Biotsiid (0)

BIOTSIID
Tartu 2013
SISUKORD
Biotsiidi definitsioon ning identifitseerimine 3
Biotsiidide kasutamine ja sattumine keskkonda 4
Biotsiidide ohtlikkus 5
Biotsiidide kasutamise tagajärjed keskkonnale, ökotsiid 6
Biotsiidide turg 7
Olulisemad tegurid biotsiidide ökotoksikoloogilisest seisukohast 7
Kasutatud kirjandus 8

Biotsiidi definitsioon ning identifitseerimine

Biotsiid (biotsiidne toode) on kasutamiseks ettenähtud olekus ja kujul toimeaine või toimeained või ühte või mitut toimeainet sisaldav valmistis, mis on ette nähtud kahjulike organismide hävitamiseks, tõrjeks, nende kahjustava toime ärahoidmiseks või muul viisil nende kahjuliku tegevuse ohjamiseks keemilisel või bioloogilisel teel.
Lühidalt on biotsiid elusorganisme surmav kemikaal .
Kasutatakse tihti meditsiinis, põllunduses, metsanduses ning tööstuses. Paljud biotsiidid on sünteetilised, kuid eksisteerib ka looduslike biotsiidide klass.
Biotsiidid jaotatakse üldiselt kahte rühma – pestitsiidid (kahjuritõrje, nt fungitsiidid , insektitsiidid, algitsiidid, herbitsiidid) ning antibakteriaalsed ained (nt germitsiidid, antibiootikumid , antiparasiidid)
Klassifitseeritakse EL määruste järgi nelja erinevasse põhirühma, milleks on:

Desinfitseerivad ja üldised biotsiidsed tooted

Säilitusained

Kahjuritõrjeks kasutatavad ained

Teised biotsiidsed tooted

Biotsiidide kasutamine ja sattumine keskkonda

Biotsiide lisatakse teistele materjalidele (tavaliselt vedelikele ), et kaitsta neid bioloogilise saastatuse eest. Näiteks lisatakse teatud tüüpi ammooniumühendeid ujumisbasseinide vette või vetesüsteemidesse, et see toimiks algitsiidina, mis kaitseb vett saastatuse ja vetikatekasvu eest.
Kuna on tihti ebapraktiline kasutada mürgist kloori veepuhastuseks, kasutatakse alternatiivseid meetodeid , milleks on näiteks hüpokloriidi lahused . Need lahused, lisatuna väikses koguses vette, klooriaatomid hüdrolüüsuvad ning moodustavad hüpokloorhappe, mis töötab kui üldine biotsiid, mõjudes surmavalt bakteritele, mikroorganismidele, vetikatele jne.
Meditsiinis kasutatavad antibiootikumid on ained, mis surmavad mikroorganisme või pärsivad nende kasvu, mistõttu on need heaks raviks bakteriaalsete haiguste vastu.
Pestitsiididena on tegemist ainetega, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, hävitamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiide kasutatakse inimesele kasu toomise eesmärgil, on paljude pestitsiidide kasutamisega tulnud kaasa ka tagasilööke, näiteks mürgisus inimestele või teistele loomadele.
Kuna biotsiidide põhimõte on surmata elusorganisme, siis kujutavad paljud biotsiidsed tooted suurt ohtu inimeste tervisele ja heaolule.
Ajalooliselt esimene teadaolev pestitsiid oli väävlipulber, mida kasutati iidses Sumeris umbes 4500 aastat tagasi. Põllumajanduse arenguga kaasnesid ka suuremad pestitsiidide kogused ning sellest ajast saati on keskkonda sattunud suur hulk erinevaid biotsiide.
Ka Eestis on levinud põllumajanduses pestitsiidide kasutamine, samuti kasutatakse hüpokloriidühendeid vee puhastamiseks ujumisbasseinides ning antibiootikume meditsiinis.

