Tarkvaratootja
Microsoft 'i kaebuse peale on algatatud
kohtuasi Linuxi juurutajate
Linus Torvalds'i ja Alan Cox'i üle.
Programmeerijaid süüdistatakse
Microsofti operatsioonisüsteemile
Windows konkureeriva toote arendamises ebaausa konkurentsi tingimustes.
Kohtuasi koosneb mitmetest üsna karmilt ning üheselt
vormistatud süüdistustest. Üheks neist on ebaausate konkurentsitingimuste loomine Microsoftile seeläbi, et nende toode Microsofti
omaga võrreldes tühist raha maksab.
Teiseks tõsisemaks süüdistuseks on, et Microsoftile arusaamatute nippidega suudetakse luua mitmeid
kordi töökindlam operatsioonisüsteem.
Ei saa kõrvale jätta ka tõsiasja, et Torvalds'i ja Cox'i tegevus tarkvaraturul on ümber lükanud paljud Microsofti poolt loodud müüdid, millede juurutamiseks kulutas suurfirma
miljoneid dollareid.
Esialgseks Microsofti nõudeks on erinevatel andmetel 500 kuni 750 biljardit USA dollarit.
Kohtuasi algas täna keskpäeval ning lõppu pole oodata kindlasti mitte enne keskööd.
Linus sihib uut monopoli
ÄP
KL
DI
24.01.2000 00:00
Esmalt uue operatsioonisüsteemiga
Linux Microsoftile väljakutse esitanud 30aastane soomerootslane on sihikule võtnud järgmise monopoli -- suurima mikroprotsessorite tootja Intel.
Samal ajal kui
Linux oli meediakära keskmes ning kõik operatsioonisüsteemiga seotud
aktsiad börsil komeedina tõusid, töötas Linus Torvalds ise
Silicon Valleys Transmeta Co tarkvaragrupis uudse mikroprotsessori kallal.
Uuenduse põhiosaks on nn
Code Morphing ehk kooditõlke
tarkvara , mis võtab osa protsessori funktsioone üle ja võimaldab
riistvara osa vähendada.
Uuest lahendusest ennustatakse läbimurret väikearvutite turul. Transmeta rajaja ja peadirektor David Ditzel tõmbas paralleele mobiiltelefonidega, mis muutusid tõeliseks laiatarbekaubaks siis, kui läksid kaalult kergemaks ning
akude kasutusaeg pikenes.
Transmeta kinnitusel on läinud nädalal tutvustatud
protsessor Crusoe
Inteli toodetest kompaktsem ja lihtsam, maksab vähem, võtab vähem voolu ja sobib hästi just kaasaskantavatesse arvutitesse. Uus protsessor sobib hästi Linuxi operatsioonisüsteemile, ent ka Microsoft Windowsile.
David Ditzeli sõnul valmis Crusoe-protsessor
tihedas koostöös IBMiga. Arvutitootja on uued
protsessorid juba tootmisesse võtnud ning kinnitab, et järgmise põlvkonna kergete väikearvutite lainet on turule oodata kevadel. Meedia väitel on uuest protsessorist huvitatud ka Compaq.
Uudne lahendus võib kujuneda praegu 83 protsendiga turgu valitsevale Intelile samasuguseks väljakutseks nagu Microsofti hegemooniat kõigutav Linux.
Kuid mitte üksi Linus Torvalds, keda Ditzel nimetab «maailma parimaks programmeerijaks», pole Transmetale
kuulsust toonud . Seni veel börsil noteerimata firma suuremate investorite hulgas on näiteks Microsofti kaasasutaja Paul
Allen . Oma firma Vulcan
Venture kaudu on Allen teinud juba terve rea tähelepanuväärseid ja äärmiselt edukaid investeeringuid vastloodud infotehnoloogiafirmadesse.
Omanike hulgas on ka George Sorosi investeerimisfond, mis viimastel aastatel oma tegevuses siiski kuigi edukas pole olnud.
Linus Torvalds läheb suure monopoli vastu välja väikese mikroprotsessoriga. LINUXI AJALUGU • 1991. a augustis teeb
soomlane Linus Torvalds avalikuks Linuxi kerneli esimese versiooni 0.01, mis
tegelikuks tööks oli
poolik . Kernel on operatsioonisüsteemi põhiosa, mis pakub teistele programmidele baasteenuseid. • Arendustöö järel tõi ta märtsis 1992 välja versiooni 0.95, mille number pidi näitama, et süsteem on peagi valmis. • Praegu kasutatakse Linuxi kerneli versiooni 2.2.13, kuid töö käib beetaversiooniga 2.3.25.(99aasta)
Linux-operatsioonisüsteemi sümboliks kujunenud pingviin Tux on otsustanud linuxikogukonna kohtusse kaevata, et nõuda tasu enda kujutise pikaaegse omavolilise ekspluateerimise eest.
Ettepaneku kasutada linuxi maskotina Tux'i kujutist tegi esmakordselt 1996. aastal Larry Ewing, ajendatuna Linus Torvalds'i (linux-operatsioonisüsteemi looja) vaimustusest pingviinide suhtes.
Inglismaal Bristoli loomaaias aega veeteva Tux'i selja taga asus veerema
laviin , mida peatada polnud enam kerge.
Seda enam - hiljem vaikiti omavoli ühiselt maha ning Bristoli loomaaia direktori kaasabil loodi müüt, mille kohaselt Tux'i ei olevat olemas olnudki enne tema kujutise
esitamist avalikkusele.
Tux'i poolt palgatud advokaadibüroo on seisukohal, et antud häbiväärses loos, mis mustab vabatarkvaraga seotud
ideoloogiat tervikuna , peaks kandma vastutust terve linuxikogukond.
"Tahame teavitada avalikkust sajandi suurimast ärakasutamisest," teatas tundmatuks jääda sooviv
advokaat oma
intervjuus Nonsense News
Service 'le.
Küsimuse peale, et
millisest summast käib jutt, vastas ta: "Meie nõudmine pole absurdne - arvame, et Tux'i tuntus on võrreldav Hollywoodi tippstaaride omaga - sellest lähtuvalt ka tasu nelja aasta pikkuse kasutusperioodi eest."
Edaspidisest osalemisest linux-operatsioonisüsteemi sümboliseerimisel pole Tux otseselt keeldunud, mainides vaid antud tegevuse range reglementeerimise ning mitmepoolsete lepingute sõlmimise vajadust.
Esialgu pole ükski linuxikogukonna esindajatest Tux'i
avaldusele reageerinud, ka ei õnnestunud Nonsense News Service'l kontakti saada linuxi looja Linus Torvalds'iga ega ka ühe väidetava vandenõus osaleja Larry Ewing'iga.
Seisuga 14.11.2000 on "The Linux Counter"-i andmetel üle maailma registreeritud 160 838 linuxikasutajat, lisaks on "Linux Users Groups WorldWide" andmeil moodustatud 457 kasutajagruppi, kel tõenäoliselt saab lasuma juriidiline vastutus toimunu eest.
Toimetas:
Joosep -Georg @ 21:50
Teema: Arvutiuudised
"Software is like sex: it's better when it's free" -
Linus Torvalds.
Kõik kommentaarid