SÕSTRA- JA KARUSMARJAKASVATUS (0)

SÕSTRA - JA KARUSMARJAKASVATUS

• Libek, A. Sõstrakasvatus. Tallinn, Valgus, 2000, 102 lk.
  
• Parksepp, J. Karusmarjad. Tallinn, Valgus, 1976. 142 lk.
  

Sõltuvalt sordist juulikuu vältel

Ohtlikud kahjustajad

• Pahklest – musta sõstra pungades
  
• Lehevaablased – söövad karusmarja ja punase sõstra lehti
  
• Marjavaablane – musta sõstra marjades
  
• Nõvakoi – punase sõstra pungades
  
• Oksa-pahksääsk – musta sõstra okste koore all
  
• Klaastiib – punase sõstra säsis
  

• Jahukaste – musta sõstra ja karusmarja viljadel ning lehtedel
  
• Antraknoos e. lehevarisemistõbi ja helelaiksus – kõigi liikide lehtedel ja viljadel
  
• Sõstrarooste – punase sõstra lehtedel ja viljadel
  
• Reversioon e. täidisõielisus – viirushaigus mustal sõstral, kandub edasi pahklestaga
  

• Must sõstar – varajane kandealgus, C-vitamiini (160 mg%) sisaldav hinnaline mari.
  
• Punane sõstar – suure saagiga leplik kultuur, marjad lähevad mahlaks, valgel sõstral ka veiniks.
  
• Karusmari – suure saagiga kultuur, marjad sobivad veiniks, äriaedades vähe kasutusel.
  

• Sejanets Golubki (varajane, käsitsi korjatav)
  
• Öjebyn (kombainiga korjatav)
  
• Zagadka
  

• Varmas (varajane)
  
• Lentjai (suur mari)
  
• Bogatõr ( hiline , magus)
  

• Hollandi Punane (kombainiga korjatav)
  

• Jonkheer van Tets (varajane, oksad vajavad tuge)
  
• Vierlandi Esmik ( magusam )
  

• Jüterbogi Valge
  

• Hinnonmäen Keltainen
  
• Russki
  

• Malahit (suur põõsas )
  
• Rae I
  

• Sobiv eelvili põldhein.
  
• Maa ettevalmistamine sarnane maasikaga. Varuväetised ( sõnnik 80-100 t/ha; PK hapendit 80-100 kg/ha mõlemat).
  
• Istikud 1-2 aastased 3 oksaga.
  
• Istutusaeg oktoober.
  
• Reavahed 3-4 m (väikeaias ka 2 m). Taimede vahed reas: koduaias kuni 1,5 m; masinkoristuse korral mustal sõstral 0,6-0,8 m, punasel sõstral ja karusmarjal 0,8-1,0 m.
  
• Istutada 10 cm sügavamale endisest, kaldu rea suunas.
  
• Istutusaegne lõikamine – juuri mitte kärpida, nõrgemad oksad kärpida maapinnani aga tugevamaid mitte kärpida.
  

• Maakasutus: reavahes mustkesa või rohukamar ; reakohas herbitsiidid (agil) või multš.
  
• Umbrohutõrje: kultiveerimine 5-6 x või niitmine 3-4 x suve jooksul.
  
• Kevadsuvel vajadusel pritsimised lehevaablaste ja lehe-laikpõletike tõrjeks, pärast saaki pahklesta tõrjeks.
  

• Aeg – igal sügisel novembrist detsembrini (lehtede varisemisest lume tulekuni).
  
• Tööriistad – aiakäärid, nugasaag
  
• Lõigata tüükaid jätmata, puhastada eelnevalt põõsa sisemus
  
• Okste soovitav arv sõstrapõõsas sõltub põõsaste vahest reas – 1 oks iga vahekauguse 10 cm kohta. Karusmarjapõõsas võiks olla kahekordne arv oksi.
  

• Igal aastal asendada 1-3 vana oksa uute asendusokstega.
  
• Masinaline kontuurlõikus pärast saaki.
  
• Suures istandikus lausnoorendus mustsõstral 5.-6. aastal, punasel sõstral 8-10. aastal.
  

• Aeg – karusmari tehnilises küpsuses juuli alguses, mustsõstar juuli/2-3 (variseb kergesti), punane sõstar juuli/3.
  
• Taara – madalad mini-kastid (600x400x125). Mahutavad 8-10 kg.
  
• Tööjõudlus käsitsi korjates – musti sõstraid 1,8-2,5 kg/h, punaseid sõstraid 3,0-3,7 kg/h.
  
• Tööjõudlus masinaga Joonas koristades – tunnis 0,25 ha istandikku ja 0,25-0,5 tonni marju. Masinal töötab peale kombaineri 2 abitöölist kastide vahetamisel.
  
• Nõuded masinkoristuseks sobivale istandikule:
  

• Sobiv sort (püstised sitked oksad, üheaegselt valmivad ja tugevad marjad)
  
• Tihendatud asetus
  
• Põõsa alus kitsas (20-30 cm)
  
• Põõsas hõre, kuivanud ja ristunud oksteta
  
• Maapind tasane ja vallideta, rohi niidetud
  
• Saak suur, marjad kõrgemal kui 30 cm maapinnast (alates 4-5. aastast)