Gooti stiil, bütsantsi kunst (0)

Gooti stiil –

• See oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini.
  
• Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint- Denis ' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300.
  
• arhitektuur oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt.
  
• võteti kasutusele teravkaar, mis avaldas seintele ümarkaarest väiksemat külgsurvet.
  
• Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena. Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piiblistseene. Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus üksteisest, mis võimaldab neid käsitleda ka arhitektuurist sõltumatult.
  
• Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati tegema rohkem tahvelmaale. Suured aknad soodustasid vitraaži viljelemist.
  
• Itaalias tekkis Giotto di Bondone , Duccio di Boninsegna jt mõjul mitu tahvelmaalikoolkonda, mis mõjutasid ka Prantsusmaa, Inglismaa ja Madalmaade maalikunsti.
  
• Katedraale : Lincolni katedraal ,Salisbury katedraal ( Inglismaa ); Doodžide palee Venezias , Santa Maria del Fiore katedraal Firenzes ( Itaalia ); Burgose katedraal , Sevilla katedraa ( Hispaania )
  

Canterbury katedraali
Romaani stiil-

• See oli valdav 10. sajandist kuni 13. Sajandini.
  
• Arhitektruut : Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Eriti tähtsal kohal oli keskajale omaselt sakraalarhitektuur, mis domineeris ilmaliku üle.
  
• Torne ehitati kirikutele rohkesti. Torne leiab ka transepti ja koori nurkadest, samuti transepti lõuna ja põhjaseina vastu ehitatuna. Torn on ehitatud sageli ka läänepoolse apsiidiga koori kohale.
  
• võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandi lõpust hakatakse laialdaselt võlvima ka kesklöövi. Lihtsaim võlvitüüp oli silindervõlv, mille kõrval kasutati ka ristvõlvi. Hilisromaani kirikutes leidub juba ka roidvõlve.
  
• Romaani skulptuur avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina. Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele. Nii ornament - kui figuraalsed kujutised olid stiliseeritud.
  
• Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali . Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst.
  
• Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux ' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu.
  

Lincolni katedraal Inglismaal
Bütsantsi kunst
Ida- Rooma riigi kunst (330.a-st, mil Byzantione linn nimeteti ümber Konststantinoopoliks kuni selle vallutamiseni türklaste poolt 1453.a.).
Bütsantsi kunst on osa varakristlikust kunstist. Bütsantsi kunstis ühendatakse kreeka ja rooma hilisantiigi ideed orientalistlike vormidega. Tsimene õtseaeg on Büsantsis keisar Justinianuse valitsusajal (526-565).
Peamiseks ehitisteks on Hagia Sophia kuppelbasiilika Konstsntinoopolis ja oktogonaalne San Vitale tsentraalehtis Ravennas . Just Ravennas on säilinud varaseid mosaiike.
Ajavahemikus 726-853 toimunud pilditülile (ikonoklasm) järgneb Makedoonija dünastija büsantsi kunsti teine kõrgperiod, mis kestab kuni 13.saj-ani (Makedoonija renessanss). Arhitektuuris valitseb tollal ristkuppelkiriku tüüp. Kuulsamad selle perioodi mosaiigid paiknevad Veneetsia Santa Fosca kirikus.
Kolmas büsatntsi kunsti kõrgaeg on aa.1261-1453. Ristkuppelkirikute kõrval ehitatakse nüüid väheldasi püstijad ümbriskäiguga tsentraalikirikud. Mosaiikude, ikoonide ja freskode käsituslaadis ilmneb suurem maalilisuse ja ruumilisuse taotlus; figuure kujutatakse plastisemalt ja realistlikumalt. Vabaplastikat büsantsi kunstis peaaegu ei esine. Kunskäsitöös saavutatkse silmapaistev tase elanvandiluunikerduses. Pärast Konstantinoopili
valutamist arenevad bütsantsi kunstivormid edasi kreeka õigeusu maades.

Hagia Sophia kuppelbasiilik

Keisrinna Theodora mosaiik

bütsantsi kunst-

• Bütsantsi kunstis on kolm suuremat õitsenguaega: keiser Justinianus I valitsemine 6. Saj. Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. Saj. Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. Saj.
  
• Suurim ja kuulsaim Bütsantsi kirik oli 6. saj lõpul ehitatud Hagia Sophia.
  
• Seinamosaiike on Bütsantsis vähe.
  
• San Vitale kirikus on kaks suurt seinamosaiiki: keisrinna Theodora õuedaamidega, keiser Justinianus õukondlastega.
  
• Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel – ikonostaasil
  
• Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. See sattus Venemaale 11.-12. Saj. Teda hoiti Vladimiri linnas, sellest nimi.
  
• 7.-8. saj on bütsantsi kunstis allakäiguaeg.
  
• Algas nn pilditüli, mis põhjustas suuri segadusi ja kodusõdu Bütsantsis.
  
• Uus õitseaeg bütsantsi kunstis algab Makedoonia dünastia võimuletulekuga, kes suudavad araablaste pealetungi tõrjuda.
  
• Valitsevaks kirikutüübiks kujuneb viiskuppelkirik .
  
• Tavaliselt moodustavad kuplid ristikujutise – ristkuppelkirik.
  
• Keskel on üks kõrgem kuppel , seda ümbritsevad neli madalamat kuplit.
  
• Tuntuim viiskuppelkirik on Veneetsia peakirik San Marco .
  
• 9.-10. saj kujuneb bütsantsi kirikute kaunistamisel välja kindel kaanon, milliseid seinamaale/mosaiike millises kirikuosas teha
  
• Peasissepääsu juures lääneseinal pidi olema kujutatud viimsepäeva kohut
  
• Altari juures apsiidi ülaosas tuli kujutada jumalaema, allosas aga Kristust ja tema apostleid
  
• Kiriku laes peakuplil pidi kujutama Kristust pantokratorina (maailmavalitsejana)
  
• Uued ilmingud on bütsantsi maalikunstis
  
• Maalikunstnikud püüavad edasi anda nüüd ka loodust, proovitakse luua perspektiivi
  
• 14. saj keskpaigas muutub olukord väga kriitiliseks ja bütsantsi kunstnikud põgenevad mujale
  
• Väga kõrgel tasemel oli kogu keskajal bütsantsi miniatuurmaaltuntuimad Viini Genesis ja Pariisi Psalter (lauluraamat)