Biotsiidide ohtlikkus

Eestis toimub biotsiidide registreerimine ja lubade väljastamine vastavalt biotsiidiseadusele, mis võeti vastu 14.05.2009. See määrab ära täpsed juhised, millised põhimõtted peavad olema täidetud biotsiidega kokku puutudes, neid turustades. Biotsiidide registreerimise ja lubade väljastamisega tegeleb Eestis Terviseamet .
Kuna biotsiidide põhimõte on surmata elusorganisme, siis kujutavad paljud biotsiidsed tooted suurt ohtu inimeste tervisele ja heaolule. On nõutav täpsus biotsiidide käsitlemisel ja sobivate riiete ning seadmete kasutamine.
Biotsiidide kasutamine võib omada ka suurt kahjustavat effekti looduskeskkonnale. Näiteks võib tuua nii pestitsiidide kasutamisel pinnasesse, pinnaveekogudesse või põhjavette sattuvaid keemilisi ühendeid, mis võivad pärssida (või esmalt ka intensiivistada) sealset elukeskkonda.
Samuti on näiteks erinevad laevadel kasutatavad mitte-roostetavad värvid, millede koostises olevad tinaühendid (nt. TBT) on tõestatud kui tugeva ja kauakestva pärssiva mõjuga mere ökosüsteemidele ja sellised materjalid on nüüd mitmetes riikides kasutamiseks keelatud.
Samuti on nõutavad ohutusnõuded biotsiidide jäätmetena käitlemisel, kuna valesti käideldes kujutavad nad tõsist ja potentsiaalselt kauakestvat mõju keskkonnale.

Biotsiidide kasutamise tagajärjed keskkonnale, ökotsiid

Biotsiidide kasutamise läbi ökosüsteemide elustiku ulatuslik kahjustamine, hävitamine või kadu on defineeritud ka kui üks variant ökotsiidist. Ökotsiid tähendab ökosüsteemide ulatuslikku kahjustamist, kuid sinna alla kuuluvad lisaks biotsiidide kasutamise ka teised elustikule hävitavalt mõjuvad tegevused.
Üks esimesi sõna „ökotsiid“ kasutusi oli seotud keskkonnakahjuga, mis toimus Vietnami sõja ajal (1955-1975), kus kasutati äärmiselt toksilist kemikaali Agent Orange, tapmaks kohalikku taimestikku. Seda lasti alla lennukitelt, 9 aastase sõja-aja jooksul jõudis Vietnami pinnale umbes 76 miljonit liitrit toksilist ainet. See kemikaal aga mõjus laastavalt nii keskkonnale, eemaldades taimedelt lehed kui kohalikele inimestele, tappes umbes 400 000 inimest ning mõjutades umbes 500 000 sündinud lapse tervist.
Aastal 2010 eistas jurist Polly Higgins ÜRO õiguskomiteele ettepaneku lisada ökotsiid viienda rahuvastase kuriteona Rooma statuuti.
22. jaanuaril 2013, 11 inimest üheksast Euroopa Liidu liikmesriigist alustasid ametlikku Euroopa kodanikualgatuse „Lõpetame Ökotsiidi Euroopas“. Üleeuroopalise kampaania käigus loodetakse teadvustada kodanikke ökotsiidi kontseptsioonist ning kogutakse allkirju, et viia läbi kodanikualgatuse poolne õigusloome ettepanek. Sihtmärgiks on üks miljon häält, kui see kogutud, läheb ettepanek arutamisele Euroopa Liidu tasandil.
Sellise seaduse jõustumisel võetaks kriminaalvastutusele ökotsiidide toimepanijad.

Biotsiidide turg

Globaalne nõudlus biotsiidide kasutamiseks tööstusliku ja tarbijakaupade jaoks oli 2008. aastal hinnatud 6.4 miljardile dollarile, tõustes eelmisest aastast 3%. Majanduskriisi tõttu turumaht kahanes järgnevatel aastatel, samuti on järjest karmistuvad reeglid pärssinud kogu turuosa kasvu. Kõige suuremat osa turul nähakse tööstus ning tavakasutuse vee desinfitseerimisel.

Olulisemad tegurid biotsiidide ökotoksikoloogilisest seisukohast

Ökotoksikoloogiliselt seisukohalt on kõige suuremaks probleemiks biotsiidide sattumine keskkonda ning selle regulatsiooni ebapädevus – suurendades direktiivide mõju, määramaks missugustes võimalustes on biotsiidide kasutamine lubatud, oleks võimalik paremini eemaldada kahjulikke toimeid keskkonnale.
Kahjuks, kuna tegemist on suures osas kemikaalidega, mida kasutatakse inimkonna hüvanguks, et toota rohkem või puhastada näiteks reovett, ei ole näha alternatiive, et vähendada keskkonna saastamise riski.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Biotsiid
http://en.wikipedia.org/wiki/Biocide
http://en.wikipedia.org/wiki/Pesticide
RT I 2009, 29, 174
https://www.riigiteataja.ee/akt/13230155
http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/biotsiid.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Antibiootikumid
http://www.terviseamet.ee/kemikaaliohutus/biotsiid.html
http://www.publichealth.va.gov/exposures/agentorange/
http://en.wikipedia.org/wiki/Agent_Orange
http://www.endecocide.eu
8