Looduskaitse (0)

Looduskaitse 
Sõnasta säästva arengu mõiste selgitus. Kasuta materjali slaididel. 
Millised on säästva arengu 4 kõige üldisemat ja olulisemat põhimõtet? 
Säästev areng tähendab mõistlikku käitumist keskkonnaga praegusel hetkel, et meie 
tulevastel põlvedel oleks samaväärne või isegi parem elukeskkond. Ehk see rahuldab meie 
praegused vajadused mõjutamata tuleviku omi. 
Põhimotted:  1. Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslikud otsused peavad olema  seostatud nende (otsese ja kaudse) mõjuga keskkonnale   2. Põlvkondadevaheline kohustus: praegused majandus- ja keskkonnapoliitilised  otsused ning sellealane praktiline tegevus peavad arvestama nende mõju tulevastele 
põlvkondadele (peavad arvestama pikaajalisi ökoloogilisi efekte)   3. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on võrdne õigus puhtale keskkonnale  
4. Keskkonna kaitsmine: loodusressursside säilitamine ja keskkonna kaitsmine    
Millised on looduskaitse eesmärgid Eestis? 
Looduskaitse eesmärk on looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamine kõigil selle 
avaldumise tasanditel. Kaitsekorralduse esmane eesmärk on kehtestada kõigile kaitse all 
olevatele loodusväärtustele ajakohastatud kaitsekord ja saavutada määratletud 
kaitse-eesmärgid. 
 
Millised on Eestis kaitsekategooriad? Iseloomusta, mille alusel jaotatakse liigid 
kategooriatesse? Kui suur osa leiukohtadest ja elupaikadest võetakse iga kategooria 
puhul kaitse alla? 
 
Esimesse kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas 
seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti 
looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide kõik 
teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla (kaitseala, hoiuala või 
püsielupaigana).  
 
Teise kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või 
vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. II kaitsekategooria liikide 
vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse kaitse 
alla.  
 
Kolmanda kategooria kaitsealused liigid Eestis on liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on 
võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja 
keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla 
vähemalt 10%. 
 
Mis on punane raamat? 
Punane nimestik ehk punane nimistu on andmestik, mis annab hinnangu looduslike liikide 
ohustatusele. Punaseid raamatuid või nimestikke peavad erinevad riigid ja organisatsioonid 
kas vastava riigi või geograafilise piirkonna kohta. Punase raamatu eesmärk on anda 


ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Seega 
on raamat mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele.  
 
Iseloomusta erinevate kaitsealade tüüpe. 
Kaitsealade tüübid on järgmised: 
  ● rahvuspark - erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi,  sealhulgas ökosüsteemide, elustiku mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri 
kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Eestis on 6 rahvusparki: Lahemaa 
Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark, Vilsandi Rahvuspark ja 
Matsalu Rahvuspark, Alutaguse rahvuspark  ● looduskaitseala - looduskaitse või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike  protsesside, haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja 
loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike 
ja üksikute loodusobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Tuntumad on 
Viidumäe, Nigula ja Endla looduskaitseala.  ● maastikukaitseala (looduspark) - loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis  on moodustatud looduskaitse, kultuuri- või puhke-eesmärgil. Maastikukaitseala 
eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja 
botaanikaaedu. Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laidude 
maastikukaitseala; Haanja, Otepää ja Naissaare loodusparki.    
Iseloomusta kaitseala maade 3 vööndit. 
Loodusreservaat on kaitseala (tavaliselt rahvuspargi või looduskaitseala) eriliselt kaitstav 
vöönd, kus üldjuhul on keelatud igasugune inimmõjustus. Keelatud on igasugune 
majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samuti inimeste viibimine seal (välja arvatud 
järelevalve-, teadus- ja päästetöödel selleks kehtestatud korras). 
Sihtkaitsevöönd - lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate 
looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Teiste sõnadega, seal on keelatud kõik, mis 
pole seaduses või kaitse-eeskirjas lubatud.  
Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb 
arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi. Teiste sõnadega - selles vööndis on lubatud 
kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud.  
 
Mida lisaks kaitsealadele veel kaitse alla võetakse? 
Riigi munitsipaal ja eramaad.  
 
Inimene põhjustab liikide väljasuremist. 
Metsakoosluste hävitamine - kõige olulisem liikide kadumise põhjus, seda tekitab rahvastiku 
juurdekasv ning sellega kaasnev intensiivsem põllu ja metsamajandus, linnastumine ja 
laienev taristu, looduslike märgalade hävitamine ja kahjustamine, reostamine.  
 
Kõrbestumine - paljud kooslused mis asuvad aastaajati kuivas kliimas, on inimtegevuse 
tagajärjel kõrbestunud, see ohustab troopilisi rohimauid, lehtmetsi ja parasvöötme 
põõsastikke. Seda põhjustab selliste alade põllumaadeks tegemine, väetamine, ning 
ükskülgne ning liigne harimine - mullad vaesuvad ja suureneb tuuleerosioon.  


 
Märgalade kahjustamine - suur osa on tänapäeval kuivendamise ja pinnasega täitmise 
tagajärjel hävinud. Põhjuseks põllumajanduse ja arendustegevuse areng. Mõjutav faktor on 
ka vooluveekogud kaevatakse kanaliteks, neile ehitatakse paisud v need reostuvad.  
 
Elupaikade killustumine - lõhutakse väiksemateks osadeks põldude, maanteede, raudteede, 
asulate v linnadega eraldades. Loomad ei ole võimelised ületama neid piire.  
 
Veereostus - pestitsiidid, herbitsiidid, naftatooted, raskmetallid, pesuvahendid ja 
tööstusheitmed on mürgised ja surmavad. Veekogusid kasutatakse selleks, et vabaneda 
tööstus ja olmejäätmetest ning heitvetest 
 
Happevihmad - tööstusettevõtted suurendavad reostusainete sh väävli ja lämmastiku hulka 
atmosfääris.  
 
Pestitsiidid - kasutatakse kahjurite tõrjumiseks kuna see aitab suurendada põllumajanduse 
saagikust, samas saastavad need aga pinnast ja vett ning paljude taime ja loomaliikide 
arvukus langeb. 
 
Globaalne soojenemine - ookeanipinna veetempertuuri tõus 
Loodusressursside ületarbimine - mitmete teede rajamine sinna, kus varem ei saanud, 
jahipidamine, loomade ja taimedega kauplemine, rahvameditsiin (loomade arvelt). 
 
Võõrliigid - tänu rahvusvahelise kaubanduse ja turismi tõttu satuvad paljud taime ja 
loomaliigid, mikroorganismid ja viirused üha sagedamini alale, kuhu nad inimese kaasabita 
ilmselgelt ei satuks. Võõrliikide sissetoomise eesmärk on suuremalt jaolt ikka selleks et 
arendada põllumajandust ja iluaiandust. Teiseks et suurendada jahiloomade liigirikkust ning 
samas satuvad võõrliigid erinevatesse kohtadesse ka juhuslikult.  
 
Haigused - suurenenud inimeste liikuvus, inimasutuste laienemine ja võõrliikide loodusesse 
asustamine on haiguste  levikule oluliselt kaasa aidanud.