(juhan parts),Põllumajandusminister(helir-valdor seeder) ,Rahandusministeerium (Jürgen ligi),Siseministeerium (ken-marti vaher),Sotsiaalministeerium (hanno pevkur), Välisministeerium (urmas paet) Maavalitsuse ülesanded: Korraldada ja kordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, planeerida regiooni arengut. Kohaliku omavalitsuse ülesanded Korraldada sotsiaalabi ja-teenuseid, korraldada elamu- ja kommunaalmajandust, organiseerida ühistransporti, korraldada heakorda ja kekskonnaplaneerimist. Eesti kohtusüsteem I maakohtud, halduskohtud , II ringkonnakohtud, III riigikohus. Õiguskantsler teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet (Indrek teder) Kohtunik teostab õigusemõistmist Advokaat süüaluse kaitsmine kohtus Prokurör kohtualuse süü tõestamine Ombudsman lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või- asutuse suhtes. Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine
organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse) KAPO - uurib kuritegusid mis ohustavad põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure. (valvab riigisaladusi) Rahvas valib linna/valla volikogu, volikogu valib esimehe ja linnapea, linnapea moodustab valla/linna valitsuse. Valla/linna volikogu kinnitab ametisse linna/valla valitsuse. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) organiseerida ühistransporti. 5) korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. Maavalitsus teostab maakonna riiklikku haldust. Omavalitsus korraldab kohalikku elu kõigis valdkondades. Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.
· Linnavalitsus - ????? 4. Millised on KOV ülesanded; millised maavalitsuse ülesanded? (neid ei leia põhiseadusest). Maavalitsus: · korraldada, kordineerida riikliku haldust · käsutada riigivara · korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust · planeerida regiooni arengut. Kov: · korraldada sots. abi, teenuseid · korraldada elamu-, kommunaalmajandust · tagada heakorda, keskkonna planeerimist · organiseerida ühistransporti · koolide, lasteaedada, muuseumide, rahvaraamatute ülalpidamist. 5. Kirjelda Eesti kohtusüsteemi 3 astet. I. Haldus ja maakohtud - tsiviilasjad, kriminaalasjad (probleemi korral sinna) II. Ringonnakohus - vaatab läbi appelatsiooni (kohtu lahend) III. Riigikohus - kassatsioon (kohtuotsuse läbivaatamine dokumentide ja materjalide põhjal).
KOVkohalik omavalitsus Klaudia Sarah Kaar 9.a Ülesanded Kogukonna elu juhtimine Vastutavad raamatukogude , kultuurimajade jt kultuuriga seotud asutuste eest Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Organiseerib ühistransporti Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Töökorraldus TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed asendavad esimeest, kui see ei saa enda ülesandeid täita. Kõikides volikogudes on ka komisjonid
vallavolikogu ja linna linnavolikogu, volikogud panevad ametisse valla- või linna valitsuse (peab aru andma volikogu ees) ja juhi, valitakse 4 aastaks, kuhu võivad kandideerida isikud, kes on elanud koha peal 5 a ja kantud omavalitsus üksuste registrisse, mittekodanikud saavad ainult hääletada, kohalikud maksud on paadimaks, müügimaks, reklaamimaks. Kohalik omavalitsus korraldab sotsiaal abi ja teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, ja kohalik asutuste ülalpidamist. Valla- ja linnavolikogu eelarve vastuvõtmine, kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine, arengukava kinnitamine, laenude võtmine, vallavanema või linnapea valimine (moodustab valitsuse), volikogu aseesimehe ja esimehe valimine. Valla- või linnavalitsus lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, esindab valda või linna kohtus, valmistab ette volikogus arutatavaid kõsimusi ning täidab muid ettenähtuid ülesandeid, võib
3) koos avaldusega komisjonile esitatavate dokumentide loetelu. Vallavalitsus Vallavalitsuse tööd juhib vallavanem. Aili Kangro Richard Liivak Raul Song Valdo Värk Kohaliku omavalitsuse ülesanded Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning
2. Lõpeta laused. - Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. 2) Käsutada riigiraha. 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida religiooni arengut. 3. Kohalik omavalitsus. - Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : 1) Korraldada sotsiaalabi ja- teenuseid. 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) Organiseerida ühistransporti. 5) Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. -Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda Eesti kodakondsust omav vähemalt 18- aastane inimene. 4. Kohalik täitevvõim. - Kohaliku omavalitsuse täitevvõimu organiteks on valitsused (linna- ja valla) 5. Võrdle maavanema ja linnapea/vallavanema ametisse paneku süsteemi.
