Keemia KT 2: pestitsiidid, huumuste teke, humiinhapped, sulfiidid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

226

pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

.lk.34 3. Kasvupinnaste bioloogilised omadused ………………………………………………………...lk.37 3.1. Kasvupinnase elupõhine osa ………………………………………………………………..lk.37 3.1.1. Mullaelustik ja selle taimekasvatuslik mõju ………………………………………lk.38 3.1.2. Kasvupinnase orgaaniline aine, selle tekkimine ja muundumine ……….……..lk.38 3.1.3. Huumus ja selle tähtsus ……………………………………………………………lk.40 3.1.4. Mükoriisa …………………………………………………………………………….lk.42 4. Taimedele kahjulikud lisandid kasvupinnastes ………………………………………….……..lk.44 5. Kasvupinnaste toorained ning kvaliteet ………………………………………………………...lk.48 5.1

Aiandus

29

doc

Mõistete seletav sõnastik (pikk)

sisemised regulatsioonimehhanismid (nt. paljunemistsüklid, seemneaastad) ja keskkonnatingimuste pisimuutused (eelkõige ilmastikumuutused). Eesti looduses ilmnevad f-d eriti lamminiitudel (olenevalt üleujutuse kestusest eri aastail). Fotokeemiline udu ­ Los Angelese sudu; sisaldab orgaanilisi peroksiide, mis tekivad pilvitu kuiva ilmaga fotokeemilistes reaktsioonides autode heitgaaside ja naftatööstuse heitainete süsivesinikest ja lämmastikoksiididest. Teke: päikesepaisteline päev+palju osooni+heitgaaside N = peroksüatsetüülnitraat (väga mürgine ühend). Fotoperiodism ­ organismide reaktsiooni päeva ja öö pikkuse vahekorrale. Fotosüntees ­ orgaanilise aine tootmine roheliste taimede poolt päikeseenergia kaasabil süsinikdioksiidist ja veest: 6CO2 + 6H2O + 2820kJ = C6H12O6 + 6O2 Fragment ­ fütotsönoloogias tsönofragment, mingil põhjusel (enamasti ruumipuudusel) taimekoosluses kujunemata jäänud väikeosa (nt

Bioloogia

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Ladina-Ameerikas 53, Kesk-Aafrikas 180, Ida- ja Põhja-Aafrikas 33 miljonit inimest. Alatoitluse all kannatajaid on rohkem Kesk-, Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Neis alarajoonides kannatavad ligi pooled inimesed alatoitluse all. Probleem on suur ka Ladina-Ameerikas, kus 5­19% inimestest on alatoidetud. 1960. aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule (kääbusnisu, riis IR-8) ja intensiivsele põllumajandusele (väetised, pestitsiidid, niisutus) arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nimetati roheliseks revolutsiooniks. Roheline revolutsioon leevendas küll nälga, kuid kohati suurendas sise- ja välisvastuolusid ning kontraste ­ monokultuur, ikaldused, saagi toiteväärtuse langus, sooldumine seoses niisutamisega. Termini roheline revolutsioon võttis kasutusele geneetik Norman Borglaug (Mehhiko), kes aretas lühikõrrelise nisu.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

80

doc

Metsabotaanika

Vars on kaheharuline, ilmselt siit on tulnudki perekonna nimi ­ kaksikhammas. Vars kaetud heleda risoidvildiga. Risoidid on nagu peenikesed niidid, mis aitavd samblataimel vett koguda ja hoida. Neil on enam-vähem samasugused ülesanded kui juurtel, kuid nad on lihtsama ehitusega. Kuivemates metsades maapinnal väga sage, kuid kasvab ka niisketel aladel koos turbasamblaga. Armastab happelist pinnast; okasmetsades varisenud okaste lagunemisel tekib happeline huumus - seega sobiv kasvukoht lainjale kaksikhambale. Raiestikel suureneb kõrreliste ohtrus Levik: saartel ning Lääne- ja Põhja-Eestis Tähtsamad taimekooslused: Kastikuloo-männik Kastikuloo-kuusik Kastikuloo-sarapik 1.3. LUBIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Lul) Reljeef: tasane või laugelt nõgus paetasandik. Muld: Esineb nii gleistunud muldi (gleistunud väga õhuke paepealne muld Kh´g, gleistunud

Eesti loodus ja geograafia

528

doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

 kliimamuutused, atmosfääri saaste  üleilmne elurikkuse hävimine  maailmamere seisundi halvenemine, veereostus  muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine  rahvaarvu kiire kasv  suur energiatarve, fossiilkütuste arvel  happevihmad  uued tehnoloogiad GMO  elupaikade hävimine  keemiareostus  radioaktiivsed jäätmed  osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad  Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.  Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega,

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Meedia

Kommentaarid (0)