Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rasvad (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel?
  • Milleks lagunevad rasvad ?
  • Mis tähendab oomega rasvhape?
  • Kust saab rasva?
  • Mis juhtub rasvase piruka panemisel kilekotti?
  • Miks rasv jätab paberile läbipaistvad plekid?
  • Mis on rääsumine?
  • Mis ühendid tekivad?

  • Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel?
    Küllastunud e vedelatel rasvhapetel on C vahel üksiksidemed. Küllastumata e tahketel rasvhapetel on C vahel kaksiksidemed.

    2. Milleks lagunevad rasvad .........?
    Rasvad lagunevad rasvhapeteks ning glütserooliks.

    3. Mis tähendab oomega rasvhape ?
    Oomega rasvhapped e küllastumata rasvhapped. Võivad luua vesiniksidemeid teiste molekulidega ning on vajalikud näiteks rakumembraanide ehitamiseks. Leidub taimeõlides ja kalas .
    4. Kust saab rasva? 
    • Nahaalune rasvkude, mis sulatatakse või pressitakse kuumalt välja
    • Taimsed rasvad saadakse kuumpressil või ekstraheerimisel
    • Näiteks seemned peenestatakse ja asetakse bensiini või eetrisse, mis pärast õli väljalahustamist seemnetest lenduvad

    5. Mis juhtub rasvase piruka panemisel kilekotti ?
    Kilekott läheb rasvaseks.
    6. Rasvhappe seebistumine ...
    Toiduainete keetmisel rasvad sulavad ja lähevad rasvad vedelikku ning moodustavad emulsiooni ehk vees mittelahustuva rasvalahuse, osaliselt võivad rasvad ka laguneda rasvhapeteks ja glütserooliks. Selle tulemuseks metallidega ühinemisel võib olla ebameeldiv lõhn ja maitse ehk seebistumine
    7. Miks rasv jätab paberile läbipaistvad plekid ?
    Sellepärast, et paberi ja rasva struktuur on sarnane. (Pool sahhariidi struktuurist on sarnane rasvaga) . Sellepärast , et keemiliselt sarnane lahustab sarnast.
    8. Mis on rääsumine? Mis ühendid tekivad?
    Rääsumine  on rasvade  riknemine halvasti lõhnavate ühendite tekkega. See võib toimuda nii õhuhapniku toimel kui ka bakterite osalusel. Õhuhapniku tõttu halveneb rasvade maitse ja värvus, ensüümide ja mikroorganismide tõttu tekivad vabad rasvhapped.
    Tekivad lühikeseahelalised karboksüülhapped , aldehüüdid ja ketoonid .
    9. Rasva mitte kuumutada üle 170 oC kraadi, sest muidu hakkavad rasvad lagunema.
    10. Rasva molekulide lagunemisest annab aimu suits.
    11. Kiirel dieedil vabanevad rasvadest mürgid (Cl ja P-ühendid, pesti - ja herbitsiidid).
    12. Kui tahate ise pirni lõhna sünteesida, otsige konspektist, milliseid algaineid on vaja ja otsige internetist, kust neid saab ja mis hinnaga.
    Pirni lõhna sünteesimiseks on vaja etaanhapet ja pentanooli.
    http://www.amazon.com/950ml-Bottle-Glacial-Acetic-Safety/dp/B003EE8OY8
    http://www.molport.com/buy-chemicals/moleculelink/pentan-2-ol/1793108?version=2&utm_expid=3905572-3.VHfUO5LWQ3WjQuEjpnHu4w.2&utm_referrer=https%3A%2F%2Fwww.google.ee%2F
  • Rasvad #1 Rasvad #2
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ellukiiisuh Õppematerjali autor
    Mis vahe on küllastunud ja küllastumata rasvhapetel? Milleks lagunevad rasvad .........? Mis tähendab oomega rasvhape? Kust saab rasva? Rasvhappe seebistumine... Miks rasv jätab paberile läbipaistvad plekid? Mis on rääsumine? Mis ühendid tekivad?

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Toiduained
    62
    doc

    Toiduained

    Standardi nõuetele mittevastav kaup on mittestandardne ehk mittekvaliteetne, nagu riknemise tunnustega, määrdunud, võõra lõhna või maitsega, muljutud, sisaldab lisaaineid, saasteaineid ja mikroobe normidega lubatust suuremal määral, töödeldud mittelubataval viisil või võltsitud. 1.3 Toiteväärtus Toidu toiteväärtus oleneb tema keemilisest koostisest. Keemilisi aineid, millest toit koosneb nimetatakse toitaineteks. Toitained on vesi, valgud, rasvad, süsivesikud, mineraalained, vitamiinid jt. Vett leidub rohkem puu- ja köögiviljades (65...95%), piimas (87%), lihas (60... 70%), kalas (65...80%), vähem jahus, tangudes, makarontoodetes. Väga vähe vett sisaldavad suhkur, taimeõlid, sulatatud rasvad, tee ja keedusool ­ alla 1%. Säilitamisel võivad veerikkad toiduained vett kaotada (kuivada), veevaesed aga seda endasse imada (niiskuda). Vesi on heaks keskkonnaks mikroobide arengule, mille tulemuseks on toidu riknemine

    Toitumisõpetus
    Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemia
    25
    docx

    Organismi keemilisest koostisest-spordibiokeemi a

    lahustumatud. Kuigi lipiide sisaldavad inimese organismi kõik rakud, on neid kõige enam rasvkoes, mis paikneb peamiselt naha all ja siseelundite ümbruses. Inimese keha massist moodustavad lipiidid normaalse keha koostise korral 17-30 aastastel naistel 22-28%, sama vanadel meestel aga 12-16% *Rasvadel Energia väärtus - 1g = 9 kcal *iseloomustab hüdrofoobsus -puudud vastasmõju veega -ei märgu ega lahustu vees -ei saa moodustada vesiniksidemeid Funktsioonid: *energeetiline ( rasvad ja rasvhapped) *struktuurne ( fosfo ja tfingolipiidid) *regulatoorne ( steroidid; vit D,E,A) *Lahusti *Mehhaaniline kaitse 1. Energeetiline funktsioon: Energeetilist funktsiooni täidavad organismi varulipiidid (triglütseriidid ehk neutraalrasvad). Kõrge energeetiline väärtus tuleneb asjaolust, et triglütseriidi rasvhappejääkides on C- aatomid enamasti maksimaalselt küllastatud vesinikuaatomitega (maksimaalselt redutseeritud); 2

    Spordibiokeemia



    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun