemine (mõiste – oluliste tunnuste kogum)
  
• läbi otsustuste mõtlemine (jaatataksevõi eitatakse midagi)
  
• läbi järelduste mõtlemine (olemasolevatest teadmistest saadakse uusi teadmisi, järeldusi)
  

Järeldused: deduktiivne (üldiselt üksikule) – nt. kõik daltoonikud ei erista punaseid ja rohelisi toone. juku on daltoonik.