Esimene Maailmasõde REFERAAT (1)

Tallinna Tööstushariduskeskus
ESIMENE MAAILMASÕDA
Referaat
Egne Raba
205 RMÜ
TALLINN 2009

Sisukord

Sisukord 2
Eessõna 3
Üldinfo 4
Põhjused 5
Riikide eesmärgid 7
Sõjakäik 8
Tagajärjed 10
Tulemused 10
Kokkuvõte 12
Mõju Eestile 13
Kasutatud kirjandus 14

Eessõna

1914.a juulis puhkenud Esimese Maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine . Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha.

Üldinfo

Antandi ja Keskriikide imperialistlik sõda, nimetati maailmasõjaks suure sõjatandri (ülr 4 mlj. Km2 rinnete kogupikkuseks 3000 km, sõjategevus laienes Euroopast Aasiasse , Aafrikasse ja ookeanidele) ning sõdivate riikide rohkuse tõttu (esialgu 8 riiki, neis kokku 732 mln elanikku, sõja lõpus Antandi poolel 34 ja Keskriikide poolel 4 riiki, neis kokku rohkem kui 1,5 mrd elanikku, s.o umbes 75% tolleaegsest maakera rahvastikust.
Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20. sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad.

Põhjused

Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. 1914. aastal puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on vajalik terviklik analüüs eeltingimustest ja ajenditest. Üldiselt kujunes see süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814-1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki-aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine).
Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest – ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus – andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured.
Esimese Maailmasõja põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud:

• Võitlus turgude
  
• Tooraineallikate
  
• Kapitali ekspordi võimaluste
  
• Mõjupiirkondade ja asumaade pärast.
  

Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879 . aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia sellega ja nii tekkis Kolmikliit . Vastukaaluks Kolmikliidule oli Prantsusmaa 1891 –1893 sôlminud liidu Venemaaga, 1904 . aastal Suurbritannia ning 1900. ja 1902 . aastal salalepingu Itaaliaga; Suurbritannia oli lisaks sõlminud liidu Jaapaniga (1902) ja Inglise-Vene vastuolusid kolooniate pärast Aasias reguleeriva lepingu Venemaaga (1907). Need lepigud olid kujundanud Kolmikliidule vastandliku Antandi.
Esimese Maailmasõja puhkemist soodustasid Saksa-Prantsuse vastuolude teravnemine võitluses Maroko pärast, Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude teravnemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina (1908) ja Balkani sõjad, peale selle mitme riigi püüe lahendada poliitilistest sisekriisidest tekkinud probleeme võiduka sõjaga.
Esimese Maailmasõja puhkemise ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos ( 1914). Atendaadi eest peeti vastutavaks Serbiat. Austria –Ungari sai Saksamaalt nõusoleku Serbia -vastase sõja aöustamiseks ja üleeuroopalikuks sõjaks. 28.juulil kuulutas Austria-Ungari Serbiale sõja. Venemaa vastas sellega mobilisatsiooniga, seepeale kuulutas Saksama 1.augustil Venemaale ja 3. Augustil Prantsusmaale sõja.

Riikide eesmärgid

• Saksamaa eesmärk oli kaotada Suurbritannia ülemvõim merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning anastada Baltimaad, Poola ja Ukraina .
  

• Austria- Ungari tahtis endale Serbiat ja Tšernogooniat, Türgi Tagakaukaasiat.
  

• Suurbritannia eesmärk oli lüüa oma ohtlikemat võistlejat, Saksamaad. Saada Türgilt Mesopotaamia ja kindlustuda Egiptuses.
  

• Prantsusmaa tahtis tagasi 1871.a kaotatud Alsace-Lorraaine’i ja vallutada Saarimaa.
  

• Venemaa tahtis Galiitsiat, Kontsantinoopolit ja Musta mere väinu ning hegemooniat Balkanil .
  

• Jaapan kavatses vallutada osa Saksa asumaid ja Hiina alasid.
  

Sõjakäik

• 1915. aastal püüdsid Antandi riikide väed läbi murda läänerinnet, mis aga ei läinud neil korda. Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega ja 22. aprillil kasutasid nad Ypres 'i lahingus mürkgaasi (gaasimürgituse sai 15000 sõduri, nendest 5000 suri).
  
• 1916. aasta alguseks oli Saksamaa majanduslik olukord väga palju halvenenud. Keskriikidel oli ka vähem sõjajõudu. Seepärast otsustas Saksa ülemjuhatus anda pealöögi läänerindel, kus teda ohustas Briti ja Prantsuse armee , mis oli märgatavalt suurenenud. Et üldpealetungiks jõudu ei jätkunud, pidi Saksa löögi andma vastase sealsele peatoele, milleks oli Verduni kindlus. Saksamaa tahtis, et Prantsusmaa jõud kahaneks kindlust kaitstes. 21. veebruaril alustasid 270000 sakslast pealetungi (see toimus raskesuurtükiväe toetusel, kokku langes ligi miljon meest aga Prantsusmaa pidas vastu).
  
• 1917. aasta alguses oli jõudude vahekord Antandi kasuks (Antandil 21 miljonit meest, Keskriikidel 10 miljonit meest). Seepärest asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesõjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki.
  

1918. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. 7. mail sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Kui sõjategevus idarindel oli lõppemas, otustas Saksa väejuhatus, rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel. 21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja Saksa vägi kaotas 700 000 meest.
15. juulil alanud II Marnei lahingus läks algatus lõplikult Antandile (liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. Alustanud 8. augustil Montdidieri-Amiensti lõigus vastupealetungi, purustas Briti vägi juba esimese päevaga 16 Saksa jalaväediviisi (Amiens'i operatsioon 1918).
15. septembril andis liitlaste Saloniki armee Bulgaaria väele tugeva löögi ja 29. september Bulgaaria kapituleerus. Türklased said lüüa Süürias ja Mesopotaamias ning 30. oktoober sõlmis Türgi Mudrose vaherahu . 24. oktoobrist 29. oktoobrini sundis Itaalia oma liitlaste toetusel Austria-Ungari väe taanduma.
11.november kirjutasid Atlandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne ’i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus.
Pariisi rahukonverentsil (1919-1920) surusid võitnud imperialistlikud riigid Saksamaale peale Versaille ’i rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul.

Tagajärjed

24. oktoobril lõi Ungari ja 28. oktoobril Tšehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahku. 3 novembril Austria kapituleerus. 28. oktoobril algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused , mis 3. novembril paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon). 9. novembril loobus keiser Wilhelm II troonist. 11. novembril kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas 4 aastat 3 kuud ja 13 päeva kestnud sõja. Saksamaa alistus ning kohustus 31 päevaga evakueerima ja demilitariseerima Reini vasaku kalda ning parema kalda 50 miili ulatuses, vastutasuta vabastama sõjavangid ning loovutama põhiosa oma relvastusest (sealhulgas kõik allveelaevad ) ja suurema osa raudtee -veeremist.
Pariisi rahukonverentsil (1919–1920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles ' rahu, mis nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piiras tema iseseisvust, kuid säilitas saksa sõjalise jõu kui potentsiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu.
Maailm jagunes kapitaalseks ja sotsiaalseks süsteemiks, ning algas kapitalismi üldkriis

Tulemused

Võitjad said uusi maid ja palju eeliseid . 10. septembril 1919 sõlmisid liitlased Saint-Germainis Austriaga rahu, 27. septembril 1919 Neuilly rahu Bulgaariaga, 4. juunil 1920 Trianoni rahu Ungariga, 10. augustil 1920 Sevres'i rahu Türgiga.
Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Sõja tagajärjel Austria-Ungari lagunes , tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. Serbia , senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia- Horvaatia - Sloveenia (hiljem Jugoslaavia ) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine'i, Poola alasid jm, kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest)¹, asumaad ja suurriigiseisundi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse . Itaaliast sai suurriik . Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma (1921. aastal oli nende võlg USA'le 21 miljardit dollarit).
Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks süsteemiks ning algas kapitalismi üldkriis. Saksamaal, Austrias , Poolas, Soomes ja Argentiinas tekkis sõja lõpus ning mitmel pool mujal varsti pärast sõja lõppu rev. marksistlik partei. Peale Venemea toimus revolutsioon ka Saksamaal, Austria-Ungaris, Türgis ja Bulgaarias. Esimeses maailmasõjas ei lahendatud seda põhjustanud vastuolusid. Versailles-Washingtoni lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge.
Esimeses maailmasõjas osales algul Keskriikide poolel (3 568 000 meest) ja Antandi poolel (6 179 000 meest). Üldse mobiliseeriti Esimese maailmasõja jooksul 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 (Venemaal umbes 18 miljonit, Suurbritannias 8 miljonit, Prantsusmaal 8 miljonit, Itaalias 5 miljonit, USA-s ligi 4 miljonit) ja Keskriikides 25 160 000 meest (Saksamaal 13 mln. Austria-Ungaris miljonit). Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas Esimene maailmasõda suuresti kõik varasemad sõjad.

