Tuumajaam Eestis. (1)

Tuumajaam Eestis – kahju-ja kasutegurid
Eestit ja kogu maailma on ees ootamas tõsine katastroof – taastumate energiaallikate, nagu seda on näiteks nafta ja põlevkivi, varud on otsakorral ja lõppu ennustatakse juba üsna pea lähenevat.
Eestis on peamiseks energiaallikaks põlevkivi, mida kaevanatakse kõige ulatuslikumalt Ida-Virumaal. Meie põlevkivivarusid hinnatakse väga väikesteks ja on inimesi, kes usuvad, et juba aastaks 2017 on põlevkivi otsakorral. Spetsialistid vaatavad lootusrikkalt taastuvate energiaallikate poole, kuid sellega on kahjuks pisut hiljaks jäädud. Eesti pole riik, kus meil oleks palju valikuid taastuvate energiaallikate kasutusele võtuks. Näiteks populaarse päikeseenergia kasutuselevõtt oleks Eesti tingimustes välistatud, sest meie riigis pole piisavalt päikesevalgust. Järgmine taastuv energiaallikas oleks tuuleenergia ja tõsi, esimesed tuulegeneraatorid on Eestis juba olemas ning töötavad, aga arvutuste kohaselt ei suuda ainult tuulegeneraatorid eestlaste elektritarbimise vajadust rahuldada. Selleks tuleks rajada hiiglaslik tuulepark, arvatavasti eraldi saarele ning ka ressursse kuluks sellele suhteliselt palju, rohkem, kui Eestil on.
Tuumaenergia on meie praegust ja arvatavasti ka tulevast olukorda arvestades kõige mõistlikum lahendus, kuigi tegu on samuti taastumatu energiaallikaga. Selles osas on ühel meelel ka poliitikud ning tuumajaama rajamiseks teeb komisjon juba esimesi samme. Eesti on enda tuumajaama alast seadusandlust alles kujundamas. Hea eeskuju on meile rahvusvaheliselt usaldusväärne Soome tuumaenergia alane seadusandlus. Siiski tasub analüüsida mitmeid aspekte ja ka Euroopa Liidu viimaseid suundi tuumaenergia alaste reeglite ühtlustamisel. Diskussioonides Eestis asutakse tihti küsima, kuhu tuleks tuumajaam rajada. Eestis peab tuumajaama planeering järgima Planeerimisseaduse sätteid, kus § 32.  järgi on " elektrijaam , mille energiatoodang ületab ühe kolmandiku riigi elektritarbimisest" riikilikult tähtis ehitis, mille "asukohaettepanekud koostab ministeerium, kelle valitsemisalasse kavandatav ehitis kuulub". § 32.2 sätestab "Asukohaettepanekud koostatakse üldjuhul mitme asukoha kohta“. AS Eesti Energia teostab uuringuid praegu Suur-Pakri saarel, kuid ennatlik on pidada seda lõplikuks tuumajaama asukohaks. Suur-Pakri pole paraku ideaalne asukoht, sest asub maastikukaitsealal ja NATURA alal. Eeldatavasti oleks Eesti tehniliselt keerukaima ja mahult suurima rajatise ehituskulud mandriga ühendamata saarel oluliselt kõrgemad võrreldes ehitusega mandril . Pisut ekslikult arvatekse, et tuumajaam peab olema võimalikult kaugel inimasustusest. Tõsi, teatud ettevaatusabinõud kehtviad, kuid Saksmaal on RWEle kuuluv tuumajaam Biblis asub 2 km kaugusel 10 000 elanikuga Biblise linnast ja 10 km kaugusel 82 000 elanikuga Wormsi linnast. Seega, tuumajaam ei pea asuma inimasustuseta piirkonnas.
