Laste hirmud (0)

Kallavere Keskkool
Jana Smirnova
LASTE HIRMUD
Referaat
Juhendaja : Triin-Ketlin Siska
Maardu 2013

SISUKORD

SISSEJUHATUS 4
1. Hirmud ja nende põhjused 5
1.2. Hirmu tüübid 5
1.3. Rolfi juhtumi kirjeldus 6
2. sagedamini esinevad hirmud ja nende tagajärjed 7
3. Hirmude tagajärgede ravi 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD ALLIKAD 10
SISSEJUHATUS 4
1. Hirmud ja nende põhjused 5
1.2. Hirmu tüübid 5
1.3. Rolfi juhtumi kirjeldus 6
2. sagedamini esinevad hirmud ja nende tagajärjed 7
3. Hirmude tagajärgede ravi 8
KOKKUVÕTE 9
KASUTATUD ALLIKAD 10

SISSEJUHATUS

Hirm on emotsioon , mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul ning see on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirm on kasvatuse mitmete tõrgete põhjuseks ning raskendab vääriti kinnistunud harjumuste muutmist . Haiguslikku hirmu nimetatakse foobiaks.
Käesolevas töös on on välja toodud hirmude põhjused, sagedamini esinevad hirmud lastel ning hirmu tagajärgede ravi võimalused.
Autor on referaadi teemast huvitatud, sest ta on kokku puutunud hirmude all kannatanud inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest.
Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid raamatuid ja internetimaterjale.
Referaat on kirjutatud 10 lehel, sisaldab 1 diagrammi . Kirjanduse loetelus on 3 nimetust . Sisaldab kokkuvõtet ja sissejuhatust.

1. Hirmud ja nende põhjused

Hirmu võib olla igas eas lastel, kuid on olemas eriti mingis kindlas elusituatsioonis esinevaid hirmuperioode. Teadlaste arvates on hirmude juured juba sünni käigus algavas psüühikatraumas.
Tihti peale on hirmude põhjuseks lastel kestev psüühikat traumeeriv situatsioon neile psüühiliselt ebasobivas olukorras, näiteks turvalisuse nappusel. Selle tulemusena võib lapsel esineda ägenenud agressioon , söömistõrked, unehäired, kõnelemisraskused jpm.
Selle vältimiseks peaks igal lapsel olema isik, keda ta usaldab ning kes talle eluks julgust annab. Kui too on võimeline lapse olemust mõistma, siis avaneb ka tee füüsilisele ning vaimsele tervisele. Kui laps ei suuda vabalt kõnelda, on ta oma arengus igal juhul piiratud, mis mõjub väga negatiivselt ta tulevikule.
Vanemas eas on üks hirmufenomene koolihirm, eriti hirm mitte toime tulla, hirm õpetajate ees. Mõnikord põhjustab koolihirm alkoholi, narkootikumite jm tarbimise alustamist.

1.2. Hirmu tüübid

Hirm kui emotsioon. See algab tundest, millele järgneb füüsiline reaktsioon. Selline hirm, mille puhul inimene on emotsioonist teadlik ning reageerib sellele tugevalt, on enamasti emotsionaalne vastus, mille puhul hirm avaldub tugeva emotsioonina.
Hirm kui tunne. Kui hirm esineb lihtsa tundena, rahutuse tajumisena, millega ei kaasne tugevat kehalist reaktsiooni. Hirm avaldub unenägudes, keelevääratustes ja tähelepanuhäiretes.
Hirm kui ärevus . Kui hirmutunne on ärevuse subjektiivseks baasiks. Ärevus saab samuti alguse hirmust, kuid see on valdavalt alateadlik. Hirm kui ärevus erineb hirmust kui tundest selle poolest, et sellega kaasnevad spetsiifilised kehalised reaktsioonid.
Hirm kui foobia . Erinevus ärevuse ja foobia vahel on see, et foobiad on alati välisest stiimulist tingitud ning ärevus sisemisest. Foobiaid käsitletakse patoloogiliste reaktsioonidena, mida väljendatakse liialdatult ning ekstreemselt. Foobiaga inimesel võib tekkida paanika seisund, mille teket mõjutab kontrollimatu kehaline reaktsioon.

