Põllumajandusökonoomika kursusetöö (4)

EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
PÕLLUMAJANDUSÖKONOOMIKA ÜLDKURSUSE PRAKTIKUMITÖÖ
Koostaja : Kristi Laan
MS II kusus I rühm
Tartu 2008
SISUKORD
1.1 Lorenzi kõver 3
1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega 4
1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal 5
2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS 7
2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasutus 2007.aastal võrreldes 2005. ja 2001.aastaga 7
3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG 9
3.1 Pestitsiidide ( herbitsiidi , fungitsiidi ja bakteritsiidi ning insektitsiidi) kasutus toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal aastatel 1995 ja 2001. 9
KASUTATUD KIRJANDUS 11
1. LEIBKONNA SISSETULEK JA VÄLJAMINEK

1.1 Lorenzi kõver

Lorenzi kõverat kasutatakse ebavõrdsuse kirjeldamiseks. Kõver kirjeldab algse tulu kumulatiivset kogumit elanikkonna kumulatiivse kogumiga võrreldes. Mida võrdsem on tulude jaotus ühiskonnas, seda sirgem on Lorenzi kõver; mida ebavõrdsem, seda suurem on kõvera paine . ( Arrak 1995.a, lk48-49)
Joonisel 1 on kujutatud tulude jaotust 1998.a ja 2007.a. Absoluutset võrdust kajastab 45 kraadine sirge, kus elanikkonna kumulatiivne jaotus võrdub tulude kumulatiivse jaotusega. Ebavõrduse suurust saame mõõta Lorenzi kõvera ja absoluutset võrdsust kajastava sirge pindalaga ehk kõvera painega. (Arrak 1995, lk48)
Lorenzi kõvera ja absoluutse võrdsuse joone ning Lorenzi kõvera ja absoluutse ebavõrduse joone vahele jäävate pindalade suhet, mis kirjeldab tulude jaotuse ebavõrdsust, nimetatakse Gini indeksiks ( Kall 2008, lk1)
Kui võrrelda tulude jaotust 1998.aastal ja 2007. aaastal (joonis 1), on näha, et tulud on mõlemal aastal üpriski sarnaselt jaotunud, seega ka Lorenzi kõverad paikenevad lähestikku.
Allikas: (Kall 2008.a, lk 1)
Joonis 1. Lorenzi kõverad leibkondade netosissetulekute põhjal 1998. ja 2007.aastal (kroonides)
Kuigi kõverad on küll väga sarnased, on siiski eristatav , et 2007.aastal olid netosissetulekud elanikkonna vahel jaotunud mõnevõrra võrdsemalt kui 1998.aastal. Näiteks 2007.aastal saadi reaalselt raha kätte kõige enam finantsvahenduse valdkondades (16 499 kr), kõige vähem aga hotellides ja restoranides (5 888 kr)
[ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp ] (19.09.2008) .

1.2 Brutopalga muutumine Eestis maakonniti perioodil 2000-2007 võrreldes Eesti keskmisega

Brutopalk ehk kogupalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist (Arrak 1995.a,
lk 60).
Võrreldes üldistavalt selle perioodi kolme aastat, perioodi esimest, 2000., keskmist, 2004. ja viimast, 2007., on näha, kuidas töötasud Eestis jõudsalt kasvasid ning perioodi lõpuks oli algne number juba kahe ja poole kordistunud.
2000.aastal oli Eesti keskmine brutopalk 4907.krooni (joonis 1). Kõrgem kui keskmine oli tasu Harju maakonnas (5918 kr) ning ka Rapla maakond küündis keskmise lähedale (4167 kr). Ülejäänutes piirkondades olid palganumbrid väiksemad. Kõige vähem teeniti sellel aastal Põlva ning Võru maakonnas maakonnas (vastavalt 3480 ja 3517 kr).
2004.aastal oli Eesti keskmine ületanud juba seitsme tuhande piiri. Endiselt oli kõrgeim teenitav tasu Harju maakonnas, samuti olid jõudsalt arenenud ka Tartu, Saare ning Pärnu piirkonnad, kus palgatase küündis üle 6000 krooni. Kõige madalamate sissetulekute piirkonnaks jäid endiselt Põlva, aga ka Valga ja Võru.
2007.aastaks oli Eesti keskmine brutopalk juba kõrgem kui 1100 kr. Nii, nagu kõigil eelmistel aastatel, oli ka nüüd riigi kõrgeim Harju maakonnas ning väga vähe jäi puudu, et ka Tartu keskmine oleks tulnud kõrgem kui üldine. Üllatavalt hästi läks pidevalt viimasel kohal olnud Põlva maakonnal, sest seekord kuulusid madalaima sissetuleku kolmiku hulka hoopis Valga, Ida-Viru ning Võru maakond
Terve perioodi kohta võib üldiselt öelda, et sissetulekud kasvasid üpriski ühtlselt. Parema tasustuvusega askohad oli kogu perioodi vältel Harju ja Tartu maakond, kehvemad aga lõuna poole jäävad Valga, Põlva ja Võru maakond. Võrreldavalt kõrged keskmised tasud olid ka saartel. Stabiilselt tõusis kogu aeg Pärnu piirkond, kuuludes suuremate palganumbritega piirkondade hulka.
Allikas: Eesti Statistikaamet [ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp ] (16.09.2008)
Joonis 2. Brutopalk Eestis maakonniti aastatel 2000, 2004 ja 2007

