Henry VII kodusõjast võitjana ja võimule sai alad Mandri-Euroopas. Usutülid Tudor (1485- 1509) Tudorite dünastia. Henry VIII Kirjanduses: Thomas More tuntud (1509-1547) teos ,,Utoopia", W. Shakespeare Elisabeth I näidendid. (1558-1603) Prantsusmaa XV sajandi lõpuks oli kujunenud Francois I püüdis saavutada tugev kuningavõim. Veelgi enam hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. tugevdas võimu Fracois I (1515- 1614.a lakkab kooskäimast 1547). Silmapaistev monarhia. generaalstaabid. Usutülid. Kodusõjad Luuakse palgaline armee. 16.saj lõpus. Erasmus Rotterdam silmapaistev mõtleja, tuntud teos ,,Narruse kiitus" Saksa Püha Habsburgide suguvõsale kuulus Riik killustunud poliitiliselt. Rooma riik keisritroon alates 1438
ametisse kõrgemaid vaimulikke. soodne, atlandi ookeani kui ka Aafrika Inglismaal pani tugevale riigivõimule ranniku lähedal. Sealsetel rahvastel oli kindel alus 1485. aastal kui Henry meresõidukogemus ja nad oskasid ära Tudor väljus võitjana pikaajalisest kasutada araablaste ja juutide kodusõjast ja võimule sa Tudorite geograafilisi teadmisi. dünastia. Prantsusmaal püüti saavutada Kuidas kajastusid maadeavastuste hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. tulemused Euroopa majanduselus? Iseloomustaga Habsburgide dünastia Kuidas soodustas kaubanduse mõjukust ja rolli XVI sajandil edenemine muude majandusharude Euroopa rahvusvahelistes suhetes? arengut? Keisrivõim toetus peamiselt Maadeavastuste käigus õppisid Habsburgide pärusvaldustele, mis jäid eurooplased tundma seninägematuid põhiliselt tänapäeva Austria taimi ja loomi
Uus protsessor sobib hästi Linuxi operatsioonisüsteemile, ent ka Microsoft Windowsile. David Ditzeli sõnul valmis Crusoe-protsessor tihedas koostöös IBMiga. Arvutitootja on uued protsessorid juba tootmisesse võtnud ning kinnitab, et järgmise põlvkonna kergete väikearvutite lainet on turule oodata kevadel. Meedia väitel on uuest protsessorist huvitatud ka Compaq. Uudne lahendus võib kujuneda praegu 83 protsendiga turgu valitsevale Intelile samasuguseks väljakutseks nagu Microsofti hegemooniat kõigutav Linux. Kuid mitte üksi Linus Torvalds, keda Ditzel nimetab «maailma parimaks programmeerijaks», pole Transmetale kuulsust toonud. Seni veel börsil noteerimata firma suuremate investorite hulgas on näiteks Microsofti kaasasutaja Paul Allen. Oma firma Vulcan Venture kaudu on Allen teinud juba terve rea tähelepanuväärseid ja äärmiselt edukaid investeeringuid vastloodud infotehnoloogiafirmadesse.
· Parlament käis üha vähem koos · Henry VIII (1509-1547) Saavutas enneolematu võimutäiuse Aristokraatia koondati õukonda Konflikt paavstiga Henry VIII ja tema 6 naist Prantsusmaa · Louis XI (1461-1483) Allutas suurfeodaalid kuningavõimule Tugevdas oluliselt keskvõimu Alaline sõjavägi · Francois I (1515-1547) Tugevdas veelgi kuningavõimu Püüdis saavutada hegemooniat Lääne-Euroopas Hispaania · XV sajandi lõpul oli Pürenee poolsaarel 5 riiki: Portugal Kastiilia Aragon Granada Navarra http://img518.imageshack.us/i/spanishreconquista.gif/ · Kastiilia kuninganna Isabel oli abielus Aragoni troonipärijaga, kellest 1479 sai kuningas Fernando II Katoliiklane (1479- 1516 · Loodud personaalunioon pani aluse Hispaania riigile. · 1492 vallutati araablastelt Granada · 1512 vallutati Ülem-Navarra
aastal, kui Henry Tudor väljus võitjana pikakajalisest kodusõjast ja võimule sai Tudorite dünastia. Siiski ei hõlmanud Inglismaa varauusaja algul veel kogu Briti saart: Sotimaa säilitas kuni 17. saj. riikliku iseseisvuse. Inglismaal oli ka väiksemaid valdusi Mandri-Euroopas. Prantsusmaal oli tugev kuningavõim kujunenud samuti juba 15. sajandi lõpuks. Seda tugevdas veelgi kuningas Francois esimene, kes püüdis saavutada hegemooniat kogu Lääne-Euroopas.Saksamaa. Erinevalt Lääne-Euroopast jäi Kesk- Euroopa varauusaja lõpuni killustatuks. Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik, mis oli tegelikult mitmesaja väikeriigi ühendus. Valitsev keiser täitis vaid sõmboolset rolli. Keisri valisid 7 kuurvürsti, kes esindasid Saksamaa kõige mõjukamaid vürstiriike ja piiskopkondi. 1438. aastast kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale.Varauusajal oli Saksa keiser Maximillian esimene
Purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas. Austia-Ungari- Tugevdada oma positsioone Balkanil Itaalia- Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Antant- 1893 Prantsusmaa ja Venemaa vahel. 1904 Prantsusmaa ja SBR-i vahel. 1907 Inglise-Vene leping. Prantsusmaa- soovis vähendada Saksa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Venemaa- ei soovinud Saksa hegemooniat Euroopas. Tahtsid vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet. Inglismaa- ei saanud lubada Saksamaal domineerivaks jõuks Eeuroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised kolooniavaldused, et tõusta maailmavõimuks 5. I ms põhjused ja ajend Õ lk 36 - 38 Põhjused: · Imperialistlike riikide vahelised vastuolud (SBR, Pr, Sak) · Soov saada uusi kolooniaid (eelkõige Saksam) · Prantsusmaa soovis tagasi saada vanu valduseid (Elsass-Lotring)
