Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Areenid ja halogeeniühendid (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?
  • Miks osades riikides endiselt seda veel kasutatakse?
  • Kuidas nad keskkonda satuvad?
1) Mõisted:
areenid - süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma ehk tsüklit kuuest süsinikust ja kuuest vesinikust. Areenide üldvalem on CnH2n-6 (n=6,10,14,...)
benseenituum – benseeni molekulis p-orbitaalide kattumisel tekkinud ühine ring
nitreerimine - asendusreaktsioonid mineraalhapetega
vinüülrühm - kaksiksidemega süsivesinikrühm (-CH=CH2)
aromaatne struktuur
dioksiinid – ülimalt keskkonnaohtlikuks peetav ühend
heterotsülilised ühendid - aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel
teiste elementide aatomid
süsivesinike halogeeniühendid - orgaanilised ühendid, kus süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud halogeeni aatomi või aatomitega
pestitsiidid – bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatatakse kahjulike elusorganismide ja
haigustekitatajate hävitamiseks.
herbitsiidid - umbrohutõrjeks kasutatavad pestitsiidid
insektsiidid - kahjulike putukate tõrjeks kasutatavad pestitsiidid
freoonid - madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro - ja kloroalkaanid
haloonid - süsivesinike broomiühendid
vinüülhalogeniidid – vinüülühendid, kus alkeeni molekulis üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni või halogeenide aatomitega
2) Areenide füüsikalised ja füsioloogilised omadused
Ühe benseeniringiga areenid on veest kergemad vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ja alküülareenid on vähepolaarsed, seega ka vees mittelahustuvad ained, eetrites ja teistes mittepolaarsetes lahustites hästi lahustuvad. Aromaatsed süsivesinikud on narkootilise toimega ja mürgised ained. Vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Mitme benseeniringiga ained põhjustavad sageli vähkkasvajaid ehk on kantserogeense toimega. Suurema koguse sissehingamisel tekivad krambid , halvimal juhul võib see lõppeda surmaga. Pidev
kokkupuude areenidega kahjustab närvisüsteemi, maksa ja eriti vereloomeelundeid.
3) Amfetamiini toime, mõju ja kahjulikkus
Amfetamiinist tekib korduval kasutamisel väga tugev sõltuvus, kusjuures selle tagajärjel ilmevad unetus, tagakiusamisluulud, ärevus, isupuudus, pahurus, närvilisus, depressioon. Alguses amfetamiini tarbival inimesel suureneb seksuaalne aktiivsus ja võimekus, kuid hiljem lõppeb see impotentsusega. Amfetamiini kasutamine on ajule, maksale ja südamele kahjulik ning võib lõppeda surmaga.
4) Benseeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad
C6H6, värvuseta, iseloomuliku lõhnaga, mürgine vedelik, mis keeb 80 ºC ja tahkub 5,5 ºC juures, moodustades pikki nõeljaid värvuseta kristalle. Benseen lahustub vees halvasti, kuid seguneb igas vahekorras alkoholide, eetrite, ketoonide ja teiste mittepolaarsete lahustitega. Benseeni toodetakse kivisöetõrvast või nafta termilise töötlemise produktidest. Benseeni kasutatakse tohututes hulkades lähteainena nitrobenseeni, fenüülamiini (aniliini), fenooli , etüülbenseeni, klorobenseeni, stüreeni ja paljude teiste aromaatsete ühendite sünteesimiseks. Benseen leiab rakendust ka toorainena sünteetilise kautšuki, plastmasside, aniliinvärvide, meditsiiniliste preparaatide
tootmisel ja teda kasutatakse ohtralt ka lahustina .
5) Stüreeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad
C6H5 -CH=CH2, meeldiva lõhnaga veest kergem vedelik, mis keeb 145 ºC juures. Ta sobib suurepäraselt polümeeride tootmiseks, kuna ta polümeriseerub väga kergesti juba toatemperatuuril valguse toimel klaasjaks polümeeriks. Kasutatakse isoleermaterjalina. Polüstüreeni kasutatakse näiteks nööpide, mänguasjade, lauanõude ja teistetarbeesemete valmistamiseks.
6) Dioksiinid: kasutusalad, kuidas ja mis protsesside tagajärjel nad võivad sattuda loodusesse ja atmosfääri, nende mõju ja ohtlikkus keskkonnale, dioksiinide sisalduse ainetes tõestamise kirjeldus (Beilsteini proov)
Dioksiinid on kuumuskindlad ja raskestisüttivad vedelikud, mida heade dielektriliste omaduste tõttu kasutatakse kondensaatorite ja kõrgepingetrafode isoleervedelikes, aga ka soojuskandjatena kõrgtemperatuurseadmetes. mõjutavad inimese ja loomade organismi immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV-iga sarnaseid nähtuseid. Sel põhjusel võivad sündida lapsed sünnidefektidega, ilma käte või sõrmedeta või hoopis surnult.Dioksiinide ja teiste ülimürgiste ainete keskkonda sattumise vältimiseks ei tohi kodumajapidamises põletada kloori ja lämmastikku sisaldavaid kiudaineid ja plast -polümeere, nagu näiteks polüvinüülkloriidist, nailonist, polüuretaanist, melamiinist ja tehisnahast esemeid. Nende põletamise käigus ahjus, lõketes tekkinud mürgised ained võivad põhjustada raske mürgistuse või lõppeda surmaga. Dioksiinide kindlaksmääramiseks tehismaterjalides kasutatakse Beilsteini katset. Selle kohaselt kuumutatakse vasktraat piirituslambi- või gaasipõletileegis hõõgumiseni ja asetatakse see vastu uuritud materjal ja
lastakse jahtuda. Jahtunud vasktraat viiakse uuesti leeki ning kui leek värvub seal roheliseks või rohekassiniseks, siis viitab see sellele, et uuritavas materjalis on polüvinüülkloriidi või on tehtud mingist teisest kloori sisaldast tehismaterjalist.
7) Heterotsükilised ühendid: nikotiini, morfiini, kofeiini leidumine, mõju organismile, kasutusalad
Heterotsüklilised ühended on sellised aromaatsed ühendid, mille tsüklit moodustuvad peale süsinike veel teiste elementide aatomid