Eesti elektrisüsteem nii tarbimise kui avariivõimsuste seisukohalt on küllalt väike, mistõttu Eestile ei sobi mitmed suuremad reaktorid võimusega 1500-1600MW. Ka ei ole Eesti sobiv koht, kus katsetada ehitada esimest teatud tüüpi tuumajaama, mille rajamine oleks suur tehniline väljakutse. Sobivaimad on Eestile 1000-500MW võimsusega reaktorid ning neid pakuvad USA ja Kanada . Milline reaktoritüüp reaalselt Eestisse ehitatakse otsustab põhjaliku analüüsi põhjal firma, mis moodustatakse tuumajaama rajamiseks. Eesti riigi ja majanduse huvides oleks selline tuumjaam, mille rajamises saaks osaleda maksimaalselt Eesti ehitus- ja tehnikaettevõtted.
Tuumajaama ehitamise miinusteks loetakse üldiselt asukohaga seonduvaid probleeme. Tegelikkuses peetakse Parki saart asukohana väga halvaks kohaks, sest võimalike õhurünnakute korral on saar kerge ligipääsuga. Mandrile rajamisel tekitaks see samuti probleeme ja seda eelkõige seetõttu, et keegi ei taha ju tegelikult et tuumajaam ehitataks tema tagaaeda. Teiseks probleemiks on majanduslikud probleemid. Tuumajaama ehitamine küündiks miljarditesse ning osa vajalikust rahast annaks ka Euroopa Liit, kuid ülejäänu tuleks riigil endal leida, mis paraku pole nii lihtne. Kolmas probleem on sisuliselt väga lihtne – hirm. Inimestel on endiselt hirm selle, ees et meiega juhtub nii, nagu juhtus Tšernobõlis. Kardetakse suurt tuumakatastroofi . Selles on ilmselt süüdi vähene teavitustöö. Enne tuumaprojekti reaalset käimalükkamist tuleb läbi viia pikk ja põhjalik selgituskampaania kus inimestele seletatakse konkreetselt tuumajaama kahju- ja kasutegureid ning tuuakse välja ja põhjuks miks üldse tuumaprojekt käsile on võetud.
Tuumajaama kasutegur seisneks eelkõige selles, et ta suudab energiaga varustada tervet Eestit. Kuigi tuumajaama rajamine on kallis, tasub see siiski enda tulevikus ära. Kui oletada, et põlevkivi ei ole otsakorral läheks selle kaevandamine ja põlevkiviahjude uuendamine lõpuks ikkagi kulukamaks, kui tuumajaam. Kuna Eestis hetkel olevad põlevkiviahjud on varsti olukorras kus nad tuleks välja vahetada, mis on aga väga kallis, siis on mõttekam heita oma pilgud juba praegu tuumajaama poole. Lisaks kõigele muule pakuks üks tuumajaam tööd umbes 600-le spetsialistile. Tuumajaam ei saasta loodust nii, nagu seda teeb näiteks põlevkivi töötlemine. Uraaniga seevastu selliseid probleeme pole. Kõige keerulisemaks võibki osutuda näiteks uraani kaervandamine, millega taaskord võivad kaasneda probleemid, kuid seda ei tohiks juhtuda, kui järgitakse kõiki ohutusmeetodeid. Tänapäeva tehnoloogia on oma arengus jõudnud sinnamaale, kus Tšernobõli katastroofi kordumine ebatõenäoline. Uuemad meetodid ja uuem tehnoloogia võimaldab igasuguseid komplikatsioone vältida. Tegemist on üdini ökonoomse projektiga. Inimestele tuleks tuumajaama ideed rohkem levitada ja rõhutada just selle kasutegureid.
Tuumajaama rajamist Eestisse prognoositakse erinevalt. Riigikogus lepiti kokku, et tuumajaama projekt jõustub aastal 2023. Samas on teisi, kes arvavad et Eesti tuumaprojekti käimalükkamine peaks jõustuma kindlasti varem. Näiteks Reformierakond soovib tuumajaama ehitamist Eestisse alustada juba 2020. aastal. Selge on aga see, et enne tuleb palju eeltööd ära teha ning paraku praeguse tempo juures tundub, et tuumajaama ehitamine võib veelgi edasi lükkuda, isegi arvestades, et tegemist on Eestile nii vajaliku ja olulise projektiga, nagu tuumajaam seda on.