Kontrolltöö: Maailm 20.saj algul (0)

1 Hindamata

Kontrolltöö.Maailm 20.saj algul

imperialism ja koloniaalimpeeriumid õ lk 4 - 7
Imperialisimi- suurriigi eesmärk saavutada SUUR mõjuvõim kogu maailmas.
Kõik rahvused on võrded (19.saj lõpp)
Šovinism e. marurahvuslus (19.saj II poolel)- suuremad rahvad hakkasid ennast teistest paremaks pidama .
Imperialistliku riigi tunnused: huvid kõikjal maailmas, kolooniavallutused ja majandusliku mõjuvõimu laiendamine.
Imperialismi ettekäänded: hoolitseda vähearenenud rahvaste eest, levitada euroopa tsivlisatsiooni saavutusi.
Imperialismile aitasid kaasa tehnilised uuendused.
Koloniaalimpeeriumid- Suur huvi pakkus euroopale Aafrika. 1900 a. oli peaaegu terve osa Prantsusmaa, Saksamaa, SBR, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. (v.a Etioopia).
Inglise-Buuri sõda Aafrikas (1899- 1902 )
Bokserite ülestõus (1900) - Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis suruti maha.

tehnika areng 20.saj alguses Õ lk 8

Ttööpingid ja konveierid ( vähenes tootmisaeg ja kasvas toodangu hulk)
Henry Ford - autode masstootmine (1 auto=12h)
1900 F. Zeppelin- tsepeliin e õhulaev
1903 Wright- lennuk (12 s, 36,6m)
sidetehnika ja info levimine eetri kaudu- raadiolained
1895 G. Marconi esimene raadiosaade
1901 raadiosignaal üle Atlandi

Maailm muutus senises väiksemaks ja kättesaadavamaks.

globaliseerumine Õ lk 9
Majanduse areng kiirenes (kasvas kaupade ja teenuste hulk). Oluliseks tõusis kaubandus. Raudteede võrgu tihenemine võimaldas kiiresti, odavamalt ja suuremates kogustes transportida. Tõelise hoo sai sisse sadamate ning kaubandusfirmade areng. Kõik see muutis riigid üksteisest rohkem sõltuvaks.
Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmad kasvasid kokku või põimusid üksteisega, tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks

Antanti ja Keskriikide kujunemine, liitude eesmärgid Õ lk 12 - 16
Kolmikliit - 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882 liitus Itaalia
Saksamaa-soovis uusi kolooniaid haarata. Laiendada oma poliitikat Euroopa tasandilt maailma tasandile . Purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Kolooniad sooviti ümber jagada nii, et Saksamaa oleks esindatud kõikjal maailmas.
Austia-Ungari- Tugevdada oma positsioone Balkanil
Itaalia- Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu.
Antant- 1893 Prantsusmaa ja Venemaa vahel. 1904 Prantsusmaa ja SBR-i vahel. 1907 Inglise-Vene leping.
Prantsusmaa- soovis vähendada Saksa mõjuvõimu Euroopas ning saada tagasi Elsassi ja Lotringit.
Venemaa- ei soovinud Saksa hegemooniat Euroopas. Tahtsid vallata Konstantinoopolit ja Dardanellet.
Inglismaa- ei saanud lubada Saksamaal domineerivaks jõuks Eeuroopa mandril ja maha tuli suruda tema pürgimused jagada ümber senised kolooniavaldused, et tõusta maailmavõimuks

I ms põhjused ja ajend Õ lk 36 - 38
Põhjused:

Imperialistlike riikide vahelised vastuolud (SBR, Pr, Sak)
Soov saada uusi kolooniaid (eelkõige Saksam)
Prantsusmaa soovis tagasi saada vanu valduseid ( Elsass - Lotring )
Võimuvõitlus Balkani ps Venemaa ja Austria-Ungari vahel
Sõjaliste blokkide olemasolu - Kolmikliit ja Antant

Sõjale aitas kaasa: ohu alahindamine, sõja romantiseerimine , puudus organ mis lahendaks rahvusvahelisi probleeme.
Ajend: Austria-Uungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.jun 1914. Atentaadi sooritas Serbia koolitusega terrorist.