1.3 Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuutr kuludetsiilides 2007.aastal

Leibkonnaks nimetame isesisva majandusüksusena toimivat inimrühma, mille liikmed majandavad ennast ühiselt ehk kellel on ühine majapidamine (Mereste 2003.a, lk 490). Peredetsiil on pereliikme keskmise tulu alusel leitud kümnendik peredest/majapidamistest (Kall, 2008, lk1). Esimesse detsiili on arvatud kõige väiksema sissetulekuga inimesed, kümnendassse aga kõige jõukamad.
Võrreldes kuludetsiile on näha, kuidas on omavahel seotud ning kuidas muutub leibkonnaliikme kulutuste osakaal erinevatele toodetele ja kaupadele tema sissetuleku suurenemisega. Näiteks esimesse detsiili kuuluvatel leibkonnaliikmetel kulus kõige suurem osa, peaaegu pool oma sissetulekust toidu ja alkoholita joogi peale, kõige vähem aga hotellide , kohvikute ja restoranide ning üldse vaba aja peale. Teistest suurema osa moodustasid ka kulutused eluasemele ning majapidamisele.
Kuludetsiilide keskmises osas oli protsentuaalselt vähenenud toidu, sideteenuste ja aktsiisikaupade kulutuste osakaal. Suurem osa oma sissetulekust kulus nüüd hoopiski vabale ajale ning transpordile.
Viimases, X detsiilis on olukord võrreldes I detsiiliga tunduvalt muutunud. Kulutused toidule ja alkoholita jookidele on vähenenud juba 10% piirimaile, mis on ca neli korda vähem kui I detsiilis. Sama jõudsalt on alanenud ka kulutused aktsiisikaupadele ning sideteenustele. Umbes samaks on jäänud kulutused eluasemele ning ka tervishoid pole palju muutunud. Kulutuste suurenemise poole pealt võib välja tuua transpordi, vaba aja, hotellide ning restoranide külastatavuse ning loomulikult muud kulutused, mis pidevalt suurenesid.
Kokkuvõtteks võib öelda, et vaadates kulutuste muutumist detsiilide kaupa, on näha, et mida suurem sissetulek, seda väiksema osa moodustavad nt kulutused toidule, sideteenustele ning aktsiisikaupadele, mis on just I detsiili põhilisteks kuluallikateks. Sissetulekute suurenemisega suurenevad protsentuaalselt põhiliselt vaba aja veetmise kulutused (s.h ka restorandide külastatavus ning igasugused muud kulutused), aga ka kulutused transpordile. Detsiilide lõikes kõikuvateks kulualliakteks olid tervishoid, kulutused eluasemele ning rõivad ja jalanõud, mis vahepeal suurenesid, vahel aga vähenesid.
Allikas:E esti Statistikaamet [ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp ] (16.09.2008)
Joonis 3. Leibkonnaliikme kohta tehtud kulutuste struktuur 2007.aastal

2. PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMINE, TARBI-MINE JA VÄLISKAUBANDUS

2.1 Põllumajanduslike majapidamiste tööjõukasutus 2007.aastal võrreldes 2005. ja 2001.aastaga

Põllumajanduslik majapidamine on ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ja kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus on vähem kui üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks või mille majanduslik suurus on üks Euroopa suurusühik (ESÜ) või rohkem. Peretööjõuks nimetatakse ainuvaldajat, ainuvaldaja abikaasat ning ainuvaldaja muidu perekonnalikkmeid. Alaline töötaja on majapidamises töötav ja selle eest tasu saav isik, kes ei ole ainuvaldaja või tema pereliige ja kes on töötanud viimase 12 kuu jooksul iga nädal olenemata töönädala pikkusest. . Ajutine töötaja on majapidamises lühiajaliselt töötav isik, kes saab selle eest tasu ja kes ei ole töötanud majapidamises viimase 12 kuu jooksul iga nädal. [ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus_regionaalne/13Pellumajandus/04Pellumajanduslike_majapidamiste_struktuur/08Toojoud/PMS201.ht m] (20.09.2008)
2007.aastal oli põllumajanduslikes majapidamistes kokku hõivatuid 73343. Võrreldes 2001 aastaga on tööjõu arv langenud poole võrra. Ka 2005.aastal jäi põllumajandussektoris töötajate arv väiksemaks kui 10000 inimest.
Kõige suurema osa tööjõust moodustas igal vaadeldaval aastal peretööjõud. 2007.aastaks oli ka peretööjõu osakaal vähenenud. Kui 2001.aastal moodustas see veel peaagu 80% kogu tööjõust, siis 2007.aastaks oli vastav näitaja langenud ca kümnendiku(joonis 4).
Vastupidine muutus toimus alaliste töötajatega. Töötajate üldarv küll vähenes, kuid protsentuaalne osakaal tõusis, jõudes 2007.aastaks juba 20. protsendipunktini.
Tööjõu kasutust saab võrrelda veel ka ajutiste töötajate arvu muutusega. Kuigi ka nende arv oli 2007.aastaks ligi poole võrra vähenenud, jäi ajutiste töötajate osatähtsus ligikaudu samaks, moodustades iga aasta kaheksa kuni üheksa protsenti kogu tööjõust.
Sama tendents leidis aset ka tööaja muutuses, mis kokkuvõttes oli 2007.aastaks vähenenud peaaegu poole võrra: 2007.aastal oli vastav näitaja 32067, 2005.aastal 36897 ja 2001.aastal 59772. Ka siin oli protsentuaalselt kõigil kolmel võrreldaval aastal ülekaalus peretööjõud, mis siiski 2007.aastaks oli vähenenud ca kümme protsendipunkti. (joonis 4). Alaliste töötajate tööaeg oli aga ligikaudu sama palju tõusnud, moodustades 2007.aastaks peaegu 40 % kogu töötajate tööajast. Nii nagu hõivatute arvuga, ei toimunud ka ajutiste töötajate tööaja osakaalus suurt muutust, olles nii 2007., aga ka 2005. ja 2001.aastal ca 2%.
Allikas:[ https://ois.emu.ee/pls/ois/tere.tulemast?pn_id_materjal=7795&pn_id_sessioon=43730060633840779780 ] (20.09.2008)
Joonis 4. Majapidamiste tööjõud aastatel 2001, 2005 ja 2007

3. TAIME- JA LOOMAKASVATUSTOODANG

3.1 Pestitsiidide (herbitsiidi, fungitsiidi ja bakteritsiidi ning insektitsiidi) kasutus toimeaines põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal aastatel 1995 ja 2001.

Taimekaitses nimetatakse pestitsiidideks preparaate, mida kasutatakse taimekahjustajate, taimehaiguste ja -kahjurite ning umbrohu tõrjeks. Fungitsiide tarvitatakse taimehaigusi tekitavate seente tõrjeks, bakteritsiide bakterite tõrjeks, herbitsiide umbrohutõrjevahenditeks ning insektitsiide putukate tõrjeks. (Leivategija 1982, lk 4,5,24)
1995.aastal kasutati kõige vähem pestitsiide Eestis (kokku 0,16 kg/ha), kõige rohkem aga Taanis (1,72 kg/ha). Rohkesti taimekaitse preparaate tarvitati ka Saksamaal (1,05kg/ha), vähem aga Iirmaal ja Soomes, kus vastav näitaja jäi alla poole kilogrammi hektarile. Eestiga samal tasemel olid Läti ja Leedu, kelle pestitsiidide kasutus oli samuti väike.
Populaarseim preparaat 1995.aastal oli herbitsiid , mida nt Taanis kasutati üle 1 kg/ha (tabel 1). Ligikaudu sama palju kasutas ka Saksamaa. Leedus, Lätis ning Eestis oli seegi näitaja tunduvalt väiksem, jäädes alla 0,2 kg/ha. Kõige vähem kasutati aga insektitsiide, nt Leedus tarvitati seda ühe hektari põllumajandusmaa kohta 0,0015 kg.
2001.aastaks oli pestitsiidide kasutus valdavalt suurenenud. Suurimaks kasutajaks oli kujunenud Saksamaa (kokku 1,41 kg/ha), talle järgnes Taani ning siis Soome. Kõige vähem preparaate kasutas Leedu, siis Eesti ja Iirimaa . Läti kohta 2001.aastal andmed puudusid.
Populaarseim preparaat oli ka sel aastal herbitsiid, mille kasutus oli kõigis vaadeldavates maades, välja arvatud Taanis ja Saksamaal, suurenenud. Insektitsiidide ja ka fungitsiidide ning bakteritsiidide kasutuses vähenes Eestis, Iirmaal ning Taanis, Leedus jäi samaks ja Soomes ning Saksamaal tõusis. Insektitsiide kasutus vähenes kõikjal peale Leedu.
Kokkuvõtteks võib öelda, et üldiselt pestitsiidide kasutus sel perioodil suurenes , olenemata põllumajandusliku maa pindala vähenemisest kõigis vaadeldavates riikides peale Iirimaa
Tabel 1. Insektitsiidi, herbitsiidi ning fungitsiidi ja bakteritsiidi kasutus põllumajandusmaa hektari kohta Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Saksamaal, Taanis ja Iirimaal.
Maa
Pestitsiid
Kasutuskogus 1995.a (kg/ha)
Kasutuskogus 2001.a (kg/ha)
Eesti
insektitsiidid
0,002
0,003
herbitsiidid
0,11
0,33
fungitsiidid ja bakteritsiidid
0,03
0,001
Iirimaa
insektitsiidid
0,02
0,01
herbitsiidid
0,31
0,32
fungitsiidid ja bakteritsiidid
0,13
0,097
Läti
insektitsiidid
0,0016
 
herbitsiidid
0,14
 
fungitsiidid ja bakteritsiidid
0,04
 
Leedu
insektitsiidid
0,0015
0,002
herbitsiidid
0,17
0,18
fungitsiidid ja bakteritsiidid
0,04
0,04
Taani
insektitsiidid
0,084
0,027
herbitsiidid
1,18
0,84
fungitsiidid ja bakteritsiidid
0,46
0,2
Saksamaa
insektitsiidid
0,09
0,07
herbitsiidid
0,93
0,88
Fungitsiidid ja bakteritsiidid
0,03
0,46
Soome
insektitsiidid
0,02
0,016
herbitsiidid
0,36
0,54
fungitsiidid ja bakteritsiidid
0,04
0,09
Allikas:[ http://faostat.fao.org/site/424/DesktopDefault.aspx?PageID=424#ancor ] [ http://faostat.fao.org/site/377/DesktopDefault.aspx?PageID=377#ancor ] (20.09.2008)

KASUTATUD KIRJANDUS

1.Arrak, A. „Majanduse algkursus “. Tartu 1995, 224 lk
2.Kall,K. „Põllumajandusökonoomika üldkursuse statistilised materjalid“. Tartu 2008, 4lk
2. Keskmine bruto -ja netopalk maakonna järgi. Eesti Statistikaamet. Statistika andmebaas : majandus. Palk ja tööjõukulu [ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp ] (16.09.2008)
3. Keskmine bruto- ja netopalk põhitegevusala järgi. Statistikaamet. Statistika andmebaas: majandus. Palk ja tööjõukulu [ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp ] (19.09.2008)
4. Leivategija,L. „ Pestitsiidid taimekaitses“ Tartu 1982, 119 lk
5. Majapidamiste tööjõud aastatel 2001, 2005 ja 2007. Eesti Maaülikooli õppeinfosüsteem. Minu ained. Põllumajandusökonoomika üldkursus. Õppematerjalide vaatamine. Statistilised tabelid [ https://ois.emu.ee/pls/ois/tere.tulemast?pn_id_materjal=7795&pn_id_sessioon=43730060633840779780 ] (20.09.2008)
6. Mereste, U. „Majandusleksikon II“ Tallinn 2003, 643 lk
7. Mõisted ja metoodika. Statistikaamet. Regionaalarengu andmebaas: majandus. Põllumajandus. Põllumajanduslike majapidamiste struktuur. Tööjõud. [ http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus_regionaalne/13Pellumajandus/04Pellumajanduslike_majapidamiste_struktuur/08Toojoud/PMS201.ht m] (24.09.2008)
8. Pestitsiidide tarbimine (Pestitcides consumption ). FAOSTAT. ResourceSTAT-Pesticides Trade. Pestitcides Consumption [ http://faostat.fao.org/site/424/DesktopDefault.aspx?PageID=424#ancor ] (20.09.2008)
9. Põllumajanduslik maa (Argicultural area). FAOSTAT. ResourceSTAT-Pesticides Trade. Land . [ http://faostat.fao.org/site/377/DesktopDefault.aspx?PageID=377#ancor ] (20.09.2008)
11