Varakeskaegne Euroopa Varakeskaeg oli Lääne-Euroopas hilisantiigi ja kõrgkeskaja vaheline periood, mis kestis Rooma impeeriumi langusest 5. sajandil umbes aastani 1000.Varakeskaega on nimetatud ka Pimedaks Ajaks vastandades keskaja "intellektuaalset pimedust" ühelt poolt Vana-Roomale ja teiselt poolt renessansile kui valgustatud ajajärkudele. Varakeskajal jätkusid mõned hilisantiigis alanud suundumused: rahvastiku vähenemine, linnastumise hääbumine ning barbarite sissetungid Euroopasse.
ettevalmistamine, enamik kasvandikke jäi munkadena samasse kloostrisse elu lõpuni. Elementaarset haridust anti ka nunnadele. Haridus oli vaimulik: peatähelepanu pöörati Piiblile ja kirikuisade teostele, samuti ladina keelele, mis püsis kogu vaimulikkonda ühendava suhtlusvahendina. Kuid kristliku kirjasõna kõrval polnud unustatud ka Rooma autoreid. Eriti oluliseks peeti Cicerot, kes oli pööranud rõhku kohusetundele ja see oli avaldanud muljet juba hilisantiigi kirikuisadele. Kreeka keelt varakeskaegses Lääne- Euroopas enam ei osatud ja vanakreeka autoreid tunti ainult vähesel märal tõlgete vahendusel. Hästi oli tuntud Platon, kelle õpetust hüve ideest võis seostada kristliku seisukohaga Jumalast kui kõige hüvelisest allikast. Ülikoolid 11. kuni 13 sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Kõige varem tekkisid sellised õppeasutused Itaalias. Salernos oli juba 10
Sõna, mille on kujundanud austus klassikalise Rooma õiguse vastu, sisaldab tegelikult teenimatut etteheidet, rõhutades selle õiguse primitiivsust. Hilisantiigil ei olevat olnud klassikalise Rooma õigusteaduse vaimset jõudu. Ei suudetud enam vahet teha omandil ja valdusel ning kohustus- ja käsutustehingul, hoida lahus alusetu rikastumise erinevaid juhtumeid. Kõik olevat muutunud lihtsamaks ja vormitumaks, vaimuvaesemaks ja segasemaks-harimata rahvaste vulgaarseks õiguseks. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva teadmise sälitamises. Originaalsuspüüd, õigusteadusliku väitluse taotlemine ei olnud enam voorus, vaid patt. Nii ei olnud enam põhjustki oodata õiguselt enamat ja vallata õigust rohkem, kui oli vajalik igapäevastes tehingutes. Hilisantiigi Rooma õigus ei olnud halvem, vaid teistmoodi õigus. Sellest sai aru geniaalne läänegoot Alarich II ning tegi seda, mis oli vajalik. Ta pani kirja
millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa- retke lugu. Lincolni katedraal Inglismaal Bütsantsi kunst Ida-Rooma riigi kunst (330.a-st, mil Byzantione linn nimeteti ümber Konststantinoopoliks kuni selle vallutamiseni türklaste poolt 1453.a.). Bütsantsi kunst on osa varakristlikust kunstist. Bütsantsi kunstis ühendatakse kreeka ja rooma hilisantiigi ideed orientalistlike vormidega. Tsimene õtseaeg on Büsantsis keisar Justinianuse valitsusajal (526-565). Peamiseks ehitisteks on Hagia Sophia kuppelbasiilika Konstsntinoopolis ja oktogonaalne San Vitale tsentraalehtis Ravennas. Just Ravennas on säilinud varaseid mosaiike. Ajavahemikus 726-853 toimunud pilditülile (ikonoklasm) järgneb Makedoonija dünastija büsantsi kunsti teine kõrgperiod, mis kestab kuni 13.saj-ani (Makedoonija renessanss)
kuna ta tõmbab inimesed kõrvale esmatähtsalt (ilmutuselt) ja eksitab neid oma eksiarusaamade sohu. Selline arusaam filosoofiast muutus valdavaks eriti peale ristiusu muutumist Rooma impeeriumi riigiusuks 380. a. Keskaaegne filosoofia jagatakse kaheks suureks perioodiks: Patriastika (2.-8.sajand) ja Skolastika (9.-14. Sajand). 1. Augustinus 1.1. Elulugu Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippostoli oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak ning Kiriku doktor. Augustinu sündis 13. November aastal 354 Tagastes, Numiidias. Augustinus sai hea rooma hariduse. Ta pöördus täiskasvanuna ristiusku ning sai vanas eas Põhja-Aafrika linna Hippo, tänapäeval Annaba, piiskopiks. Ta sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Oma kõige kuulsamas teoses "Jumala linnast" põhjendas ta Rooma rüüstamist germaanlaste poolt Jumala ükskõiksusega maise võimu vastu
Augustinus 1. Elukäik Aurelius Augustinus ehk Augustinus Hippost (13. november 354 Tagaste, Numiidia 28. august 430 Hippo Regius) oli mõjukas keskaja/hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, teoloog ja filosoof. Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Tema isa Patricius oli nn ,,ristimata kristlane" kuid ema Monica seevastu kindlaloomuline ristitud kristlane, kes püüdis ka oma poega pöörata tõsisele usuelule.. Augustinusel kui andekal õpilasel polnud raskusi teadmiste omandamisega koolis. Kreeka keelt noormees vihkas ja selle tõttu jäigi see puudulikuks.
Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises. Toimus kultuuriline ühtlustumine, ühtse teoloogia ja liturgia võidukäik kogu karolingide impeeriumi aladel. Karolingide renessanss tühistab esimest korda Lääne-Euroopa iseseisvat kultuurilist teadvustamist. Kuid selle aluseks jäi endiselt hilisantiigi kristlik ladina kultuur. Näiteid Karolingide renessansist: - Leidis aset kirjakeele ühtlustamine kogu Karolingide impeeriumi raames. Kirjaoskus saavutas tollases Gallias ja Germaanias suure leviku, ladina keel kui tollal läänes ainuvalitsev kirjakeel ühtlustus kiiresti, valitsevaks sai uus kirjakuju Karolingide minuskel. - Koolide rajamine. Aachenisse asutati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks.
muusika liike üle tuhande. Tööd tuleb teha palju ja samuti tuleb palju mõelda. Kõige parem oleks alustada internetist ja seejärel jõuda inimeste juurde. 3 Keskaegne muusika Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest, saades mõjutusi ka hilisantiigi muusikast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanrideks olid salmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappellat, pillid olid keelatud. Muusika areng toimus eelkõige kloostrites, seal anti muusikaharidust, kirjutati ja säilitati laule. Kogu professionaalne kunst pühendati jumalale. 5
(Game of Thrones), ajaperioodi näol (Xena). 3. Iseloomustage Bütsantsi kunsti esteetika eripärasid. Bütsantsi kunst oli kiriku ja riigi kunst, mis väljendas kiriku- ja keisrivõimu seost. Kujutavas kunstis eksisteeris absoluutsus, pidulik abstraktsioon. Et bütsantsi kunstis rõhutati dekoratiivsust, värvi ja joont, sai võimalikuks idamaiste vormide paremiku sissetung. Määravaks eeskujuks oli hilisantiigi vorm. Tasapind dikteeris struktuuri suhtelise ühtluse ja vähese dünaamilisuse 4. Iseloomustage klassitsismi põhimõtteid kirjanduses. Klassitsism pidas oluliseks kõrge ja madala stiili (komöödia ja tragöödia) ranget lahushoidmist, ning püüdis viljeleda kõrgzanre nagu eepos ja tragöödia ning kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. Tragöödia pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast
ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema 9 süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Renessansile ja Euroopa absolutismi ajastule on hilisantiigi kultuur igas suhtes lähedasem kui polise kultuur, ja see kalduvus ilmneb ka kirjanduse ja kunsti alal. (Võib meenutada, et just sel ajal võetakse Lääne-Euroopas tarvitusele rooma tsiviilõigus, ja varanduslikud vahekorrad reguleeritakse seadustega, mis on impeeriumisaegse Rooma poolt välja töötatud). On näiteks iseloomulik, et üldise eelistuse kõrval, mida osutati rooma kirjandusele, omasid suurt populaarsust hilised kreeka autorid Plutarchos, Lukianos, kreeka
poole rühkides nad valivad üht ja väldivad teist. · Esimene pääsuke ei tähenda veel suve. · Tervik on rohkem, kui tema osade summa. · Me sõdime selleks, et elada rahus. · Hea algus on pool võitu. · Kunst on kõrgem teadlikkuse vorm kui kogemus. · Osalt täiustab kunst looduse loomingut; osalt jäljendab seda. · Vaimukus on haritud ülbus. AUGUSTINUS (354- 430.a) ELULUGU Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Ta oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, kirku doktor. Augustinus sai hea rooma hariduse. Augustinus on kristliku filosoofia põhiprobleemide peamine sõnastaja ja nende üldiste lahenduste näitaja. Tema õpetus tugineb põhiliselt pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive. Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud 386
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz)
Naised olid Mithra kultusest täielikult välja lülitatud. Isise kultusest mehed täielikult välja lülitatud ei olnud, säilinud on üks Isise kultuse preestrite nimekiri, kus mainitakse 26 preestrit, kellest kuus on naised. Need naised kuulusid provintsiaristokraatiasse ja nende mehed oli tavaliselt ametnikud. Preestrid ja preestrinnad olid usulistes teenistustes võrdväärsed, kultusühiskondade sisemine hierarhia siiski tingimata naisi ei soosinud. Isise arenemise hilisantiigi ajal tavalise rahva lemmikjumalannast kõrgkihi jumalannaks on omamoodi aksioom. Isise kultuses esineb kõikvõimas ema, kes on mõjutanud kristliku neitsi Maarja kultust. Kuna Isist on kujutatud läbi aastatuhandete koos lapsega, Horosega, keda Isis imetab, siis on loodud hiljem seoseid ka kristluses kesksel kohal oleva Neitsi Maarjaga, kes imetab Jeesust. Nii on tänu sarnasusele välja pakutud, et Isise kultuse kadumist kristlikust Euroopast saab seostada tema moonudumisega Neitsi Maarjaks.