Sõdivad pooled I ms Õ lk 44 (liidud, neutraalsed riigid)
Keskriigid : Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria
Antant: Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia ja Rumeenia
Erapooletud: Norra, Rootsi, Šveits, Hispaania

Venemaa revolutsioonid 1917.aastal, põhjused ja tagajärjed Õ lk 55 - 59
Põhjused:

Rahutused sõjaväes-suured kaotused
Majanduslik kaos- sõja tagajärjel tööjõu- ja toorainepuudus, kütusekriis, nälamässude oht
Rahulolematus keisriga- Rapuutini afäär
Üldine rahulolematus- töölisliikumine, absolutistliku võimu vastu haritlased, kodanlased, aadlikud

Veebruarirevolutsioon : ajendiks sai petrogradi vilets varustamine toiduga. Rahutused (nõuti leiba ja sõja lõpetamist). Rindelt toodud sõjavägi ühines ülestõusnutega (27.vebr 1917). Levis ka teistesse Venemaa linnadesse. 3.märts 1917 loobus Nikolai II troonist, sest sai aru, et on kaotanud nii rahva, kui ka sõjaväe toetuse. (andis võimu ajutisele valitsusele)
Oktoobripööre: 25. okt 1917 Kongerss võttis vastu rahu-ja maadekreedi. Seal pöörduti maailma riikide poole, et alustada rahuläbirääkimisi.
Tagajärjed: võim läks enamlastele. Venemaal toimus kodusõda (punaste võit)

Euroopa uus kaart (lagunenud impeeriumid ja uued riigid) Õ lk 62 - 65
Austria-Ungari lagunes - 3.nov 1918 Austria kapituleerus
Saksamaa kuulutati vabariigiks (Weimari vabariik)
Sõja tagajärjel tekkisid uued riigid: Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia

Pariisi rahukonverents ja Versailles `i rahuleping Õ lk 62 - 64
Pariisi rahukonverents: kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. See töötas natuke enam kui poolteist aastat, ning selle istungeid peeti Versailles ' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks.
Versailles`i rahuleping: Saksamaaga tähtsaim sõlmitud rahukonverentsi dokument, mis kirjutati alla Versailles' lossi peeglisaalis 28.jun 1919. Saksa pidi loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksa pidi vähendama ka oma sõjaväge

I ms tagajärjed Õ lk 65

inimkaotused 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut, tohutud materiaalsed kaotused;
kadunud põlvkonna kujunemine – sõda seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni põhiväärtused ning moraalse aluse;
impeeriumide lagunemine : Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi;
Vene revolutsioonid;
uute rahvusriikide sünd: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola.
revansistlike meeleolude levik Saksamaal
Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le;
et vältida edaspidi sõdade vallandumist loodi rahvusvaheline organisatsioon Rahvasteliit , mis pidi toimima pingete maandajana.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 24 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

24 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

relx100 Õppematerjali autor

1.imperialism ja koloniaalimpeeriumid 2.tehnika areng 20.saj alguses 3.globaliseerumine4.Antanti ja Keskriikide kujunemine, liitude eesmärgid 5.I ms põhjused ja ajend 6.Sõdivad pooled I ms 7.Venemaa revolutsioonid 1917.aastal, põhjused ja tagajärjed (Veebruarirevolutsioon, Oktoobripööre)8.Euroopa uus kaart (lagunenud impeeriumid ja uued riigid)9.Pariisi rahukonverents ja Versailles`i rahuleping10.I ms tagajärjed

versailles rahukonverents impeeriumid rahuleping antant elsass kaubandus imperialism lotring belgia hispaania bokserite ülestõus

Sarnased õppematerjalid

docx

Maailm 1900-1920

Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult sattunud Itaalia.

Ajalugu

docx

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Venemaa · Itaalia 1882 · Inglismaa EESMÄRGID: · Saksamaa- võim Euroopa · Prantsusmaa- soov vähendada mandril Saksamaa mõjuvõimu Euroopas.