Kokkuvõte

Esimene Maailmasõda tõi sõjaliselt maailmale palju uuendusi :

• Tekkisid lennuvägi.
  
• Tankivägi.
  
• Õhukaitsesuurtükivägi.
  
• Sõjagaasid.
  
• Loodi gaasikaitse.
  
• Arenesid sidevahendid .
  
• Autotransport.
  
• Allveelaevade osatähtsus suurenes.
  
• Õhurünnakud.
  
• Uued võitlemistaktikad.
  
• Suurtükiväe ja automaatrelvade tähtsus.
  
• Sõjaline pikem ettevalmistus.
  
• Ratsaväe tähtsus vähenes – rõhk lennuväel.
  

Mõju Eestile

• Eestist mobiliseeriti u.100 000 meest.
  
• Sõda tabas raskelt põllumajandust. 30% talunikest ja 45% mõisatöölistest mobiliseeriti. See tähendas tööjõu defitsiiti ja paratamatut tootmise piiramist. Suur osa põllusaagist võeti sõjaväe tarbeks. Polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega kunstväetisi, katkesid maaparandustööd, spordiaretus ja tööparandus. Toodangumahu vähenemine tõi kaasa majandusraskused, ähvardasid suuremaid linnu näljaga. Eesti tööstus oli lootnud peamiselt sisseveetavale toorainele. Saksa laevastiku aktiivsus katkestas Läänemere kaubanduse. Enamik ettevõtteid läksüle sõjalisele toodangule – mürsud, padrunid , transpordivahendid .
  
• Sõjasündmused ei puudutanud oluliselt Eestit pikka aega. 1915.aliikusid Saksa väed kiiresti itta , hõivates Leedu, osa Lätist. Rinne jõudis Väina jõele, lahingud käisid Riia lähistel. Lätist saabus Eestist kümneid tuhandeid sõjapõgenikke, see suurendas majanduslikku koormatust. Samal aastal ilmusid Eesti vetesse Saksa laevad. Valitsusringkondades arutati Eesti evakueerimist.
  
• Rindel suri umbes 10 000 eesti sõdurit, suur oli vigastatute arv. Paljud sattusid sõjavangi. Kust sai tagasi pöörduda alles peale maailmasõja lõppu. Sellist inimkaotuste katastroofi polnud Eesti varem kogenud.
  
• Kriisi haripunkt tuli 1916.aastal – majandus oli ruineeritud, toorainete- ja kütusevarud lõppemas, transport ei suutnud tagada ettevõtete varustamist, valitses terav puudus tarbeainetest, toiduainete nappus ävardas näljaga suurlinnu.
  
• Sõdurite seas levis sõjatüdimus, paljud lahkusid rindelt omavoliliselt.
  
• Venemaa nõrgenemine pakkus uusi võimalusi vähemusrahvastele. Esimesena kasutasid kujunenud situatsiooni poolakad, kuulutasid 1916. 5.nov. iseseisva Poola riigi taastamise . Samalaadsed ideed tugevnesid Soomes ja Baltimaadeski. Kõik vajalikud poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised eeldused omariikluse rajamiseks olid Eestis olemas.
  

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Esimese_maailmasõja_lätted

http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmasõda

ENE, lk 603-608

Eesti ajalugu 2 , lk 28-30