Suurriikide konfliktide tekitaja: Bipolaarsus (vähem võimalusi sõdida, rohkem võrdlus, tasakaalustamise tagajärjed on selged) vs multipolaarsus (rohkem võimalusi tasakaalustada, vähem vaenulikkust) Unipolaarne (pole suurriikide konf, kui on ainult üks suurriik, tasakaalustamise potensiaal siiski olemas) Miks tekib SR konflikt? *Võim on tasakaalus või tasakaalust väljas (palju võimu hoiab ära konflikti?; konflikt, et ära hoida hegemooniat) *Võimu muutused- võimu tasakaalu dünaamika (tõusev võim alustab konf; domineeriv võim ründab tõusvat võimu) *Ründe-kaitse tasakaal (Kui ründav võidab, siis on konflikt- I MS tangid, lennukid; Kui kaitse võidab siis on rahu- tuumarelvad) Klassikaline liberalism (Immanueal Kant)- Kant- saksa filsosoof „Igavene rahu“ Inimene on loomult hea. Koostöö on võimalik. Riigi mõte pole saavutada võimu vaid olla õigusriik. Usk progressi. Uusliberalism- fookus on RV tasemel
Kordamisküsimused:Varauusaeg 1) Mis sajandil ja kuidas kujunes tugev kuningavõim Inglismaal, Prantsusmaal, Hispaanias ja Saksamaal? INGLISMAAL pandi tugevale kuningavõimule alus 15. sajandil (1458), kui Henry Tudor väljus võitjana pikaajalisest kodusõjast ja võimule sai Tudorite dünastia. PRANTSUSMAAL oli tugev kuningavõim kujunenud 15. saj. Lõpuks. Seda tugevdas veelgi kuningas Francois I, kes püüdis saavutada hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. HISPAANIAST sai 16. sajandil Euroopa võimsaim suurriik; kuningas Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile. SAKSAMAA jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. 2) Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed EELDUSED: Euroopa vaimulaadi muutus; Ristisõjad pühale maale; huvi tekitasid erinevad reisikirjeldused; taasavastatu Maa kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja
Subekt on kogu ideoloogias tunnusjon. Gramsci oööras tähelepanu majkriisi suutmatusele põhjustada sotsialmis ja töölisklassi eesmärkidele soodsid ideoloogia kriise. Hegemoonia- domineeriva rühma ideede, väärtushinnangute ja juhtimise kokkuleppepõhise omaksvõtmise alluvate rühmade poolt- kehastus. Ta vastandab hegemoonait sundusele. Aoouvad rõühmad võivad domineerivate ideedega leppimise asemel avastada, et valdav hegemoonia on nende ideed omaks võtnud. G.peab hegemooniat intellektuaalide tehtud töö tulemuseks. Meediakultuuri tootjad, levitavad, peetakse intellektualideks, kes tegutsevad institutsioonides hegemoonia kindlustamisega. Nende inst.töö sõltub sellest, kuidas vaimuinimesed neile määratud rolle täidavad. Vt lähemalt lk 242 Hegemoonia on ikkagi üks domineerimise vorme, samas kui sunnivõimu saab ka hegemooniliselt kasutada. Hegemoonia probelemaatika: 245
VARAUUSAEG Euroopa varauusaja algul Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Inglismaal pandi alus tugevale kuningavõimule 1485. aastal Henry Tudor (valitses 1485-1509) pani aluse Inglismaa kuningavõimule Prantsusmaal oli tugev kuningavõim kujunenud samuti juba XV saj. lõpuks Prantsusmaa kuningavõimu tugevdas veelgi kuningas Francois I (valitses 1515-1547), püüdis saavutada hegemooniat Lääne-Euroopas Saksamaa jäi varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks Suuremat osa Kesk-Euroopast hõlmas Saksa Rahva Püha Rooma riik 1438.a kuulus keisritroon Habsburgide suguvõsale Varauusaja algul oli Saksa keisriks Maximilian I (valitses 1493-1519), kes üritas küll keisrivõimu reformidega tugevdada, kuid kõik saavutatu hävines alanud reformis Hispaaniast sai XVI saj Euroopa võimsaim suurriik XV saj lõpul oli Pürenee poolsaarel viis riiki:
· Kolmikliidule hakkas aga lähenema Türgi, kes lootis toetust Venemaa ja Itaalia vastu. 6. Millised riigid kuulusid Antanti ja millised olid nende riikide eesmärgid? · Võtmeriigiks Prantsusmaa o soovis vähendada Saksamaa mõju ja saada tagasi Elsassi ja Lotringit o samuti põrkusid nende huvid Aafrikas (Maroko kriisid) · Venemaa o Ei soovinud Saksamaa hegemooniat (ülemvõimu Euroopas) o Venemaa kinnisidee vallutada Konstantinoopolit. Selleks oli vaja purustada Türgi ja Austria-Ungari ning kehtestada ülemvõim Balkanil. o Liidulepinguga Prantsusmaa aga kujunes vaenlaseks ka Saksamaa. · Inglismaa o Ei saanud lubada Saksamaa domineerimist Euroopas ja koloniaalvaldustes, samuti merel · Jaapan
Itaalia: * eraldada Türgi küljest hilisem Liibüa, tollase nimega Kürenaika ja Tripolitaania, *saada kaitset Prantsusmaa eest Türgi: *lootis toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu ANTANT: Prantsusmaa (1893), Venemaa (1893), Inglismaa (1904), Jaapan (1914), Rumeenia (1916), USA (1917) Eesmärgid: Prantsusmaa: * soov vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas, *saada tagasi Elsass- Lotring, *laiendada Aafrikas valdusi Venemaa: *ei soovinud Saksamaa hegemooniat Euroopas, *vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle, *thtis kehtestada oma võimu Balkanil Inglismaa: * Saksamaa pürgimuste mahasurumine, *kardab kolooniate ümberjagamist Jaapan:*Saksamaakoloniaalvalduste ülevõtmine Aasias. Miks muutus Balkani poolsaar püssirohu keldriks? 20.saj. alguseks oli Balkani poolsaar muutunud ohtlikuks. Otseselt ei puudutanu siin toimuv ei Saksamaad, Prantsusmaad ega Inglismaad, kuid kuna kõik riigid olid seotud kas Austria-
Suurriikide taotlused: Saksam. eesmärk oli kaotada Suurbrit. Ülemvõim merel võtta endale Pr., Belgia ja Hollandi asumaad + alistada Baltimaad, Poola ja Ukraina. Austria-Ungari tahtis Serbiat ja Tsernogooriat Türgi Taga-Kaukaasiat Suurbritannia. lüüa oma võistlejat Saksamaad, saada Türgilt Msopotaamia ning kindlustada Egiptuses Prantsusm. tahtis tagasi 1871 kaotatud Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa Venemaa taotles Galiitsiat, Konstantinoopolit ja hegemooniat Balkanil Jaapan kavatses vallutada osa Saksa asumaid ja Hiina alasid. 2
I etapp 1973 Helsingis. Koos olid välisministrid. II etapp 1973 1975 Genfis. Koos olid diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse põhimõte. III etapp 31. juuli j 1. august 1975 Helsingis. Lääneriike esindasid nüüd riigipead või valitsusjuhid, Ida-Euroopa maid kommunistlike parteide liidrid. Võtsid osa 33 Euroopa riike, USA ja Kanada. Arutati: I korv Euroopa julgeoleku probleemi Kõik riigid tunnustasid Euroopa territoriaalset jaotust. (Lääneriigid tunnustasid Moskva hegemooniat Ida-Euroopas. II korv majandus-, teadus-, tehnika-, ning keskkonnakaitsealast koostööd. III korv koostöö humanitaar- ja teistel aladel. Andis võimaluse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat vahetamist Ida ja Lääne vahel. Lõppakt kandis pealkirja "Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel" (OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975. aastal Helsingis vastu võetud lõppaktiga ning rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus 1994. aastal. Juba
Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia. Itaalia: soov kaitsta end tänu liidule Prantsusmaa rünnaku eest, saada mõjuvõim ANTANDI EESMÄRGID: Antandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa. Prantsusmaa: soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Venemaa: ei soovinud Saksamaa hegemooniat, soov purustada Austria-Ungrai ja Türgi, et oleks võim Balkanis (ligipääs otse Vahemerele) Inglismaa: ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused 2. 1905. aasta revolutsiooni põhjused ja tagajärjed Venemaal ning Eestis. Venemaal PÕHJUSED: * Vastuolud keisri määratud ametnike ja rahva vahel * Konfliktid mõisnike ja talupoegade vahel Majanduslikud põhjused: * Maa puudus
tugevdada oma positsioone Balkanil, selleks tuli maha suruda serbia domineerimiskatsed ja saada Saksamaa toetus juhul kui need sündmused peaksid kaasa tooma sõja Venemaaga; Itaalia oli nõrgim lüli; Itaalia oli liitunud kolmikliiduga selleks et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest; Antant ja selle eesmärgid Prantsusmaa, soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit; Samuti ka Venemaa ei soovinud Saksamaa hegemooniat Euroopas, kuid tema peamine vaenlane oli siiski türgi; Inglismaa polnud andnud lubadust oma liitlastele ,et ta Saksmaa rünnaku puhul nende poolel sõtta astub; USA tulek maailmapoliitikasse Sekuti järjest aktiivsemalt L-Ameerikas toimuvasse; Ameerika-Hispaania sõda; kahuripaatide diplomaat-nõuti, et sealsed sagedased riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist; Järk-järgult tõmmati ühendriigid euroopa sündmuste keerisesse;
Itaalia kompartei algataja ja juht, vangis Mussolini ajal, kirjutas üle 3000 lk ajalugu. Toonitas ideoloogia tähtsust kapitalistide võimu kindlustamisel. Jagas võimu kaheks: - Domineeriv (jõu kasutamine) revolutsioonid relvadega jne. - Hegemooniline ideoloogia levik. Järeldas, et mida kaugemale kapitalism areneb, seda kaugemale areneb hegemoonia. Hegemoonia pole kunagi täielik (ideoloogia võib olla). Praktilise tegevuse abil on võimalik hegemooniat murda. Hegemoonilised soorollid oleme nõus olukorraga, et alfaisased on edukad, rikkad jne, kuigi indiviidi jaoks ei pruugi üldse olla oluline rikkus jne. · Max Weber: me ei saa öelda, et võim on klassistruktuuri omadus. Võim on tõenäosus, et isik suudab sotsiaalses olukorras teostada oma eesmärke vaatamata vastupanule. Omane Weberi sotsioloogiale isikule tähelepanu pööramine. Võimu alus sundlus, aga võimu kasutaja isik
Ajalool on pahatihti komme ennast korrata ja Euroopa on olnud üsna lähedal islami vallutajatele alistumisega mitusada aastat tagasi ja miski ei välista, et samasugune olukord võib seista ees tulevikus. Seekord aga oleks see tingitud aga kultuurilise ekspansiooniga. Pärast islami esialgse ekspansiooni tagasitõrjumist Viini all 1683. aastal on islami maailm olnud pigem kaitsval positsioonil ja lasknud lääne maailmal, eelkõige Euroopal, nautida kolonialismi ajastust ja hiljem USA hegemooniat 20. sajandil. 10 Võib öelda, et islam on ennast selgelt tagasi hoidnud ja lasknud läänel domineerida. See ongi kaasa toonud ühepoolse ja kitsa arvamuse Oriendi suhtes, mida Edward Said kritiseerib. Kogu see mitmesaja aastane ülevõim väljendub selles, et „Lääne poliitikakujundajale või tema ustavale teenrile antakse pikema jututa kvaliteeditunnistus lihtsalt sellepärast, et ta on Läänest, valge ja mitte moslem.“ 11 Selles
võimaliku rünnaku vastu. 20. saj algul paranesid nende suhted aga märgatavalt d) Sootuks tähtsaks koostööpartneriks oli aga Türgi, kes lootis neilt toetust eeskätte Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. ANTANT JA SELLE EESMÄRGID a) Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu ning saada tagasi Elsass ja Lotring. Prantsusmaa ja Saksamaa huvid põrkusid kokku ka Aafrikas. b) Venemaa ei soovinud Saksamaa hegemooniat Euroopas, kuid tema peamiseks vaenlaseks oli siiski Türgi. V kinnisideeks oli vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle. Selleks tuli purustada nii Türgi kui A-U ja kehtestada oma võim Balkanil. c) Inglismaa ei saanud lubada Saksamaal muutuda domineerivaks jõuks Euroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised koloniaalvaldused, et tõusta maailmavõimuks. d) Jaapan oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias.
Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning anastada Baltimaad, Poola ja Ukraina. · Austria- Ungari tahtis endale Serbiat ja Tsernogooniat, Türgi Tagakaukaasiat. · Suurbritannia eesmärk oli lüüa oma ohtlikemat võistlejat, Saksamaad. Saada Türgilt Mesopotaamia ja kindlustuda Egiptuses. · Prantsusmaa tahtis tagasi 1871.a kaotatud Alsace-Lorraaine'i ja vallutada Saarimaa. · Venemaa tahtis Galiitsiat, Kontsantinoopolit ja Musta mere väinu ning hegemooniat Balkanil. · Jaapan kavatses vallutada osa Saksa asumaid ja Hiina alasid. Sõjakäik · 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri). · 1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu
tootlikkus, mitte ainult kultuuritarbimine. Strukturalistlikus käsitluses uuritakse struktuure, kehtivaid ideoloogiaid, võimusuhteid, tekstuaalset kultuuri. Eelduseks on, et struktuur determineerib kogemuse, kõikide inimeste kogemused on filtreeritud läbi kultuuriliste struktuuride. Kogemus on kultuuri produkt, mitte lähtekoht. Inimeste teovõimet vormivad võimustruktuurid ja vastupanu neile (tarbides kultuuriobjekte nö mitteametlikult moel). 37. Kuidas mõistab „hegemooniat“ Antonio Gramsci? [Kultuuriuuringud, lk 242] Antonio Gramsci (1891 - 1937) mõistab “hegemooniat” kui kultuuri toimimise mehhanismi. Selleks, et kehtestada mingisuguseid diskursusi ei pea omama õlemvõimu ja seda peale massidele suruma. Diskursused toimivad nagu turul. Toimub erinevate väärtuspakketide konkurents, võitlus. Kehtima hakkab see tõde, mis levib enim ja saab mõistlikuks paljude hulgas. Hegemoonia on üldkehtivate arusaamade kehtestamine
on kasuks kõigile. USA liberaalne maailmakord (1945-2015) toob sisse enneolematu majanduskasvu. Kapitalism- kapital tekitab rohkem kapital. Marshali plaan elustab Euroopat. Jaapani edu peale USA ülesehitust. Innovatsioon toob kasu kõigil- internet telekommunikatsioon; institutsioonid tagavad koostöö ja rahu- WTO; IMF; UN. Ikenberry’s Liberal Leviathan: kõige edukam maailma kord HEGEMOONIA STABIILSUS TEOORIA Hegemooniat on vaja, et hoida ära suurte võimude võistlust ja konflikti (USA saab tagasi hoida partnereid ja piirata teiste riikide hegemoonia püüdlusi piirkonnas). Hegemooniat on vaja, et hoida liberaalset maailma korda (majanduslik juhtroll tagab turvalisuse. Üldiste ühiskasutavate asjade kaitse- mereteed, laeva koridorid, mere õigused). USA huvides on säilitada liberaalne maailma kord (ei taha maailma või maavarasid ülevõtta, vaid lihtsalt tagada nende olemasolu.)
el Bahri hauatempli rajamine Kuningate oru juures. Thutmosis III (1479 1425) sai riigi tegelikuks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma. Ta tegi 17 sõjaretke Aasiasse, purustades Süüria linnade väe Megiddo juures ja püstitades Eufrati äärde võidusamba oma vanaisa Thutmosis I samba kõrvale. Assüüria, Babüloonia ja Hetiidi valitsejad aktsepteerisid Thutmosis III vallutusi. Amenhotep II ja Thutmosis IV suutsid hoida Egiptuse hegemooniat Süürias. Uue riigi sõjavägi oli oma aja professionaalseim ja tugevaim. Suurenes ametnike hulk, vähenes riigi roll majanduses. Amenhotep III valitsusaeg (1388 1351) tähistab riigi sisemise ja välise stabiilsuse kõrgaega: Egiptus oli seadnud sisse tihedad diplomaatilised suhted Aasia valitsejatega; edukalt suruti maha ülestõus Nuubia lõunaosas. Amenhotep III viis läbi suurejoonelisi ehitustöid Teebas Karnaki ja Luxori templites, mis omandasid enam- vähem lõpliku kuju
8. Ühiskondlik ebaühtlus kui demokraatlike võitluste võimalikuste tingimus? Ei ole, sest ühiskonna ebaühtlased kohad, millest mõned esinavad võimu, on ise nende võitluste tagajärg, kus erinevused ja samaväärsused teineteist üle määravad. Neil pole terviku struktuuri, mis määraks ühiskonna liikumisseadused. 9. Kuidas hegemoonia käsitlus on seotud tühjade tähistajatega poliitikas? Hegemoonia enda tingimus on tühjade tähistajate olemasolu. Hegemooniat esitatakse grupi eripära vaatenurgast tühja tähistajana, sest see osutab grupi kogukondlikule korrale kui millelegi, mis on täitumata. Hegemoonia puhul püüavad poliitilised jõud hegemoniseerida ehk teostada korda, millel pole iseenesest mingit sisu, vaid miski, mis tähistab äraolu. 10. Kuidas vaadelda klassikalisi ideoloogia käsitlusi Laclau tühja tähistaja kontseptsiooni valguses? Marksismi dogmat tuleb eitada kui majanduse määravat rolli ühiskonnas, sest
· Õhusõda · Septembris jõudsid liitlasväed Saksa piirini · Detsembris saksa vägede vastupealetung Ardennides 1945.a. · Jaanuaris Punaarmee uus pealetung vallutades Varssavi · 27.01. vabastasid Punaarmee üksused Auschwitzi koonduslaagri, seda päeva tähistatakse. Holokausti päev · 4.-11.02 Jalta koneverents Osalejad: J.Stalin; W.Churchill ; F.D.Roosevelt Otsused: 1. Lääneriigid tunnustavad NSV Liidu hegemooniat Ida-Euroopa üle 2. Saksamaa jagatakse okupatsioonitsoonideks 3. Lepiti kokku NSV Liidu Jaapani vastasesse sõtta astumine 4. Otsustati asutada ÜRO · Võitlused Saksamaal: Märtsis Punaarmee pealetung, vallutati Ida-Preisimaa, aprillis piirati ümber Berliin Punaarmee lõunatiib vallutas Viini Lääneliitlased ületasid Reini jõe, aprillis Elbe jõeni kohtumine Torgau linna juures 30.04 Hitler tappis end 1945.a. SÕJA LÕPP EUROOPAS