Nikotiin - ühe lihtsama ehitusega alkaloid , leidub rohkemal määral tubakataimes, vähesel määral tomatis, kartulis, baklažaanis, rohelises pipras. Nikotiin piirab keha võimalust hävitada vähirakke. Nikotiin võib blokeerida mitmete kopsuvähiravis kasutatavate ravimite vähirakke tapva toime ning see tõik võib osaliselt selgitada, miks suitsetajatel on kopsuvähki nii keeruline ravida. Nikotiin on tugev närvimürk, mistõttu teda lisatakse putukamürkidesse.
Morfiin - sisaldub moonikuparde kuivatatud piimmahlas- oopiumis. Puhtal kujul on morfiin valge kristalne aine, mis on tugeva valuvaigistavate omadustega, kuid tekitab kiiresti sõltuvuse.
Kofeiin - leidub kohvipuu ubades, teepõõsas, guaraana -pauliinia marjades ning väheses koguses kakaos, koolapähklis ja okseiileksis. Kofeiin on ergutava toimega, ent otsest sõltuvust kofeiin ei tekita. Kofeiin soodustab maos soolhappe sünteesi ja sellega ka toidu seedimist, mistõttu on seletatav mitmekäiguliste einete lõpuks kohvi serveerimine . Kohvi liigjoomine on aga mittesoovitav harjumus. Pidevalt üle kaheksa tassi kohvi päevas joomine viib kesknärvisüsteemi talituste häireteni, mis võivad väljenduda näiteks ülierutuvuses, ebastabiilsuses. Lisaks võib
üleliigne kofeiin kutsuda esile unehäireid, südamerütmi muutusi, kõrvetisi ja valusid maos ja seedekulglas .
8) Süsivesinike halogeeniühendite füüsikalised omadused ja mõju organismile
Süsivesinike halogeeniühendid sellised orgaanilised ühendid, kus süsivesinikes on üks või mitu vesiniku aatomit asendatud halogeeni aatomi või aatomitega. Enamik neist on valdavalt toatemperatuuril kas vedelikud või tahked ained. Nad on värvuseta, omapärase lõhnaga, mürgised, narkootilise toimega, veest tihedamad, hüdrofoobsed ehk vees mittelahustuvad ained. Põhjustavad raskeid muundumisi närvisüsteemis ja kahjustavad maksa.
9) Diklorometaani, triklorometaani ( kloroformi ), tetraklorometaani omadused ja kasutusalad
Diklorometaan ja triklorometaan - mõlemad on värvuseta vedelikud. Diklorometaani kasutatakse nii puhastusvahendina kui ka kofeiini väljapesemiseks kohviubadest. Triklorometaan ehk kloroform on iseloomuliku lõhna ja magusa põletava maitsega vedelik, mida vanasti kasutati nii meditsiinis narkoosiks kui ka plekkide eemaldamiseks. Tänapäeval eemaldatakse plekke diklorometaaniga.
Tetraklorometaan - omapärase lõhnaga värvuseta kergesti lenduv mürgine vedelik, mida kasutatakse kuivpuhastusvahendina plekkide eelmaldamiseks, rasvade ja vaikude lahustamiseks,
mittepõleva vedelikuna tulekustutusvahendites.

10) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides endiselt seda veel kasutatakse?
Hakati kasutama põllumajanduses, sest see on väike hea putukatõrjeks. Mürgine putukatele, vähemürgine imetajatele. Keelati, sest avastati selle kahjulikkus ka inimestele ja loomadele. Sellel on erakordne püsivus ja edasikanduvus. Kahjulikkus võib ilmneda alles aastaid hiljem. Aasia ja Aafrika riigid kasutavad seda endiselt, sest seal on tohutus koguses sääski ja sääsed levitavad malaariat. DDT võib tekitada vähki, kuid malaariasse sureb rohkem inimesi kui seda kasutades vähki.
11) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda satuvad?, mõju, ohtlikkus ja tagajärjed keskkonnale ning organismidele
Freoonideks nimetatakse madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised, rõhu all toatemperatuuril kergesti veeldatavad gaasilised ained. Kasutatakse külmikutes soojust neelava ainena, vahtpolümeeride ja vahtplastide tootmisel;asendamatud on nad tulekustutusvahendina kohtades, kus teised vahendid ei sobi (arvutuskeskused, kosmosejaamad). Lagundavad osoonikihti ja tekitavad kasuhooneefekti.

12) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidele

Polüvinüülkloriidi (PVC) kangast valmistatakse põrandakatteid, vaipu, vahekardinaid, plastaknaid, tihendeid, ehitus- ja viimistusmaterjale. PVC toodete valmistamisel kasutatav vinüülkloriid võib põhjustada maksavähki.
Areenid ja halogeeniühendid #1 Areenid ja halogeeniühendid #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor salajane123 Õppematerjali autor
Mõisted ja küsimuste vastused:)

2) Areenide füüsikalised ja füsioloogilised omadused
3) Amfetamiini toime, mõju ja kahjulikkus
4) Benseeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad
5) Stüreeni valem, füüsikalised omadused ja kasutusalad

jne

Sarnased õppematerjalid

Freoonid-areenid ja muud ained
6
doc

Freoonid, areenid ja muud ained

kasutusalad 9) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides endiselt seda veel kasutatakse? 10) Freoonid: omadused, kasutusalad, kuidas nad keskkonda satuvad?, mõju, ohtlikkus ja tagajärjed keskkonnale ning organismidele 11) Polüvinüülkloriidi (PVC) kasutusalad ning mõju ja ohtlikkus organismidel 1.Ühe benseeniringiga areenid on veest kergemad vedelikud või kristalsed ained. Asendamata areenid ja alküülareenid on vähepolaarsed, seega ka vees mittelahustuvad ained, eetrites ja teistes mittepolaarsetes lahustites hästi lahustuvad. Lisaks lahustab benseen veel hästi vaikusid, rasvu ja teisi vähepolaarseid aineid. Aromaatsed süsivesinikud on narkootilise toimega ja mürgised ained. Vedelad areenid tungivad kergesti läbi naha. Mitme benseeniringiga ained põhjustavad sageli vähkkasvajaid ehk on kantserogeense

Keemia
Keemia konspekt
11
doc

Keemia konspekt

Halogeenühendid HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID

Keemia
Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale
2
doc

Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale

Halogeeniühendite kahjulik mõju keskkonnale Looduslikke halogeeniühendeid tuntakse suhteliselt vähe. Seevastu on inimene loonud ja kasutab laialdaselt väga suurt hulka mitmesuguseid halogeeniühendeid. Reageerimisvõimelt on halogeeniühendid asendamatud paljude ainete valmistamisel. Halogeeniühendid ei lahustu vees ja nende tihedus on üpris suur. Elusorganismidele võivad need olla isegi väga mürgised või narkootilise toimega. Kõik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt mürgised. Halogeeniaurud on terava lõhnaga ja kahjustavad hingamisteid, mistõttu tuleb kõik halogeenidega tehtavad katsed sooritada töötava tõmbega tõmbekapis. Halogeeniühendeid kasutatakse rasvade, õlide, vaikude, polümeeride ja teiste materjalide lahustamiseks