1.3. Rolfi juhtumi kirjeldus

9-aastane Rolf ei suuda koolis kontsentreeruda. Ta on alati hirmu täis ning tema sõnul hakkab tal alati kõht valutama mingi töö kirjutamisel. Hommikuti on tal kramplikud valuhood ja oksendamine . Arsti juurde tulnud, uuriti selle hirmu põhjust:
4-aastasena pandi Rolf lasteaias puhastusvahendite konkusse kinni, peale mida oli ta hakanud pimedust kartma ja ema külje all käima. Ühel päeval oli ta sattunud haiglasse ussripikupõletikuga. Operatsioonieelne ettevalmistus oli talle šokeeriv: ta seoti laua juurde kinni, mille peale hakkas poiss karjuma . Ilmselt tuli vana hirm ägedamal kujul uuesti peale. Ja sellest alates on Rolf ülikartlik, hajevil ning häiritud.
Rolf on selge näide sellest, kuidas väikelapseeas saadud šokielamused on jäänud lahendamata . See on väga tähtis, et juba varakult leitakse hirmu põjus ja lahendus sellele ning lapse vanemad peaksid teadlikud olema nende lastel esinevatest hirmudest . Sellega oleksid nad neile toeks ja aitaksid võidelda lapsel esineva hirmuga ning nendest koguni üle saada.

2. sagedamini esinevad hirmud ja nende tagajärjed

Hirmud on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirmud võivad põhjustada närvilisust, unehäireid, uinumisraskusi, magamishäireid, agressiivsust, depressiooni, suhtlemisraskusi, kõnehäireid, šokki, allergiaid , voodimärgamist jpm.

3. Hirmude tagajärgede ravi

Hirmudest ülesaamisel on tähtis roll vanematel – nad peavad olema lapsele alati toeks, olema abivalmid ning usaldatavad. Kuid kahjuks ainult sellest ei piisa.
Lapsed saavad hirmudest kõige paremini võitu tegevuse (joonistamine, rollimängud jm.) kaudu - leides praktilisi meetodeid neid hirmutavaga toime tulemiseks ja järk-järgult kogedes neid situatsioone, mida nad kardavad. 
Austria laste psühhoterapeudi, Gisela Eberleini arvates aitavad hirmudest vabaneda järgmised tegevused: avamistegelused, spontaansed mängud ja pantomiimid, liikumis - ja lõdvestusharjutused, autogeenne treening ja rühmaviisiline töö vanemate, laste ja perekondadega.

KOKKUVÕTE

Hirm on tunne, mis pole kellelegi võõras. Mitmed hirmud on olnud inimese saatjaks läbi aegade. Hirmust haaratud meel elab segaduses, konfliktis, mis­tõttu selline meel on paratamatult vägivaldne, moonutatud ja agressiivne. 
Just nooremate laste kehalise ja vaimse arengu häireid põhjustab äratuntavalt hirm. Edasiste väärarengute vältimiseks on vaja õiget hinnangut ja vanematepoolset järelduste tegemist.
Ülemaailmse Tervisehoiuorganisatsiooni määratlus tervise kohta ütleb: tervis on täieliku kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Et lapsel selline seisund tekiks ja püsisk, et ta saaks normaalselt kasvada ja areneda, selleks vajab laps soojust ja hellust, armastust ja kindluse ning kaitstuse tunnet , mõistmist ja rõõmu. Seda kõike saavad ja peavad andma laste kasvatamise ja õpetamisega tegelevad täiskasvanud, esmajoones aga lapsevanemad. Ainult tihedas koostöös- lasteaed , kool, kodu- on võimalik kõikide nende tingimuste loomine.

KASUTATUD ALLIKAD

Eberlein, G. (1987). Tervete laste hirmud. Tallinn: Valgus
http://tnk.tartu.ee/0laste.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Hir m
http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/hirmu-psuhholoogia-mida-ja-kuidas-me-kardame#.Uqwl6tJdVx4
http://www.aigarsade.com/krishnamurti/pt5.ht m