Koos olid välisministrid. II etapp 1973 1975 Genfis. Koos olid diplomaadid ja eksperdid. Konsensuse põhimõte. III etapp 31. juuli j 1. august 1975 Helsingis. Lääneriike esindasid nüüd riigipead või valitsusjuhid, Ida- Euroopa maid kommunistlike parteide liidrid. Võtsid osa 33 Euroopa riike, USA ja Kanada. Arutati: I korv Euroopa julgeoleku probleemi Kõik riigid tunnustasid Euroopa territoriaalset jaotust. (Lääneriigid tunnustasid Moskva hegemooniat Ida-Euroopas. II korv majandus-, teadus-, tehnika-, ning keskkonnakaitsealast koostööd. III korv koostöö humanitaar- ja teistel aladel. Andis võimaluse nõuda inimeste, ideede ja informatsiooni vabamat vahetamist Ida ja Lääne vahel. Lõppakt kandis pealkirja "Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel"
Tähtsamaks koostööpartneriks kui Itaalia oli Saksamaale ja A-U-le 20.saj esimesel kümnendil Türgi. Türgi lootis neilt toetust eeskätt Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. Antant ja selle eesmärgid Antandi võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Samuti oli Saks. Ja Prants. huvide konflikt Aafrikas. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa hegemooniat Euroopas, kuid peamine huvisfäär oli siiski Türgi. Venemaa kinnisidee juba sajandeid oli olnud vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle. Selleks oli vaja purustada peale Türgi ka A-U ja kehtestada oma või Balkanil. Pransusmaaga sõlmitud liidulepingu järgi kujunes Venemaa vastaseks võimalikus sõjas aga hoopis Saksamaa. 4
Eridu oli sumeri pärimuse järgi vanim veeuputseelne linn. 3.-2. aastatuhandel eKr oli Eridu tuntud peamiselt Ea kultuse keskusena. Lagash, vanaaja linnriik Sumerid, Tiglrise kaldal, tänapäeva Iraagi territooriumil, nüüdseks el-Hiba. Lagash oli koos Girsuga riigi tähtsamaid poliitilise ja usukeskusi. 25. sajandil ja 24 sajandi esimesel poolel eKr oli Lagash Sumeri mõjuvõimsam riik. 24. sajandi keskpaiku eKr võimu haaranud Urukagina tegi sotsiaalseid reforme. Pärast Akadi hegemooniat tugevnes Lagash uuesti Gudea valitsusajal, kuid kaotas teise aastatuhande alguses eKr tähtsuse. Arheoloogilistel kaevamistel on leitud kivist steele, skulptuure, templite varemeid ja tikkalik kiilkirjadokumentide arhiiv – mis on peamine ajalooallikas Sumeri templimajanduse kohta. Umma, vanaaja Sueri linnriik, kui nüüd Džoha, Iraagis. Võitles piiriala pärast pidevalt Lagashiga ja sültus sellest ajuti, õitseajal. 24
osavõtja, hiljem suri Mussolini aegses Itaalias vangimajas) omandab hegemoonia mõiste uue sisu. "Hegemoonia tekib kapitalistlikes ühiskondades mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta nimetab tsiviilühiskonnaks, peab vastutama hegemoonia tootmise, taastootmise ja muutmise eest, samas kui riik vastutab sunnivõimu rakendamise eest. Niisuguses üpris lihtsas ja otseses võrduses rakendab riik rõhumist ja tsiviilühiskond hegemooniat." Arenenud tsiviilühiskonna institutsioonid: · haridus, · perekond, · massimeedia, · kirik, · popkultuur jne. Leninismi "klassiallianssi" piirid ületatakse siin selgelt äratundmisega, et strateegilised liikumised ise muudavad konfliktsete ühiskondlike jõudude iseloomu seal toimivate subjektide identiteet pole enam objektiivselt antud, pragmaatilise liigendamise tagajärg.
koondusid rüütelkondadesse (Taani vasallid võib-olla enne 1250. aastat). 14.15. sajandil samastus vasall rüütliga, 15. sajandi lõpul hakati nimetama rüütlit aadlimeheks. Vasalkonnad ilmutasid tihti poliitilist iseseisvust, nad saavutasid läänide pärimisõiguse laiendamise naisliinile ja suguvõsa kõrvalmeesliinidele (Põhja-Eestis 1397, Tartu piiskopkonnas 15. sajandi keskel, Saare-Lääne piiskopkonnas u 1524). Liivimaa Ordu kui sõjaliselt tugevaim taotles hegemooniat ning ei respekteerinud Riia peapiiskoppi. 1297 1492 kestis ordu, Riia linna ja Riia peapiiskopi vaenus. 1298 ründas ordu Saare-Lääne ja 1396 Tartu piiskopkonda. Kuid ordu oli ka peamine koondav jõud, kelle eestvõttel loodi 1304 seisuste konföderatsioon ja 14. sajandi II poolel seisustepäevad, millest 1422 kasvas välja Liivimaa maapäev. Maal langesid etnilised piirid kokku seisuslike ja sotsiaalsetega:
Lääneriikide toetus NSVL võit (Ida-Euroopa mõjusfäär & Baltiriigid) - USA vs NSVL külm sõda - Prmaa & SB mõjuvõimu vähenemine maailmas Natsistliku Smaa, Fasistliku It ja militaristliku Jaapani kaotus (demokraatia eiramine) + Aasia vs Aafrika iseseisvumisvõitlus koloniaalsüsteemi lagunemine + ÜRO väljakujunemine + *JALTA KONVERENTS 4-11 veebruar Otsused: o Lääneriigid tunnustasid NSVL hegemooniat Ida-Euroopa üle o Smaa jagatakse okupatsioonitsoonideks o Roosevelt & Stalin leppisid kokku et 3kuud peale sõjalõppu Euroopas alustab NSVL sõda Jaapaniga o Kutsuda kokku ÜRO asutamiskonverents *POTSDAMI KONVERENTS Püüti ära hoida Smaa poolt uue sõja alustamist: o Smaa & Berliin 4ks okupatsioonitsooniks/-sektoriks o Reparatsioonid o Võim liitlasriikide kontrollnõukogule