Seetõttu pole eriti säilinud ilmalikku muusikat, kõigest mõnisada ühehäälselt laulu. Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest. Seda kinnitavad uurimise käigus tuvastatud polüfoonilised sarnasused varakristlike psalmilaulude ja juutide suulise psalmilaulupärismuse vahel, Laulud said mõjutusi ka hilisantiigi muusikast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise kõla ning muutusid lihtsamaks. Paavst Gregorius I ajaks oli välja kujunenud suur hulk vaimulikke laule, mille liturgilisi tekste ta ühtlustas. Tema auks hakati neid laule nimetama Gregoriuse koraalideks. Paavsti käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik, mis valmis 604. aastal. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise. Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel. 8
William I-ehk William Sohilaps.oli normandia hertsog.. Constantinus Suur- keiser,kes tunnistas ristiusu Rooma riigis lubatuks Milano ediktiga aastal 313. Püha Bonifatius-sakslaste ristija,kes oli Roomast lähtuva misjonitöö innukamaid läbiviijaid. Hieronymus-õpetlane ja munk,kes 4.sajandil tõlkis Piibli paavsti ülesandel ladina keelde. Ambrosius- oli Milano piiskop, keda peetakse neljanda sajandi kõige mõjukamaks vaimulikuks. Augustinus- oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Friedrich I- oli saksa kuningas alates 1152, rooma keiser alates 1155 kuni surmani Niccolo Machiavelli-oli renessansiaegne itaalia poliitik ja filosoof . Gregorius VII-oli paavst 1073-1085.Ta oli 157.paavst Leo IX-paavst,tänu kellele 1054.aastal kulmineerus kahe kiriku vaheline tüli sellega et tema ja Konstantinoopoli patriah Michael Cerularius heitsid vastastikku teineteist kirikust välja.
Jurjev. Justinianus Ida-Rooma keiser 527565 . Peeti Ida-Rooma riigi edukaimaks valitsejaks. Justinianuse eesmärgiks oli Rooma impeeriumi täiemahuline taastamine. ta vallutas Itaalia, Põhja-Aafrika lääneranniku ja suure osa Pürenee poolsaarest. Karl Suur - Frangi riigi kuningas ja Rooma ehk Frangi keiser. pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. sõjaliselt äärmiselt edukas Augustinus - oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, Kiriku doktor. Tema õpetused moodustavad suure osa nii kiriku kui ka üldisest ajaloost William Vallutaja - oli Normandia hertsog alates 1035 Guillaume II nime all, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis 25. detsembril 1066 Inglismaa troonile (William I nime all). Võib pidada tänapäevase Inglise kuningriigi rajajaks. Oma vallutamisega saavutas
õpilased benedictus nursiast 480-~543 kloostrisüsteemilooja (kokku rajas 12). Mungad üritasid teda mürgitada peekriga. Ta palvetas selle kohal, see läks katki. Siis leivaga, pärast palvet viis ronk leiva minema. Atribuudid Puruks peeker(mürgitamine), kelluke, ronk Patroon: Euroopa,, mungad, surevad inimesed, farmerid, koolilapsed, nõgese kõrvetuste vastu (heheheh), mürgi vastu augustinus 354 430 sõnastas kristuse põhitõed ja probleemid. Suurim hilisantiigi kristlik õpetlane. Atribuut: laps, tuvi, kirjasulg, läbistatud süda, Patroon: teoloogid, Ida, Hispaania, pruulijad, printijad gregorius suur, 540-604. Paavst. Tuntud kirjamees ,,dialoogid" nt. Tegi haldus- ja munkluse reformi. Kirikumuusika reform (kanoniseerimine gregoriuse laul) bernard clairvaux'st 1090-1153. Ristisõdadega seotud. Patroon: mesinikud, küünlategijad apollonia, - neitsist märter. Piinati: kõik hambad tõmmati välja. Atribuut: tangid,
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu „ex nihilo „(„out of nothing“). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud.
Keskaja linnad NB! Kasutada omal vastutusel! Oswald Spengleri järgi on linn kultuuri tekkimise ja arenemise keskkond ja tingimus, mis sünnib ja sureb koos kultuuriga. Linnad varakeskajal - enamik nendest oli olemas enne aastat 1000 ja pärines antiigist või veel kaugemast ajast. Keskajal asutatakse harva linnu ,,ex nihilo ,,(,,out of nothing"). Tavaliselt ikka oli enne midagi seal. Hilisantiigi ajal toimus aktiivne linnaelu allakäik, hääbumine, inimeste arv vähenes, toimus nn Rooma hävimine. Rooma riigis olid enamikl linnu poliitilised, administratiivsed, sõjalised ja alles teisejärgulised majanduskeskused. Varakeskajal, kui nad on enamasti koomale tõmbunud ja pigem väikesed, täidavad nad peaaegu eranditult poliitilist ja administratiivset funktsiooni, mis on ise samuti kängunud.