Keemia
Süsivesinike halogeeniühendid ja alkoholid kordamisküsimused
4
docx

Süsivesinike halogeeniühendid ja alkoholid kordamisküsimused

Süsivesinike halogeeniühendid ja alkoholid kordamisküsimused 1) Kloroform, tetraklorometaan, halotaan (omadused, kasutusalad) KLOROFORM ­ CHCl3 Omadused: värvuseta vedelik, iseloomuliku lõhna ja magusa põletava maitsega vedelik, Kasutusalad: meditsiinis narkoosiks ja ka plekkide eemaldamiseks. Tervistkahjustavate kõrvalmõjude tõttu on selle kasutamisest nüüdseks loobutud. On ka tule- ja plahvatusohtlik. TETRAKLOROMETAAN - CCl4 Omadused: omapärase lõhnaga värvuseta kergesti lenduv mürgine vedelik Kasutusalad: kuivpuhastusvahendina plekkide eelmaldamiseks, rasvade ja vaikude lahustamiseks, mittepõleva vedelikuna tulekustutusvahendites, kuna tema rasked aurud isoleerivad tulekolde. HALOTAAN Omadused: gaasiline halogeeniühend Kasutusalad: narkoosi esilekutsumiseks 2) DDT : kirjelda, miks muutus see aine üle maailma populaarseks ja milleks seda hakati kasutama?; põhjenda, miks DDT kasutamine hiljem keelati; miks osades riikides endiselt seda veel kasutatakse?

Orgaaniline keemia
Orgaaniline keemia
25
doc

Orgaaniline keemia

Halogeenühendid Halogeeniühendil on süsivesinikahelas vähemalt ühel süsinikaatomil vähemalt üks vesinikuaatom asendatud halogeeni (fluor, kloor, broom või jood) aatomiga. Created by Riho Rosin 8 13666324649407.doc.doc Üldkujul on valem R ­ Hal. Molekul võib sisalda ka mitut ühesugust või erinevat halogeeniaatomit. Süsinikahela iseloomu järgi jaotatakse halogeeniühendid halogenoalkaanideks, halogenoalkeenideks jne. I NOMENKLATUUR Halogeeni nimetust kasutatakse eesliitena. Rakendatakse järgmisi liiteid: fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Eesliites märgitakse ka halogeeni asukoht ja arv. CH3 CH2 CH2Br 1-bromopropaan CH3 CHBr CH2Br 1,2-dibromopropaan CH2 = CHCl kloroeteen (vinüülkloriid) On lubatud tuletada halogeeniühendi nimetust ka orgaanilise radikaali nimetusest, millele

Analüütiline keemia
Orgaaniline keemia
24
doc

Orgaaniline keemia

Tsüklopropaani kasutatakse meditsiinis valuvaigistina. Tsükloheksaan on lähteaineks kaproni ja nailoni tootmisel. Halogeenühendid Halogeeniühendil on süsivesinikahelas vähemalt ühel süsinikaatomil vähemalt üks vesinikuaatom asendatud halogeeni (fluor, kloor, broom või jood) aatomiga. Üldkujul on valem R ­ Hal. Molekul võib sisalda ka mitut ühesugust või erinevat halogeeniaatomit. Süsinikahela iseloomu järgi jaotatakse halogeeniühendid halogenoalkaanideks, halogenoalkeenideks jne. I NOMENKLATUUR Halogeeni nimetust kasutatakse eesliitena. Rakendatakse järgmisi liiteid: fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Eesliites märgitakse ka halogeeni asukoht ja arv. CH3 CH2 CH2Br 1-bromopropaan CH3 CHBr CH2Br 1,2-dibromopropaan CH2 = CHCl kloroeteen (vinüülkloriid) On lubatud tuletada halogeeniühendi nimetust ka orgaanilise radikaali nimetusest, millele

Keemia
Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused
106
pptx

Orgaaniliste ainete põhiklassid ja nende iseloomulikud tunnused

• pürolüüs (CH4 → C + 2H2) • dehüdrogeenimine ehk vesiniku äravõtmine (alkaan → alkeen + H2). CH3 — CH3 → CH2 = CH2 + H2 • alkaanide halogeenimine – on alkaanide reageerimine halogeeniga. See on radikaalne asendusreaktsioon. Füsioloogilised omadused • Alkaanidel tugev narkootiline toime • Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. • Nahka ärritavad • Tahked alkaanid üsna ohutud (parafiin) Halogeeniühendid • on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga • Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro,kloro,bromo ja jodo. • Näiteks: 1-bromo-2-kloroetaan Halogeeniühendite omadused • Füüsikalised omadused: enamuses on vedelikud või tahkised, ainult vähesed on toatemperatuuril gaasid. Nad ei lahustu vees, kuna ei moodusta vesiniksidemeid.

Orgaaniline keemia
Halogeeniühendid
6
doc

Halogeeniühendid

Vasteliina Gümnaasium HALOGEENIÜHENDID Koostas: 11 klass 1. Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid ­ on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. · Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. Näiteks: CH2 -- CH2 | | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahelaja asendiisomeerid

Keemia




Kommentaarid (1)

JxxK profiilipilt
Jaak Aaso: Tänud
22:48 05-11-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun