Keemia KT 2: pestitsiidid, huumuste teke, humiinhapped, sulfiidid (0)

Insektitsiidid
Keemilised preparaadid kahjulike putukate hävitamiseks. Kasutatakse väliselt, toiduga või hingamiselundite kaudu toimivaid aineid. Tuntumaid ja tõhusamaid insektitsiide on DDT. Selle kasutamine on enamikus maailma riikides keelatud.
Huumuse teke
Huumus on tekkinud taimede ja loomade elutegevuse produktide ning organismide eneste lagunemisel. Huumus tekib taimejäänuste muundumisel ja mikroobide lagusaadustest ning sisaldab keskmiselt 58% süsinikku ja 3-8% lämmastikku. Huumuses sisaldub enamik mulla lämmastikuvarust. Huumuse tekkele avaldab mõju mulla õhustus. Kõige rohkem tekib huumusaineid siis, kui vahelduvad aeroobne ja anaeroobne lagunemine. Kevadel ja sügisel, kui muld on veega küllastunud, kulgevad anaeroobsed protsessid, suvel kuival ajal aga aeroobsed protsessid. Huumuse tekkele avaldavad mõju ka niiskus ja temperatuur.
Huumuse tekkel läheb orgaaniline lämmastik sellisesse vormi, kus ta on taimedele kättesaadav. Oluline on selles protsessis ka Ca2+ - ja Mg2+ -ioonide roll. Kui neid ioone on vähe või nad on sademeveega välja pestud, moodustavad vabad happed ning mulla pH kahaneb. Sisaldab aga muld küllaldaselt CaCO3, toimub hapete neutraliseerumine ja soodustub humifitseerumine.
Sulfiidsed materjalid ja halogeenühendid
Sulfiid on keemiline aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on väävel, ning mille molekulis väävli aatomite vahel puudub keemiline side.
Juhul kui see element on metall , siis on tegu metallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side.
Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga.
Halogeeniühendid (ka halogeenderivaadid) on orgaanilises keemias süsinikuühendid, mille süsivesinikahelas on vähemalt üks süsinikuaatomi juures paiknenud vesinikuaatom asendatod halogeeni aatomiga – fluori, kloori, broomi või joodiga
Humiinhapped
Humiinhapped on huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid ei lahustu mineraalhapetes ja vees. Reageerides metallidega moodustuvad humiinhappe soolad ehk humaadid. Humiinhapete koostises on süsinikku 54–59%, hapnikku 33–38%, vesinikku 3–6%, lämmastikku 1–4% ja väävlit 0,1–1,5%. Dehüdreeritud ehk kuivatatud humiinhape on must amorfne polüdispersne heterogeenne pulber
Feromoonid
Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eristavad väliskeskkonda teiste liigikaaslaste mõjutamiseks. Tähtsamad feromoonide rühmad on suguferomoonid (vastassugupoole ligimeelitamisek), agregatsioonferomoonid (liigikaaslaste kokkukutsumiseks), häireferomoonid (ühiseluliste putukate jaoks) ja jäljeferomoonid(liikumisradade märgistamiseks). Sünteetilisi suguferomoone kasutatakse taimekasvatuses kahjurputukate tõrjel. Püünistesse asetatud emasputukate suguferomoonide lõhna peale kogunevad isasputukad hävitatakse. Sellega väheneb järglaste arv.
Mulla tekke etapid
Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla tekkeks on vaja mitme teguri koosmõju.
Muld hakkab tekkima seal, kus sobivale aluspinnale saavad elama asuda taimed ja mikroorganismid . Sellised kohad on kivimite pind, mere alt vabanevad alad, vanad karjäärid ja ehitusplatsid. Samal ajal mõjutavad mullateket keskkonnategurid ja inimtegevus.
Mulla teke on väga pikk ja pidev protsess. Kui see on kord alanud, kulgeb ta lakkamatult edasi. Mulla tekkimiseks võib kuluda sadu või tuhandeid aastaid. Mulla hävitada suudab inimene aga mõne aastaga. Sellepärast peab mulda hoidma.
Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega.
Muld võib tekkida igasugusel kivimil või selle murendil. Õhutemperatuuride kõikumise ja sademete tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osadeks.
Mitmesuguse suurusega lähtekivimi osakesed moodustavad hiljem mulla mineraalse osa. Kõige peenemad osakesed moodustavad savi ja pisut suuremad liiva. Mulla mineraalse osa koostisest sõltuvad mulla poorsus , tihedus, õhu- ja veesisaldus.
Esimesed organismid, kes kivimi või selle murendi pinnale elama asuvad, on samblikud . Selleks, et samblik saaks kasvama hakata, pole mulda tarvis. Vaja on ainult aluspinda, millele kinnituda. Samblikud on väga vähenõudlikud. Nad võtavad toitu õhust ja imevad endasse õhuniiskust. Samal aja eritavad nad happeid ja lagundavad kivimeid.
Bakterid ja seened hakkavad surnud samblikke lagundama . Pikapeale tekib õhuke huumuskiht . Huumuskihil saavad hakata kasvama kõrgemad taimed. Ka nende juured eritavad happeid, mis lagundavad kivimi- ja liivaosakesi.
KÕRGEMATE TAIMEDE kõdunemisel suureneb orgaanilise aine ja huumuse hulk mullas. Igal aastal kattub maapind suure hulga taimejäänustega. Need kõdunevad ja segunevad mulla mineraalse osaga.
MIKROORGANISMIDE ja SELGROOTUTE LOOMADE elutegevuse mõjul muutuvad surnud taimede ja loomade jäänused mulla koostisosaks.
Pestitsiidid
Pestitsiid on aine või ainete segu, mille eesmärk on kahjurite rünnaku ennetamine, kahjurite hävitamine, nende eemale peletamine või nende mõju leevendamine. Kuigi pestitsiidid on kasutusel inimestele kasu toomise eesmärgil, on paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele
Kemikaalidest pestitsiide jaotatakse järgnevalt:

• herbitsiidid (mürgid taimede vastu)
  
• fungitsiidid (mürgid seente vastu)
  
• insektitsiidid (mürgid putukate vastu)
  
• bakteritsiidid (mürgid bakterite vastu)
  
• zootsiidid (mürgid imetajate vastu)
  
• akaritsiidid (mürgid lestade vastu)
  
• nematotsiidid (mürgid ümarusside vastu)
  

mikroväetised ja mikroelemendid mullas, Mikroväetised (miks kasutatakse ja ohud)
Mikroelemente võib muldadesse viia reoveesetetega. Vähesel määral võib mulda lisada Zn, Mo, Co. Soovitav ei ole Mn, Cd, Pb, Hg sisaldavate väetusainete kasutamine. Selleks, et mikroelementide saldo ei muutuks positiivseks, tuleb jälgida, et reoveesetetes ei ületataks raskemetallidele lubatud sisaldusi.
Taimede toitelemendid ja mineraalväetised
Taimede kasvuks on vaja 3 põhilist toiteelementi: lämmastikku, fosforit, kaaliumit.