Eritaimekasvatus (2)

KARTUL (Solanum tuberosum) Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk- Ameerikast . Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi.
Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu.
16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale . Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. · Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis:
· 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadesse; · 1840 1850 kartulikasvatuse levik põldudele; · 1850 1870 kartulikasvatuse ulatuslik laienemine; · 1870 1880 suureviisiline kartulikasvatus. · 20 sajandi alguses (1900-1913) oli eestis kartuli külvipind 70 000- 80 000 hektarit ja saagikus 10-12 tonni hektarilt. · Kartuli kasvupind moodustas ligi 25% kogu põllumaast. Kartulisaagi kasutus Enne I maailmasõda Aastal 2006
· Inimtoiduks 26.4% 56.0%
· Loomasöödaks 12.0% 14.95
· Piirituse valmistamiseks 22.4 0%
· Seemneks 25.7% 14.9%
· Eksport 7.0% 0.1%
· Import 0.0% 12.2%
· Säilituskadu 6.0% 1.9% Kartulikasvatus maailmas 2005 2006 2007 2008 2009
· Külvipind 19.2 18.5 18.6 18.1 18.3 · (milj. ha)
· Saagikus 16.9 16.5 17.3 18.0 18.0 (t/ha)
· Kogusaak 325.1 315.0 322.4 325.6 329.6 · (milj. tonni) Kartulikasvatus Euroopas 2005 2006 2007 2008 2009
· Kasvupind 7.5 7.4 7.2 6.2 6.3 · (milj. ha)
· Saagikus 17.2 17.2 18.3 19.5 19.7 (t/ha)
· Kogusaak 130.6 126.5 131.1 122.0 123.8 · (milj. tonni) Kartulikasvatus Baltimaades 2009
» Kasvupind (ha) Saagikus (t/ha) · Eesti 9 103 15.3
· Läti 30 000 17.5
· Leedu 46 600 14.2 Kartulikasvatus Eestis
2005 2006 2007 2008 2009
· Kasvupind 13 959 11 510 11 150 8 800 9 103 · ( ha)
· Saagikus 15.0 13.2 17.2 14.2 15.2 (t/ha)
· Kogusaak 209.8 152.6 191.8 125.2 139.1 · ( tuhat tonni) Kartuli tähtsus inimtoiduna Kartul on tähtis toiduaine inimesele ja vajalik tooraine tärklise ning piirituse tööstusele. Kuigi kartul on tähtis süsivesikute allikas sisaldab ta märkimisväärsetes kogustes teisi inimesele vajalikke ained nagu vitamiine (C ja B-rühma vitamiinid ) ja mineraalaineid. Kartul on olnud pikka aega inimeste toidus peamiseks energiaallikaks, on sageli andnud põhjust pidada teda suure kalorsusega toiduks. Võrdluseks mõnede toiduainete kalorsus ( kcal ) 100 g kohta. · Või 777 · Piimasokolaad 563 · Kartulikrõpsud 513 · Küpsised 441 · Juust 415 · Maisihelbed 388 · Friikartul 220 · Keedetud kartul 69 · Õunad 48 Kartulimugulate keemiline koostis (sisaldus % tooraines)
Koostisosa Varieeruvus Keskmine
Kuivaine 13.1-36.8 22,4 Tärklis 8.0-29.4 17,5 Suhkrud 0.05-8.0 0.5 Toorkiud 0.17-8.0 0.71 Toorproteiin 0.69-4.63 2.0 Rasv 0.02-0.2 0.12 Tuhk 0.44-1.87 1.1 Askorbiinhape (mg 1-54 10-25 100g tooraines) Askorbiinhappe sisaldus (C- vitamiin )
· Vees lahustuv, seega töötlemisel suured kaod. · Koorega kartuli keetmine - 18-24% · Kooritud kartuli keetmine - 35-50% · Friikartuli valmistamine ­ kuni 75% · Küpsetamine, praadimine ­ 24-40% · Kuigi kadu on suur, on mugulates säiliva C- vitamiini hulk märkimisväärne, 150g keedetud või küpsetatud kartulit katab 30% inimese päevasest C- vitamiini vajadusest. Teised vitamiinid mugulates (100g toores mugulas) · Tiamiin (B1) ­ 0.11mg · Riboflamiin- (B2)- 0.02-0.04mg · Niatsiin (PP)- 1.2-1.5mg · Püridoksiin (B6)- 0.25mg · A- vitamiin- 0.01mg Kartuli kasvu ja arengut mõjutavad tegurid Temperatuur · Vajalik aktiivsete temperatuuride summa.
· Varajased sordid - 1000-1200 0C · Keskvalmivad sordid ­ 1200-1500 0C · Hilised sordid- 1500-1900 0C Mugulate mahapanekuaeg · Sõltub suuresti mulla ja õhu temperatuurist ning mugulate kasutusotstarbest. Kartuli tärkamiskiirus sõltuvalt temperatuurist · Ööpäeva keskmine temperatuur, 0C · 10 12 14 16 18 20 22
· Päevi mahapanekust tärkamiseni · 32 28 24 21 18 16 14 Millal siis kartul maha panna? · Kui ööpäeva keskmine temperatuur on 10 0C siis tärkab kartul 32päevaga, kui 16- 18 0C siis tärkab 21-18 päevaga.
· Kõrgematel temperatuuridel kasvavad varred aga mugulate moodustumine on pärsitud. Mugulate moodustumiseks on optimaalne temperatuur15-18 0C. · Temperatuuril -6 0C hukkuvad mugulad juba 8 tunniga. Temperatuuri järk-järgulisel langetamisel muutub mugulates olev tärklis suhkruteks, tõstes sellega mugulate külmakindlust ning seega võivad sellised mugulad säilida -7 0C juures mullas tervetena kuni kevadeni. Vesi (niiskus) · Kartuli veetarve kasvuperioodi algul (mahapanekust tärkamiseni) suhteliselt väike. · Pannes hektarile 2.5-3 tonni seemnemugulaid, viime nendega mulda 1800- 2300 kg vett, mis on arenevale taimele hästi kättesaadav. Sellega on tärkamine kindlustatud. Vesi · Pärast tärkamist transpireeriva lehepinna moodustumisega suureneb taime vajadus vee järele. · Õiepungade moodustumise faasis suureneb veetarve tunduvalt sest pealsete kasv on väga intensiivne ning algab ka mugulate moodustumine. · Kartulitaime maksimaalne veetarve on õitsemise algusest kuni pealsete kasvu lõppemiseni. Fotosüntees · CO2+ 6H2O +valgusenergia = C6H12O6+674cal+6O2. · Fotosüntees võib, olenevalt keskkonnatingimustest ning taime arengust ja seisundist, toimuda erineva intensiivsusega, mille tulemusena on ka moodustunud orgaanilise aine hulk erinev. Fotosüntees · Fotosünteesi intensiivsuse mõõtühikuks on võetud orgaanilise aine hulk grammides , mis moodustub ühe tunni jooksul ühe m2 lehepinna kohta. · Seega on leht fotosünteesi tööorgan. · Lähtuvalt sellest sõltub kartulisaak otseselt lehepinna suurusest ja selle kestusest. Lehepinna indeks (LPI) · Lehepinna ja kasvupinna suhet nimetatakse lehepinna indeksiks. Optimaalne lehepinna indeks 3,5-4. · Suure saagi üks tingimusi- varakult formeeruv optimaalne lehepind. · Sademete hulk ja selle jaotumine vegetatsiooniperioodil avaldab olulist mõju mugulasaagi kujunemisele ja selle kvaliteedile. · Veepuudus enne õitsemist- vähem mugulaid. Veepuudus pärast õitsemist- väiksed mugulad. · Kartuli transpiratsioonikoefitsent on 240- 720, keskmiselt 400. Vesi · Vett kasutatakse fotosünteesil ja jahutamisel. · Ühe kg mugulate moodustumiseks kasutab taim 80-100l vett. · Läbi taime aurab 41% veest ja mullapinnalt 59%- seega oluline põllupinna kattumine pealsetega. · Vaovahe laiuse , mahapanekutiheduse mõju mugulasaagile · Vaovahelaius Mugulad tk/ha Saagikus · 70cm 30 000 26.6 · 60 000 32.6 · 90cm 30 000 19.9 · 60 000 23.6 · 140cm 30 000 20.5 · 60 000 24.2 » Kasvuaegne hooldamine · Peamise kasvuaegsed hooldustööd: · Mehaaniline umbrohutõrje - äestamine, muldamine; · Keemiline umbrohutõrje ­ herbitsiidid , · Haiguste tõrje ­ lehemädaniku tõrje, · Kahjurite tõrje ­ lehetäid, kartulimardikas Väetamine ja saagi kvaliteet · Lämmastik (N) · Iga 45 kg N-i pikendab kasvuperioodi 7-10 päeva võrra. · Suureneb: saak, proteiinisisaldus, C- vitamiinisisaldus, mugulate tumenemine, mugulate veesisaldus. Väetamine ja saagi kvaliteet Väheneb, halveneb: tärklisesisaldus, maitse, muredus, vastupidavus mehaanilistele vigastustele. Fosfor · Oluline juurte kasvu alguses. · Mõju positiivne: · Suureneb saak ning pareneb maitse, · Koor tugevneb, · Vastupidavam kärntõvele ning viirushaigustele, · Kuivaine- ning tärklisesisaldus suurenevad, Fosfor · Paraneb lämmastiku omastatavus · Mugulad valmivad kiiremini, · Seemnemugulad kevadel vastupidavamad ning elujõulisemad. Kaalium · Oluline tärklise moodustumisel. · Mugulatel paraneb vastupidavus mehaanilistele vigastustele, · Paranevad kulinaarsed omadused, · C- vitamiinisisaldus suureneb, · Vajalik 4-6 kg ühe tonni saagi moodustamiseks. Kartuli saagi koristamine · Koristamine õigel ajal · Koristuseelne pealsete eemaldamine · Koristatud kartuli võimalikult kõrge kvaliteedi säilitamine Pealsete eemaldamine · Mehaaniline · Keemiline · Termiline (vedel või gaaskütus) · Kombineeritult ­ mehaaniline+keemiline; mehaaniline+termiline. Koristusviisid · Mehhaniseerimata (käsitöö), · Osaliselt mehhaniseeritud ( rootor või elevaator tüüpi võtturiga), · Kompleksselt mehhaniseeritud (kombain). Kartuli säilitamine · Säilitusperiood jaotatakse neljas erinevaks osaks: 1.Raviperiood 2.Jahutusperiood 3.Säilitusperiood 4. Tarbimiseks ettevalmistamise periood. Raviperiood · Toimub mugulate vigastatud kohtade kinni kasvamine (armistumine). · Kestab 1-2 nädalat, mis sõltub temperatuurist ning õhuniiskusest. Kõrgemal temp. toimub see protsess kiiremini (20 kraadi juures 14 päeva, 10 kraadil juba 30 päeva). Optimaalne õhuniiskus 90-95%. Jahutusperiood · Kartulihoidla temperatuur viiakse järk- järgult säilitamiseks vajaliku temperatuurini. Temperatuuri langus võib ööpäevas olla 0.5-10C. Õhuniiskus 80-90 (95 ) %. Säilitusperiood · Hoidlas suhteline õhuniiskus 85-90 (95) %. · Säilitustemperatuur: · Varajased ja keskvalmivad 3-40C, · Hilistel 4-60C. Tarbimiseks ettevalmistusperiood
· Säilitustemperatuuril suureneb mugulates suhkrutesisaldus, mis on kvaliteeti alandav tegur. Töötlemiseks minevat kartulit säilitatakse 1-3 nädalat temperatuuril 10- 180C, mille juures väheneb mugulate suhkrute sisaldus. · Säilimist mõjutavad tegurid 1. Kartulimugul 2. Säilitamistingimused 3. Säilituse kestus. Kartulimugul Kartulisort, mis on ette nähtud pikemaajaliseks säilitamiseks peab vastama järgmistele nõuetele: · Pikk puhkeperiood · Mõõdukas kalduvus idanemisele säilitusperioodil · Tagasihoidlik elutegevus säilitamisel · Vastupidav mehaanilistele mõjutustele Varajase kartuli kasvatamine · Eesmärk saada realiseeritav saak võimalikult vara. · Õige sordi valik. · Seemnemugulate ettevalmistamine · Eelidandamine · Väetamine · Kasvukohavalik Õige sordi valik · Võimalikult varajase mugulate moodustumisega. Sordileht. Seemnemugulate ettevalmistamine
· Hoolikas seemnemugulate sorteerimine · Haigusvaba seemnematerjal. Eelidandamine
· Eesmärk tõusmete tärkamise kiirendamine. · Mugulaid hoitakse 4-5 nädalat küllaldase valguse (8-10tundi ööpäevas), niiskuse (85-90%) ja temperatuuril 12-150C juures. · Tekkivad valgusidandid ei tohi olla pikemad kui 2cm. Ettekasvatamine · Ülivarajase saagi saamiseks pannakse idandamiskasti põhja 4-5cm turba- substraati, millele istutatakse mugulad ning need kaetakse samuti turbaga. Kartul kasvab sellistes tingimustes 20 päeva, pärast mida kartulid istutatakse mullapalliga kasvuhoonesse või põllule. Soojalöök · Kartulimugulaid hoitakse mahapanekueelselt 30 kraadi juures kaks päeva. Tulemuseks 3-4 mm pikkused tugevad tipuidandid. Tulemuseks varajasem saak. A-eelidandatud seemnemugul, B- soojalöök, C- töötlemata mugul Muld · Kiiresti soojenev saviliiv muld · Põld kaitstud külmade õhumasside eest (põhi, kirre) · Väetamine mineraalväetistega · Eelidandatud mugulad mulda käsitsi või masinaga.