Aafrikasse. Hispaanias kasvas piiramatu kuningavõim Kuningriikide ühendamisele järgnes majanduslik tõus. Loodi head ühendusteed teede parandamise ja sildade ehitamise teel. Villa ja siidi tootmine tõusis kõrgele tasemele. Eriti kataloonias läks hoogu mereasjandus ja laevade ehitamine. 3 Keskaja filosoofia Keskajale omane maailmanägemus juurdus Rooma imp. langusest tunduvalt varem. Haarab 2-3.saj.-14. saj., sest hilisantiigi mõtlejate õpetuses olid juba valdavaks teoloogilised ideed. Filosoofia kaotas oma iseseisvuse, muutus koos teiste teadustega teoloogilise maailmaseletuse vahendiks. Rooma riigis oli usk oluline – tohutus imp. oli in. muudetud tähtsusetuks osakeseks – otsis üha enam pääsemist üleloomulikust maailmast. Keskaja filosoofia jaotatakse 2-ks suureks perioodiks: Patristika – e
Akadeemilise vabaduse algust ülikoolis on nähtud Platoni Akadeemias ja Aristotelese Lütseumis, intellektuaalne vabadus oli keskseks ka Sokratese elus. Platoni ja Aristotelese vastasseis poliitilise ja religioosse võimu survele avaldas oma mõju ka keskaegsete kõrgemate õppeasutuste kujunemisel, eriti Pariisi, Bologna ja Oxfordi ülikooli puhul. (Aava 2003: 25) Ristiusumaades jätkub retoorikatraditsioon jutluse näol. Ristiusu jutlus kujunes hilisantiigi kõnekunsti alusel. Samas on jutluse aluseks enne jutlust loetav Piibli tekst. Jutluse teoreetilised alused sõnastas Augustinus (354-430). (Aava 2003: 26-27) Retoorika tähendus hakkab keskajast alates kitsenema seoses sellega, et retoorika areng liigub kirjalike tekstide valdkonda. Seda nähtust kiirendab trükikunsti leiutamine. Keskaegsed reetorid kirjutasid ladina keeles. Erinevates rahvuskeeltes hakati kirjutama alles 16.-17. sajandil ning seda soodustasid renessanssideed
karoling Antiikkultuuri ristimine (Elbe jõel). ja piiride väärtustamine nn Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja "karolingide renessanss" mauridega Rolandi laul (kuni Barcelonani). 3. Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. a. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: · Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. · Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt. b. Koolide rajamine: · Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. · Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. c. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. d. Arenes kloostrikultuur tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine. e. Karl Suur ise kirjaoskamatu, kuid kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks.
Laul eiplaanil, kuigi antiiktragöödiaid ei kantud ette ainult lauldes. Tegevustik oli kantud ülevast, tõsisest ja kannatustega seotud meeleoludest. Ooperi teke (Daphne Ovidiuse Metamorfoosid). 23. Milline tähtsus on Bütsantsil antiigipärandi säilimises (vt. Antiigileksikon, BÜTSANTS, BÜTSANTSI KIRJANDUS, KUNST)? Bütsantsi riigis kreekakeelne kirjandus järgiti teadlikult klassikalise kreeka kirjanduse laadi ja vormi. Kunstis hilisantiigi vorm. Aischylos, Sophokles ja Euripides teosed säilinud ka Bütsantsi käsikirjadena teadliku valiku tulemusena säilinud teosed.. Euripideselt leitud ka tekstid papüürusel. 24. Tuua näiteid renessansiaja kirjanikest ja kunstnikest, kes kujundasid uudset suhtumist antiikaaega. 14. saj. renessanss Itaalias, levimine 15.-16. saj. (Hispaania, Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaal seostus reformatsiooniga 16. saj.).
civitate Dei“ (Jumala riigist) 12.Tegurid, mis mõjutasid klassikalise antiikkultuuri retseptsiooni hilisantiigis. Poliitilised: Rooma impeeriumi kriis 2.saj lõpus ja 3.saj pKr, sõdurkeisrite periood (235-285); Constantinus I (Suur)(306-337) Religioossed: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) Kultuurilised: üleminek papüüruselt pärgamendile 2/4.saj Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (Honoriuse ja Arkadiose vahel) 13.Miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid? Keelt ei osatud, tekstid muutusid tolle aja inimestele võõraks. Kuna antiikautorite vastu huvi ei tuntud jäid need unustusse, ega peetud oluliseks. Rooma riigi allakäigu ja lagunemise tõttu puhkenud sõjad ja rahutused on hävitanud suure osa teoseid. Tekstide maha kraapimine käsikirjadelt taaskasutamise eesmärgil(palimpsest) 14.Antiigiteemade kasutamine Shakesepeare’i loomingus
25. Milline on Cassiodoruse teene antiikkirjanduse meieni jõudmisel? Cassiodorus (~485 - ~585) rajas Vivariumi kloostri, kus mungad kopeerisid antiikaja käsikirju. Tänu temale on neid käsikirju säilinud, ta aitas koopiate tegemist süstematiseerida. Lisaks distsipliiniga seotud harjumusele hakati käsikirjade kopeerimise puhul tähtsustama ka ajaloolist aspekti ning ajaloo säilitamist. 26. Millised muudatused toimusid kujutavas kunstis hilisantiikajal? Hilisantiigi kujutav kunst muutus varasema idealiseeritud realismiga võrreldes ikoonilisemaks, varem ikooni kunstis ei kasutatud. Keha ilu ja liikumist ei rõhutatud enam, teosed olid lihtsustatud, naiivsemad ja robustsemad, tõstes välimuse asemel esile vaimsuse. Üheks sellise muudatuse põhjuseks võib pidada kristluse tõusu ja maailmapildi muutumist – nüüd polnud oluline inimene, vaid Jumal. Realistlikud stseenid asendusid sümbolistlikega, perspektiivitunnetus kadus
hilisantiigis. Vastus: Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr, · sõdurkeisrite periood (235285); Constantinus I (Suur) (valitses 306337) · Religioosselt: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) · kultuuriliselt: üleminek papüüruselt pärgamendile 2/4. saj. Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (keiserTheodosiuse poegade Honoriuse ja Arkadiose vahel). Ja kristlus... 13. Nimetage põhjuseid, miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid. Vastus: Keelt ei osatud, tekstid muutusid tolle aja inimestele võõrateks. Kuna antiikautorite vastu huvi ei tuntud, jäid need unustusse, neid ei peetud oluliseks. Rooma riigi allakäigu ja lagunemise tõttu puhkenud paljud sõjad ja rahutused on hävitanud suure osa teoseid. Teiseks hävimise põhjuseks on tekstide maha kraapimine käsikirjadelt taaskasutamise eesmärgil. 14
hilisantiigis. · Poliitiliselt: Rooma impeeriumi kriis 2. Saj. lõpus ja 3. saj. pKr, · sõdurkeisrite periood (235285); Constantinus I (Suur) (valitses 306337) · Religioosselt: 313 Milano ususallivusedikt (Edictum Mediolanense) · kultuuriliselt: üleminek papüüroselt pärgamendile 2/4. saj. · Rooma impeeriumi jagunemine 395 pKr (keiserTheodosiuse poegade Honoriuse ja Arkadiose vahel). 13. Nimetage põhjuseid, miks hilisantiigi ja varakeskaja perioodil hävis suur osa antiikautorite teoseid. Keelt ei osatud, tekstid muutusid tolle aja inimestele võõrateks. Kuna antiikautorite vastu huvi ei tuntud, jäid need unustusse, neid ei peetud oluliseks. Rooma riigi allakäigu ja lagunemise tõttu puhkenud paljud sõjad ja rahutused on hävitanud suure osa teoseid. Teiseks hävimise põhjuseks on tekstide maha kraapimine käsikirjadelt taaskasutamise eesmärgil. 14
Kaisarea piiskop, ajaloolane, oli ta ka apologeet, topograaf, jutlustaja, kriitik eksegeet; osales Nikaia kirkukogul Hieronymu vanarooma kristlik õpetlane, teoloog, kirikuisa; Rooma Katoliku Kiriku poolt s tunnustatud kanoniseeritud pühak; raamatukoguhoidjate ja tõlkijate kaitsepühak; Tema sümboliks võib pidada lõvi; tegi parandusi varasemasse Piibli ladinakeelsesse tõlkesse "Vulgatasse". Augustinus mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. kuulsaim teos "Jumala linnast" põhjendas ta Rooma rüüstamist germaanlaste poolt Jumala ükskõiksusega maise võimu vastu. õpetus tugineb Pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive. Kuni 13. sajandini oli tema õpetus lääne kristluses domineeriv
tema saatuse eest hoolitsetakse. 26. Millised jooned on iseloomulikud vanakreeka romaanile? Proosa on hilisantiikkirjanduses silmapaistval kohal, ent peeti teiejärguliseks. Tähtsamad Rooma ajajärgu jutustava proosa zanrid tekkisid esialgsel kujul juba hellenismiajastul. Hellenistliku päritoluga oli mütoloogilise kroonika zanr, kus müt. Süzeed kasutati pseudoajaloolise jututuse loomiseks: müüdist kõrvaldati kõik ebausutav ja täideti lüngad oma äranägemisel. Põhiliseks teemaks hilisantiigi jutukirjanduses oli eraelu ja tundemaailm, olustikulised ja perekondlikud suhted, armastus ja sõprus. Laiem tähendus hõlmab ka pseudoajaloolisi jutustusi, kitsam- lembe- või olustikuromaan. Kajastab kaasaja jooni. Kangelased tunnevad end saatuse või mõne kõrgema olendi mängukannidena, nad on enamasti passiivsed, kannatavad ja peavad kannatust inimelu paratamatuks osaks. Romaani peakangelased on vooruslikud, ustavad armastuses, humaansed oma suhtlemises inimestega.
valdusi. Ta oli sobiv kandidaat taastamask 5 saj. katkenud Lääne-Euroopa keisrivõimu ja paavstid vajasid jätkuvalt poliitilist nig sjalist kaitset. Seetõttu kuulutati 800 aastal Karl Suur keisriks ( teda kroonis paavst esimese jõulupüha Püha peetruse katedraalis keisriks) c) Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuurielu elavnemine. Nägi oma eesmärku ka Rooma kultuuri taaselustamises. Antiik kultuuri jäljendamise eesmärk oli saavutada samaväärne kultuuriline tase. Aluseks oli hilisantiigi kristlik kultuur. Kutsus oma õukonda Aachenis silmapaistvaid õpetlasi. Nii kujunes õukonnaakadeemia, mille juhiks sai Inglise munk ja õpetlane Alcuin.Rajati koole.Aachnisse oli õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Olid ka kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. Arenes kloostrikultuur-tõlkimine, käsikirjade ümberkurjutamine. Karl Suur oli ise kirjaoskamatu, kuid kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks
Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Renessansile ja euroopa absolutismi ajastule on hilisantiigi kultuur igas suhtes lähedasem kui polise kultuur, ja see kalduvus ilmneb ka kirjanduse ja kunsti alal. 61. Kes olid rooma kirjanduses tähtsamad proosaautorid I sajandil eKr? Roomas kujunes välja filoloogia, ladinakeelsete tekstide tõlgendamine, 1. sajandil ilmuvad juba ka keeleteaduslikud uurimused. Tähtsaim ja viljakaim rooma õpetlane oli Marcus Terentius Varro (11627 eKr). Eeskujuks
Aja jooksul sai sarnase tõlgitsuse märksõnaks allegooria. Shelling välistas müüdi allegoorilise olemuse. Müüti kirja pannes kaob selle tähendus. Müüti peab mõistma ilma seda kirja panemata. Herodes - Müüt kui riknenud ajalugu või pärimuslik nurisünnitus. Oletades jumalate algupärana erakordseid surelikke nagu kuningaid või kangelasi, kelle aupaiste on järelpõlvedes paisunud jumaldamiseks. Seda nimetati euhemerismiks. Paljud hilisantiigi ajaloolased on paadunud euhemeristid. Ratsionalistid seletasid müüti kui fantaasia vilja või usumeeste vassingut või ajaloo moonutust. Keskajal oli igasugune huvi klassikalise müüdi vastu rüütatud euhemerismi. 14.saj. avaldas Boccaccio kreeka mütoloogia käsitluse, mis sai paariks sajandiks ületamatuks tähtteoseks. Teoreetilisel on see keskaja viimane mütoloogiatähis vähepakkuv, nõjatudes allegooriale ja astroloogilisele müüditõlgendusele, mis oli
Talupoja ja tema isanda suhe erines vasalliteedist. Talupojad ei olnud vabad, vaid nad sõltusid oma isandast. Samuti polnud isandal konkreetseid kohustusi talupoja suhtes. Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selletõttu, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta. Ka talupoja elu oli tinglik, sest näiteks rüütel võis ta teise tallu saata. Talupoegadeks kujuneti kahte viisi. Esiteks, hilisantiigi orjadele maa-ala, mille pealt nad pidid makse maksma ja koormistest ülejääva võisid endale jätta. Teiseks, vaba talupoeg andis ennast ise feodaali kaitse alla, kuna ta võis olla ohus. Maatükk läks üle feodaalile ja talupoeg pidi ikkagi makse maksma. 5. Mõisamajandus ja pärisorjuslikud talupojad Talupoegadel oli kaks sõltuvuse liiki: · põlisrendisüsteem ehk rendihärrus Kogu maa jaotati talupoegade vahel ära eksisteerisid talupõllud. Iga talupoeg
Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises. Toimus kultuuriline ühtlustumine, ühtse teoloogia ja liturgia võidukäik kogu karolingide impeeriumi aladel. Karolingide renessanss tühistab esimest korda Lääne-Euroopa iseseisvat kultuurilist teadvustamist. Kuid selle aluseks jäi endiselt hilisantiigi kristlik ladina kultuur. Näiteid Karolingide renessansist: Leidis aset kirjakeele ühtlustamine kogu Karolingide impeeriumi raames. Kirjaoskus saavutas tollases Gallias ja Germaanias suure leviku, ladina keel kui tollal läänes ainuvalitsev kirjakeel ühtlustus kiiresti, valitsevaks sai uus kirjakuju – Karolingide minuskel. Koolide rajamine. Aachenisse asutati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Selle
Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuurielu elavnemist tavatsetakse ajalookirjanduses nimetada Karolingide renessansiks. See renessanss ei seisnud mitte uute ideede sünnis, vaid olemasolevate mõtete levitamises ja süstematiseerimises. Toimus kultuuriline ühtlustumine, ühtse teoloogia ja liturgia võidukäik kogu karolingide impeeriumi aladel. Karolingide renessanss tühistab esimest korda Lääne-Euroopa iseseisvat kultuurilist teadvustamist. Kuid selle aluseks jäi endiselt hilisantiigi kristlik ladina kultuur. Näiteid Karolingide renessansist: Leidis aset kirjakeele ühtlustamine kogu Karolingide impeeriumi raames. Kirjaoskus saavutas tollases Gallias ja Germaanias suure leviku, ladina keel kui tollal läänes ainuvalitsev kirjakeel ühtlustus kiiresti, valitsevaks sai uus kirjakuju Karolingide minuskel. Koolide rajamine. Aachenisse asutati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Selle
Talupoeg ja isand Talupoja ja tema isanda suhe erines vasalliteedist. Talupojad ei olnud vabad, vaid nad sõltusid oma isandast. Samuti polnud isandal konkreetseid kohustusi talupoja suhtes. Sarnasuseks on aga see, et tegemist oli tingliku maaomandiga ja selle eest tasumine oli samuti sama. Tinglik selle pärast, et näiteks kuningas võis maa suurfeodaalilt ära võtta. Ka talupoja elu oli tinglik, sest näiteks rüütel võis ta teise tallu saata. Talupojaks kujunemise teed: 1. Hilisantiigi orjadele anti tükk maad. Nad pidid sele eest makse maksma ja koormistest ülejääva võisid endale jätta. 2. Vaba talupoeg andis ennast ise feodaali kaitse alla, sest olid ärevad ajad. Maatükk läks üle feodaalile ja talupoeg pidi samuti maksma hakkama. 5. MÕISAMAJANDUS JA PÄRISORJUSLIKUD TALUPOJAD Kogu keskaja vältel lähtus valitsemine suurel määral mõisast. Mõisamajandus kui selline on feodaalkorra osa
püsimajäämine. Ta ei kavatse kunagi tõusta keisri üle või vastu. Erinevalt idagootidest olid langobardid Itaaliasse tulnud mitte föderaatide, vaid vallutajatena. 10. Niinimetatud vulgaarõigus Alarich II-le tõi seaduseandja edu see, et ta nii otsustavalt pöördus oma aja Rooma õiguse poolt. Vurgaarõigus- läänegootide riigi galloromaani elanikkonna õigus , mille juurde juhiti sammhaaval ka läänegoodid. Üleminekuga hilisantiiki levis Lääne-Roomas uus mõtlemine. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva säilitamisele. Alarich II pani kirja provintsi alalhoidnud Rooma pärandi. Toimus õiguse üleskirjutamine. 11.Corpus iusris civilis ja leges barbaropum Justinianus sai valitsema tänu keisritroonile tõusnud onu Justinianusele. Kui alles see teos tegi temast tõelise keisri. Lääne ja Ida-Rooma ühendati ühe valitseja alla ja anti neile rahu. Ta alustas aasta pärast troonile asumist õigusreformiga
Ta ei kavatse kunagi tõusta keisri üle või vastu. Erinevalt idagootidest olid langobardid Itaaliasse tulnud mitte föderaatide, vaid vallutajatena. 10. Niinimetatud vulgaarõigus Alarich II-le tõi seaduseandja edu see, et ta nii otsustavalt pöördus oma aja Rooma õiguse poolt. Vurgaarõigus-läänegootide riigi galloromaani elanikkonna õigus , mille juurde juhiti sammhaaval ka läänegoodid. Üleminekuga hilisantiiki levis Lääne-Roomas uus mõtlemine. Hilisantiigi kultuuriline produktiivsus seisnes olemasoleva säilitamisele. Alarich II pani kirja provintsi alalhoidnud Rooma pärandi. Toimus õiguse üleskirjutamine. 11.Corpus iusris civilis ja leges barbaropum Justinianus sai valitsema tänu keisritroonile tõusnud onu Justinianusele. Kui alles see teos tegi temast tõelise keisri. Lääne ja Ida-Rooma ühendati ühe valitseja alla ja anti neile rahu. Ta alustas aasta pärast troonile asumist õigusreformiga. Taheti algselt luua uus keisriseaduste
kloostreid. Dominiiklased said alguse Dominicusest nende eesmärgiks sai kristluse levitamine paganate ja islamlaste hulgas, 1216a Dominiiklaste ordu sai ametlikuks, neid kutsuti jutustajavendadeks ja mustadeks-vendadeks. Kuna nende põhiline tegevus oli jutlustamine siis hakkasid nad tegelema teoloogiaga, paljudest dominiiklastest said skolastid ja õpetajad, nende ideedest sai alguse ka inkvisitsioon. Ketserlus oli aktuaalne teema hilisantiigis kuigi see termin tuli kasutusele kõrgkeskajal, hilisantiigi puhul võiks rääkida hereesiast. Varakeskajal hereesia ei olnud probleem, probleemiks muutus see seoses ristisõdadega. osaliselt avaldus ketserlus kirikukriitikaga, levisid õpetused kus räägiti vaimulike korrumpeerumisest. Tuntuim liikumine oli Valdés´i eestvedamisel valdeeslased, nendele iseloomulikuks oli korrumpeerunud vaimulikelt sakramentide vastuvõtmisest keeldumine. Sakramentide andmine neile keelati, kuid hiljem lubati kohalike vaimulike nõusolekul
Viljasaak sõltub otseselt kliimast, keskajal muutus kliima mereliseks, soojemaks ja niiskemaks. Alates 14. sajandi algusest muutusid Lääne Euroopas paljud alad kõlbmatuks. Väike jääaeg 14.sajand uusaja algus. 1315 1317 halva ilma periood. Paljudes linnades suri kuni 10% rahvastikust. Ikaldused, loomataudid (nt sõnniku hulk vähenes ja põldu ei saanud väetada). Epideemiad käivad käsikäes toidupuudusega. Katk 1347 1352, mida nimetatakse mustaks surmaks. Katkulained juba hilisantiigi ajal (541.a keiser Justianuse ajal tuli Egiptusest). Pidalitõbised (leepera haiged) paigutati hospidali. Ergotism (Püha Antoniuse palavik) on tunglatera haigus, kui rukkiteras kasvavad seened, mis jäävad vilja sisse ning seda süües tekivad hallutsinatsioonid ja liikmete gangreen. 5 1340 tuli katk Aasiast Krimmi, Kaffasse. 1347 toodi katk Kaffast laevaga Sitsiiliasse ja levis sealt üle Euroopa. Katk on nakkus, mida kannavad edasi kirbud, eelistatavalt rottide omad.