● meteoroloogide roll ● 25.augustil vallutati Pariis ● Septembris jõuti Saksamaa piirideni ● Õhusõda ● Atentaadi katse Hitlerile ● Detsembris Saksamaa vastupealetung Ardennides 1945.aasta Jaanuaris Punaarmee uus pealetung, vallutati Varssavi 27.jaanuaril vabastati Auschwitzi koonduslaaager JALTA KONVERENTS 4.-11.veebruar Osalejad: J.Stalin, W.Churchill, F.D.Roosevelt Otsused: 1) Lääneriigid tunnustasid NSVLiidu hegemooniat Ida-Euroopa üle 2) Saksamaa jagatakse okupatsiooni tsoonideks 3) Roosevelt ja Stalin leppisid kokku, et 3 kuud peale sõja lõppu Euroopas alustab NSVLiit sõda Jaapani vastu 4) Kutsuda kokku ÜRO asutamis- konverents 1945.a. Märtsis algas Punaarmee lõplik pealtung Saksamaale ● Aprillis vallutati Königsberg, Ida-Preisimaa, Viin ● 25.aprillil sulgus piiramisrõngas Berliini ümber
‘rahvuslikuks’ ja ‘rahvusvaheliseks’ sõna otseses mõttes (sõna ‘natsioon’ tuli tänapäevases tähenduses laiemalt käibele nimelt revolutsiooni ajal), 2 olulisel määral muutus sõjategevuse iseloom – seniste peamiselt palgaarmeede asemel hakati kasutama ulatuslikku mobilisatsiooni, mis lõi eeldused totaalseteks sõdadeks, 3 Napoleoni sõdade ajal proovis Prantsusmaa kehtestada Euroopas hegemooniat, mis ajutiselt ka õnnestus; Ehkki revolutsioonile ja sõdadele järgnenud sajandi jooksul valitses Euroopas pikk stabiilsusperiood (19 sajand oli rahulikeim Euroopa ajaloos), algas revolutsiooniga Euroopa poliitilise süsteemi fundamentaalne transformatsioon, mis lõppkokkuvõttes viis moodsa kaasaegse rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikule väljakujunemisele. Revolutsiooni põhjused
o Positsioonisõda Võitlus hegemoonia ümber Kui lääneühiskonnas peaks toimuma pööre, siis saab see juhtuda alles pärast seda, kui on võidetud tsiviiltasandil postisioonisõda. Ta pöörab ümber Marxi skeemi: peame muutma midagi pealisehituses, siis saame alles asuda muu kallale. · Hegemooniat panevad kokku orgaanilised intellektuaalid (Cramsci sõnul). · Tähtis aspekt ei ole mitte intelekti staatus (kas töötab ülikoolis jne), kõik inimsed võivad olla erinevates olukordades intelektuaalide rollis. Kõik võivad nendega funktsioneerida. · Orgaanilisus tähendab seda, et iga klass või kiht ühiskonnas loob oma intelektuaali. o NT: Kapitalismis käib ettevõtjaga (nt tehaseboss) kaasas intelektuaalide ring
hauatempli rajamine Kuningate oru juures. Thutmosis III (1490 (1469) 1436) sai riigi reaalseks valitsejaks pärast Hatsepsuti surma. Tegi 17 sõjaretke Aasiasse, purustades Süüria linnade väe Megiddo juures ja püstitades Eufrati äärde võidusamba oma vanaisa Thutmosis I samba kõrvale. Assüüria Babüloonia ja Hetiidi valitsejad tunnustasid Thutmosis III vallutusi. Amenhotep II ja Thutmosis IV püüdsid ja suutsid suurtes piirides säilitada hegemooniat Süürias. Riigi sisemise ja välise stabiilsuse kõrgaeg langes Amenhotep III valitsusaega (1403 1364), mil Egiptus oli seadnud sisse tihedad diplomaatilised suhted Aasia valitsejatega ning mil suruti edukalt maha ülestõus Nuubia lõunaosas. Amenhotep III viis läbi suurejoonelise ehitustöid Teebas Karnaki ja Luxori templites, mis omandasid just nüüd oma enamvähem lõpliku kuju. Ehnaton (1364 1347; võimule tulles Amenhotep IV) edendas riigis päikeseketta Aton'i
järgult ‘rahvuslikuks’ ja ‘rahvusvaheliseks’ sõna otseses mõttes (sõna ‘natsioon’ tuli tänapäevases tähenduses laiemalt käibele nimelt revolutsiooni ajal), 2) olulisel määral muutus sõjategevuse iseloom – seniste peamiselt palgaarmeede asemel hakati kasutama ulatuslikku mobilisatsiooni, mis lõi eeldused totaalseteks sõdadeks, 3) Napoleoni sõdade ajal proovis Prantsusmaa kehtestada Euroopas hegemooniat, mis ajutiselt ka õnnestus; Ehkki revolutsioonile ja sõdadele järgnenud sajandi jooksul valitses Euroopas pikk stabiilsusperiood (19 sajand oli rahulikeim Euroopa ajaloos), algas revolutsiooniga Euroopa poliitilise süsteemi fundamentaalne transformatsioon, mis lõppkokkuvõttes viis moodsa kaasaegse rahvusvaheliste suhete süsteemi lõplikule väljakujunemisele. Revolutsiooni põhjused 56
, kellel põhines põhiline režiim ,kuna nad tootasid spartiaatide jaoks. See tekkitas Messeenia riigi ja arkaadlased kes seni olid olnud sparta liitlased, rajasid ühtse föderatiivse riigi. Tulemus oli sparta peloponnosose liit (200 aast) ühendas seda, ja väikestest kriisidest hoolimata püsis oli nüüd lagunenud. See tõi kaasa lühiajalise Teeba hegemoonia, korraldaja juht oli epameinondas, toetates seal demokraatlike reziime, teeba ei suutnud oma hegemooniat kaua hoida,läksid hiljem omavahel tülli. Ateenlased oldi küll teebalastega liidus kuid umbusklikult, ateenlased hakkasid tajuma teebalasi ohtlikuna ja liitusid spartalastega teebalaste vastu. Peloponnosose linnad olid mitmes liinis tülis, sisemiselt. (Olümpia mängude ajal relvavõitlus) Mantineia, suur lahing ateenlased ja spartalase ja nende liitlased, teebalased ja nende liitlased, epameinondas juhtis teeba leeri, saavutas siiski täiesti arvestatava edu, aga ta sai ise surmavalt
tugev (riigi konstruktioon), aga tsiviilühiskond on nõrk (hegemoonia on kõrvaline) Venemaa Bolsevike riigipööre. Lääneühiskondadel vaja erinevat lähenemist. b.positsioonisõja strateegia. Küsimus hegemoonia üle. Võitlus valitseva klassiga. Kui peaks lääneühiksonnas olema pööre, siis saab see jugtuda alles pärast seda, kui on võidetud tsiviilühiskonna tasandil võidetud manöövrisõda. marksismi skeemi muutmine pealisehituses muudatused baasi muutmine *hegemooniat konstitueerivad ORGAANILISED INTELLEKTUAALID 35 *intellektuaali käsitlus ei ole oluline staatus FUNKSTIOONI K ÜSIMUS k õik inimesed võivad teatud olukordades olla intellektuaalid *orgaanilisus iga kiht ühiskonnas loob oraagniliselt oma intellektuaalid *ühiskondlikel klassidel on olemas oma intellektuaalide ring *potsenstiaalne vastupanu hegemoonia nõuab samuti oma intellektuaale *intellektuaalne võitlus, millest popukultuur on üks osa sellest (osa
selle oma kolooniaks ninemga Liibüa. Sootuks tähtsamaks koostööpartneriks Saksamaale ja Austria-Ungarile oli 20. sajandi esimesel kümnendil Türgi. Türgi lootis neilt toetust eeskätt Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu. ANTANT + eesmärgid. Antanti võtmeriigiks oli Prantsusmaa, kes soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit. Prantsusmaa ja Saksamaa huvid põrkusid samuti kokku Aafrikas. Ka Venemaa ei soovinud Saksamaa hegemooniat Euroopas, kuid tema peamine vaenlane oli siiski Türgi. See tulenes Venemaa enam kui 1000 aasta vanusest kinnisideest vallata Konstantinoopolit ja Dardanelle. Selleks oli peale Türgi tarvis purustada ka Austria-Ungari ja kehtestada oma võim Balkanil. Venemaa sai aga aru, et Prantsusmaaga sõlmitud liidulepingu järgi kujuneb tema peamiseks vastaseks võimalikus sõjas hoopis Saksamaa ja andis Prantsusmaale lubaduse alustada sõjategevust rünnakuga Saksamaa vastu
kirjapandud, põhimõtted fikseeritud. Ühelt poolt võivad olla institutsioonid ise, teiselt poolt institutsioonide poolt teostatav poliitika või nende tegevus. Režiimiteooria valdkonnad: - rahandus ja majandus, Bretton w. - kuld ja dollar - keskkonnakaitsealane: konkreetne lepe, mida kasutataksegi režiimi nimetusena – Kyoto protokoll ↓ allrežiim: Hegemoonilise stabiilsuse teooria - režiimi käimalükkamiseks, paikapanemiseks on vaja hegemooniat, kusagil peab olema hegemoon (mõnesmõttes läheb vastuollu liberalismi üldise arusaamaga, üldiselt püüavad vältida kellegi esilekerkimist). Nt ÜRO loomise hegemooniks olid sõjavõitjad. 2) Neoliberalism – võtavad aluseks tuntud liberaalse arusaama põhimõtte absoluutsest kasust. Tänapäevast maailma on võimalik absoluutse kasu kaudu ära seletada. Tähtis on olla teisest parem, oponendist parem. Kasu saamise nimel hakkavad riigid tegema koostööd.
Mausolose õde ja lesk Artemisia, kes lasi püstitada oma mehele hiiglasliku hauatempli Mausoleioni (ladinapäraselt Mausoleumi). Seda Halikarnassose sadama kohal kõrguvat monumenti, mille katust kroonis neljahoburakendit juhtiva Apolloni kuju, loeti hiljem üheks seitsmest maailmaimest. Mausolose dünastia valitses Kaariat kuni Aleksander Suure sõjaretkeni. Lakkamatutest konfliktidest hoolimata ei suutnud ükski linnriik kehtestada püsivat hegemooniat ega kujunenud välja ka stabiilselt tasakaalustatud jõuvahekordi. Sparta oli 5. sajandi keskpaigaks säilitanud küll suurvõimu seisundi Peloponnesosel, kuid Messeenia sõltumatus ja paljude Peloponnesose riikide vaenulikkus välistasid aktiivse sekkumise põhjapoolsetesse asjadesse. Sparta peamine siht taasalistada Messeenia jäi teostamata. Teeba püsis, Ateena kõrval, arvestatava jõuna Kesk-Kreekas, kus püüdis edaspidi positsioone kindlustada peamiselt Makedoonia toel
vabastas nad. Messeenia vabastamine oli ränk löök Spartale, kuna seal oli põhiosa spartalaste heliootidest. See nõrgendas Sparta riigi majandusliku alust. Tehti Messeenia riik, mida varem ealses polnud olnud. Arkaadialased tegid ka riigi. Selle kõige tulemus Sparta- Peloponnnose riik, mis oli 200 aastat olnud, lagunes. Sparta hegemoonia langes. See tõi kaasa lühiajalise Teeba hegemoonia, kus põhitegelane oli Epameinondas. Nad ei suutnud oma hegemooniat hoida, kuna nende liitlased olid ühted seni, kuni sai Sparta vastu olla. Siis läksid kohe tülli. Ateenlaste suhtumine- nad olid umbusklikus liidus ja neile ei meeldinud ,et Teeba oli nii tugev. Ateenlased liitusid vastukaaluks Sparta vastu. Kujunes Ateena- Sparta liit. 362 Mantineia lähedal toimus suur lahing, kus toimus nende kahe suurvõimu ja liitlaste vahel kokkupõrge. Epameinondas oli võidukas, aga suri pärast lahingut
See süsteem tekkis ilmselt 3 aastatuhandel eKr. Seega võib öelda, et tsivilisatsiooni ja riikluse tekkekoht Mesopotaamias on Uruki linn umbes 4. aastatuhandel eKr. Urukil olid tõenäoliselt laialdased välissuhted (Uruki silinderpitsatite jälgi on leitud Süüriani välja). Ilmselt osteti sisse tooraineid (puit ja kõik muu selline). Ilmselt tempel toimis ka vahetuse koordineerijana. Ei ole selge, kas sellised laialdased suhted tähistasid ka Uruki hegemooniat, arvamusi on nii poolt kui vastu. 3. aastatuhandet kuni 24. sajandini peetakse klassikaliseks linnriikide ajastuks. Uruk läbib teatud languse ning on vaid üks paljudest linnriikidest. Seda aega nim varadünastiliseks perioodiks. Kujuneb välja klassikaline kiilkiri sumeri keeles. Protokiilkirja järgi öeldakse, et alates selle tekkimisest 34-33 saj eKr on Lõuna-Mesopotaamias elanud sumerid (sest klassikaline kiilkiri on üheselt välja kasvanud protokiilkirjast).