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

Rahvusvahelised kriisid · 1905-1906 I Maroko kriis · 1908 Bosnia kriis · 1911 II Maroko kriis · 1911-1913 Liibüa konflikt · 1912-1913 I Balkani sõda · 1913 II Balkani sõda Ülesanne: · leia vastuolud, mis tegid Balkani poolsaarest nö püssirohutünni? Balkanil elas väga palju väikerahvaid, nad hakkavad taotlema iseseisvust. · mil määral olid need vastuolud lahendatavad? Põhjenda oma seisukohta. · Õ 17 1.võrdle Soome ja Eesti arengut 20.saj. aluses. Too välja erinevused ja sarnasused (õ lk 21-25) Soome Eesti Erinevused Vana-soomlased ja Tallinna areng(sõjalaevastiku peamine noor-soomlased. tugipunkt Läänemaal), rahvaarvu kasv, Sotsiaaldemokraadi linnaelanike osatähtsuse suurenemine, d, suur palvekiri,- arenes põllumajanduslik ühisstegevus,

Ajalugu

doc

Esimene maailmasõda

oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka kaevikud, miinipildujad,kuulipildujad ja moodsad sidevahendid; Kolmikliit ja selle eesmärgid Saksamaa,Austria-Ungari,Itaalia; saksamaa soovis uusi kolooniaid haarta; Saksamaa eesmärk oli purustada

Ajalugu

docx

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping

Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT  Saksamaa  Prantsusmaa  Austria-Ungari  Venemaa  Itaalia 1882  Inglismaa EESMÄRGID:

Ajalugu

docx

Maailm enne maailmasoõda

1. MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS) Maailm oli tugevalt Euroopa keskne. Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel. Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne). Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata.

Ajalugu

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

Türklased peatasid aga inglaste edasitungi ja aasta hiljem olid inglased sunnitud poolsaarelt lahkuma. Esimese maailmasõja lõpp: 8. jaanuaril 1918.a. tegi Ühendriikide president Thomas Woodrow Wilson sõdivatele riikidele ettepaneku sõlmida õiglane rahu. Wilsoni programm on tuntud ka kui 14 punkti (õiglased rahud, rahvaste enesemääramise õiguse tunnustamine, vabad mereteed) 21. märtsil 1918.a. Somme`i all alanud pealetung oli sakslastele algul edukas. Juuli keskpaigaks õnnestus sakslastel tungida 60 km kauguseni Pariisist. Sakslased üritasid purustada ka inglaste uut kaitseliini Flandrias, kuid inglased ei taganenud. Liitlasvägede uus ülemjuhataja kindral Foch koondas jõud otsustavaks vastulöögiks. 18. juulil 1918.a. läksid liitlasväed Pariisi all vasturünnakule ning paiskasid nn II Marne`i lahingus sakslased tagasi. 8. augustil 1918.a

Ajalugu

pdf

Ajaloo KT I Maailmasõda

impeeriumi koosseisuga liitumise vastu, kuid siiski kaotasid. Pidid sõlmima rahulepingu Inglismaaga 1902. Vene-Jaapani sõda - 1904-1905, Venemaa kui ka Jaapan püüdlesid ülemvõimu Hiinas mis viis konfliktini, Venemaa kaotas. Venemaa rahvusvaheline autoriteet langes, Jaapanil tõusis. Pärast seda puhkes ka Venemaal revolutsioon 1905. USA tulek maailmapoliitikasse - 19.saj ja 20.saj vahetusel astusid Ameerika Ühendriigid üha rohkem sekkuma Lõuna-Ameerikas toimuvasse, eesmärk oli eurooplaste mõjule lõpp teha ja tõusta oma maailmajao suurvõimuks. Ameerika-Hispaania sõda 1898, kus Hispaania kaotas. Loovutas oma Puerto Rico, Guami ja Filipiinid. Ühendriigid soovisid kasutada Panama kanalit transpordiks kaupadele kuid selleks tuli Kolumbia riigist Panama riigi eraldamist toetada, et saaks

Ajalugu

Rohkem sarnaseid