Kõige tähtsamaks varakristliku kunsti saavutuseks on basiilika laialdane kasutuselevõtt. Seda ehitistüüpi rakendati pidevalt järgneva rohkem kui 1000 aasta jooksul, kusjuures seda muidugi täiendati ja täiustati. Varakristlik muusika: Kõige tugevamini mõjutas keskaja muusikat usk ainujumalasse. Kuna kristlus oli tekkinud Rooma keisririigi ajal Palestiinas, siis olid varakristlikud laulud arenenud juudi palvelauludest, saades mõjutusi ka hilisantiigi muusikast. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika. Peamisteks zanrideks olid psalmilaulud ja hümnid. Algselt laulis jumalateenistusel terve kogudus, alates 4. sajandist ka õpetatud vaimulike koorid. Lauldi a cappella, pillid olid keelatud. Muusika areng toimus eelkõige kloostrites, seal anti muusikaharidust, kirjutati ja säilitati laule. Kogu professionaalne kunst pühendati jumalale.
karoling jõeni). ja piiride Sõjad Hispaania islamiusuliste mauridega kuni lajendaja Barcelonani (Rolandi laul) Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. Koolide rajamine: Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. Arenes kloostrikultuur tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine. Karl Suur ise kirjaoskamatu, kuid kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. Feodaalsuhete kujunemine Feodalismi mõiste seletus
karoling Antiikkultuuri väärtustamine ristimine (Elbe jõel). ja piiride nn "karolingide renessanss" Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja mauridega Rolandi laul (kuni Barcelonani). Karolingide renessanss Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt. Koolide rajamine: Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. Arenes kloostrikultuur tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine. Karl Suur ise kirjaoskamatu, kuid kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. Feodaalsuhete kujunemine Feodalismi mõiste seletus
karoling Antiikkultuuri väärtustamine – ristimine (Elbe jõel). ja piiride nn “karolingide renessanss” Sõjad Hispaania islamiusuliste lajendaja mauridega – Rolandi laul (kuni Barcelonani). Karolingide renessanss – Karl Suure aja kultuuri elu elavnemine. Antiikkultuuri jäljendamine eesmärgiga saavutada samaväärne kultuuritase: Aluseks hilisantiigi kristlik kultuur. Esimest korda teadvustas Lääne-Euroopa end kultuuriliselt. Koolide rajamine: Aachenisse õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks. Kloostrikoolid, kus õpetati antiigiajast tuntud 7 vaba kunsti. Õukonda kutsuti kuulsaid õpetlasi kogu Euroopast. Arenes kloostrikultuur – tõlkimine, käsikirjade ümberkirjutamine. Karl Suur – ise kirjaoskamatu, kuid kujunes kultuuri kaitsjaks ja edendajaks. Feodaalsuhete kujunemine Feodalismi mõiste seletus
atuaarid ubid uusipid tenkter katid heruskid 3.3. Herminonide kultusliit ehk Elbe-äärsed läänegermaanlased langobardid sueebid semnonid hermunduurid markomannid kvaadid Germaani hõimuõiguste liigitus 1. Rahvasterändamiseaja hilisantiigi seadused, mille on kehtestanud germaani valitsejad Rooma riigi piirkonnas: 1.1. Codex Euricianus, tuntud ka kui Lex Visigothorum kehtestas kuningas Eurich (466 - 484) kehtis Hispaanias ja Lõuna- Prantsusmaal kui läänegootide õigus; 1.2. Edictum Theodorici kehtestas kuningas Theoderich (493 - 526) kehtis Itaalias kui idagootide õigus 1.3. Lex Burgundionum kehtestas kuningas Gundobad (480 - 501) kehtis kui Lõuna-Prantsusmaal olnud burgundide õigus; 1.4
Kr. Valitses praeguse Ungari aladel.Oli suur vallutaja ning laiendas hunnide võimuliitu Volgast ja Kaukaasiast Reinini ning Taanist Doonauni. Oma valitsemise ajal oli ta kõige kardetumaks vaenlaseks Rooma impeeriumitele. 451. Aastal tungis Galliasse (praeguse Prantsusmaa aladele), kuid sai Katalaunia lahingus roomlastelt ja germaanlastelt lüüa. Attila suri paar aastat hiljem ootamatult ning pärast tema surma hunnide liit lagunes. Augustinus – mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, katoliku ja õigeusu pühak, Kiriku doktor. Ta pöördus täiskasvanuna ristiusku ja sai vanas eas piiskopiks. Oma teostes sõnastas ta ristiusu põhitõed. Tema kuulsaim teos on „Jumalariigist“. Ta uskus, et Jumala arm on inimese vabaduseks asendamatu ning raamis mõisted „pärispatt“ ning „õiglane sõda“. Tema õpetus kristlikust kirikust kui jumalariigi maapealsest esindajast muutus ristiusu põhitõeks.
annaabi.ee 