üksteise vastu vaid ühine viha kellegi teise vastu): Taani-vastane sõda (1864), Austria-vastane sõda (1866) ja Prantsusmaa-vastane sõda (1870-1871). 1871 Versailles' peeglisaalis asutati ühinenud Saksamaa Keisririik. Kesk-Euroopa suur ühinemisliikumine kujundas ümber Euroopa senise kaardi: Võimuvaakumi asemele tulid uued rahvusriigid, tulemuseks on tasakaalu kõikumine. Tasakaalupoliitika devalveerumine: 1890 - ... Ühinenud Saksamaa hakkas taotlema hegemooniat maailmapoliitikas. Euroopas ei ole ulatuslikke sõdu perioodil 1815-1914, sõjad on regionaalselt piiratud iseloomuga, aga pinna all pinge kasvas (1871-1914). Euroopas formeerub kaks blokki: Keskriigid (Saksamaa ja Austria-Ungari), Entente (Prantsusmaa, Venemaa ja Suurbritannia). Poliitika Globaliseerus imperialismi ajastul (1870-1914): Euroopa suurriigid jagasid omavahel ülejäänud maailma. Euroopa riikide omavahelised pinged plahvatasid 1914 kui algas I maailmasõda. 19
osavõtja, hiljem suri Mussolini aegses Itaalias vangimajas) omandab hegemoonia mõiste uue sisu. "Hegemoonia tekib kapitalistlikes ühiskondades mõnede rühmade ja institutsioonide tegevusest. Gramsci leiab, et see, mida ta nimetab tsiviilühiskonnaks, peab vastutama hegemoonia tootmise, taastootmise ja muutmise eest, samas kui riik vastutab sunnivõimu rakendamise eest. Niisuguses üpris lihtsas ja otseses võrduses rakendab riik rõhumist ja tsiviilühiskond hegemooniat." Arenenud tsiviilühiskonna institutsioonid: · haridus, · perekond, · massimeedia, · kirik, · popkultuur jne. Leninismi "klassiallianssi" piirid ületatakse siin selgelt äratundmisega, et strateegilised liikumised ise muudavad konfliktsete ühiskondlike jõudude iseloomu seal toimivate subjektide identiteet pole enam objektiivselt antud, pragmaatilise liigendamise tagajärg. Sellega seoses minnakse "poliitilise juhtimise" tasandilt üle
- Oli abielus Louis XIV vennatütrega, abielu oli lastetu. - Probleem: kes saab endale Hispaania trooni? - Nõudmised esitavad: 1. Saksamaa Habsburg-Keiser ja Austria valitseja (kelle abikaasa oli Carlose õde) 2. Prantsusmaa bourbon Louis XIV (Kelle I abikaasa oli C poolõde) 3. Mõlemad alternatiivid Hollandi julgeoleku seiskohalt ohtlikud! 4. Inglismaa seisukoht: Hispaania-Saksamaa (Austria) või Hispaania-Prantsusmaa suurriigi tekkimine tähendab Hegemooniat mandri-Euroopas ja hävitab tasakaalu Uue maailmariigi oht. - Enne oma surma tegi Carlos II testamendi: Ta pärnadas Hispaania trooni Louis XIV pojapojale Anjou Philippele. ehk Bourbonide dünastiale. P saab endale Hispaania trooni 1700. - Hispaaniast on kujunemas päikesekuninga nukuriik: nt. Prantsusmaa nõuab: enda käsutusse Hispaania sadamaid - Kindlustusi Hispaania madalmaade aladelt (Belgia flandriast) - Hispaania orjakaubanduse monopoli
idealismile, mis tundus illusoorne. Realistide arvates on inimloomus paheline ja maksmapanev. Riike motiveerivad mitte eetika ja ideaalid vaid sõjaväeline ja majanduslik julgeolek ja võim. Realistide seisukohad: 1) Vabakaubandus on kasulik üksnes suurtele riikidele. 2) Rahvaste Liit oli nende arvates järjekordne võitlusareen. 3) Rahvusvahelised organisatsioonid opereerivad suurriikide näpunäidete järgi ja nad suurendavad oma hegemooniat. 4) Inimloomus on oma loomuselt paheline, egoistlik ja omakasupüüdlik. 24 5) Esmatähtis on soov omada võimu ja domineerida teiste üle ning võimalus nende soovide eiramiseks on utoopiline. 6) Rahvusvaheline poliitika on kõikide sõda kõikide vastu. 7) Riikide tegutsemise aluseks on rahvuslikud huvid.
linnade vahel sõlmitakse sõjaline liit, mille keskuseks saab Deelose saar. Seda liitu tuntakse kui Deelose e. Ateena I mereliitu. Iga liige kohustus liidukassasse maksma forost e. andamit. Kreeka-Pärsia sõjad tõid kaasa otsustava tähtsusega muutusi kogu Egeuse mere piirkonna pol. olukorras. Sparta ja Peloponnesose liidu varasem pol. domineerimine lakkas Sparta välispoliitika kõikumise tõttu. Ateena püüdis V saj. keskel ja teisel poolel kogu Kreekas kehtestada oma hegemooniat. 31 Sotsiaalsed ja poliitilised suhted Kreekas V saj. keskel e. Kr. Ateena mereliidu loomisega kaotas Sparta oma poliitilise hegemoonia. Sparta üritab Ateenat taas endast sõltuvaks muuta sellega, et teeb Ateenale ettepaneku linnale mitte kaitsemüüre ehitada. Kuna spartalastel oli tugevaim maavägi, oleksid nad saanud nii edukalt sekkuda Ateena siseasjadesse
annaabi.ee 