Omavalitsusüksused Eestis on vabariigi valitsus, maavalitsus ja kohalik omavalitsus. Iseseisvad omavalitsusüksused on vald ja linn. St, et neil on oma valitus esindusorgan ehk volikogu. Üks volikogu ülesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu - linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. 2. Nimeta omavalitsuste üldised ülesanded. • Korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid. • Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust. • Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist. • Organiseerib ühistransporti. • Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 3. Kust saab omavalitsus oma tulud? Mille peale kulutavad omavalitsused peamiselt oma raha? Omavalitsus saab oma tulud suuresti omavalitsuse elanikeks registreeritud inimeste tulumaksust, millest osa jääb kohalikku eelarvesse. Lisaraha saab ka erinevatelt kohalikelt maksudelt nagu nt parkimistasu.
volikogule, mis valitakse iga 3 aasta tagant. Valimistele võivad kandideerida kohalikud, kes on elanud seal 5 aastat. KOHTU SKEEM I ASTE maa-, linna- ja halduskohtud apellatsioonikaebus II ASTE Ringkonnakohus kassatsioonikaebus III ASTE Riigikohus KOHALIKUD OMAVALITSUSED VALLAD JA LINNAD Peamised ülesanded : · korraldab : sotsiaalabi, vanurite hoolekannet, nootsootööd , veevarustust, kanalisatsiooni, teede korrashoidu, heakorda, ühistrantsporti jm · korraldab kohalike asutuste korrashoidu VALLA- VÕI LINNAVOLIKOGU Peamised ülesanded : · valla või linna eelarve vastuvõtmine · maksude ja maksusooduste kehtestamine · arengukava kinnitamine · laenude võtmine · volikogu esimehe ja aseesimehe valimine · vallavanema või linnapea valimine VALLA- VÕI LINNAVALITSUS Peamised ülesanded · lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi
h 33 linna ja 194 valda. (Tartus on 22 omavalitsusüksust) · KOV üksused on vallad ja linnad. (PS §155) · KOV teostab võimu: · demokraatlikult moodustatud esindus ja võimuorganite kaudu, · kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. KOV ülesanded · Kohalikud omavalitsused (KOV) elamu ja kommunaalmajandust, otsustavad ja korraldavad kõiki kanalisatsiooni ja veevarustust, kohaliku elu küsimusi, KOVd heakorda ja jäätmehooldust, tegutsevad seaduste alusel territoriaalplaneerimist, iseseisvalt. (PS §154) valla või linnasisest ühistransporti, · KOV korraldab: valla või linna teede ja tänavate sotsiaalabi ja teenuseid, korrashoidu. Hariduse võimaldamine vanurite hoolekannet, noorsootööd,
· Keldrivalgustite hooldus ja kontroll (NB! mattkile akendele). Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Hoovi rajatised ja heakord · Prügimajad välistavad "geoloogide" reidid. Sellega seoses väheneb ohufaktor. · Pesukuivatusplatsid tuleb rajada akendest jälgitavateks. · Puud-põõsad mitte lähemale, kui 10 m maja seinast. · Avalikud kohad / grillimajad-lehtlad tuleb rajada koostöös aktiivsemate elanikega. Siis jälgitakse nende heakorda ja puhtust. · Lohakus ja mustus omavad "tootmisvõimet" ja on visiitkaardiks ükskõiksusele. Hooldatud haljasala "hoiatab" sissetungijat ühistegevusest. · Autoparkimiskohad tasub nummerdada. Võimalus, et selle kaudu "selekteeritakse omanikku" on väiksem kui võimalus võõraid autosid tuvastada. · Sissesõidu ees olev tõkkepuu peab olema primaarne puldi suhtes, Seadistatavate pultide koodid ja lisapuldid on kergesti kättesaadavad. Sulev Jaanus/ haldusjuht
Teostab järelvalveinstitutsioon. Õiguslik kontroll- peab tagama haldussuutlikuse ja vältima korruptsiooni Eesti adminastriivne jaotust Maakond- vald&linn- linn, küla, alev, alevik Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus (1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike
jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. 4 16.03.2010 Ülesanded Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus Diskussioon 1. Kas Teie elukohajärgne omavalitsus tegeleb kõikide nimetatud ülesannetega? 2. Milliseks hindate võimalust valida volikogu ja komplekteerida valitsus nii, et targalt
juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Linnade siseelust teame 13. sajandil peamiselt linnaõiguste põhjal; linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, eriti eestkostealuste, st. alaealiste ja naiste õigusi, reglementeeris kohtukorraldust ja kauplemistingimusi ning sätestas linna heakorda puudutavaid küsimusi. Peamisteks karistusteks kogu keskaja vältel olid rahatrahvid, harvem kehalised karistused või pagendamine. 13.14. sajandil ei kohta allikates veel vahetegemist linnaelanike vahel rahvuse järgi ning linnakogukond oli tõenäoliselt küllaltki ühtne. Kaupmehed lõid enesele uue õigusliku institutsiooni linna , millest sai ülikoolide kõrval uue liikumise jääv institutsioon. Linnade tekkimine 10-11.
Maakonda juhib maavanem koos maavalitsusega töötava ametnikkonnaga. Maavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab ja koordineerib riiklikku haldust Käsutab riigivara Korraldab piirkonnas ühistransporti, tervishoidu kultuuri ja haridust Planeerib regiooni arengut Omavalitsuse peamised ülesanded: Korraldab sotsiaalabi ja –teenuseid Korraldab ealmu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Organiseerib ühistransporti Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidmaist Vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused. Volikogu valib rahvas iga nelja aasta järel. Üks volikogu üesanne on linnapea/vallavanema valimine. Linnapea/vallavanem juhib kohalikku täitevvõimu – linnavalitsuse/vallavalitsuse tööd. Selleks et oma valitsemiskohustusi täita, vajab omavalitsus taha. Kõik
1. Riigivõimu institutsioonide ülesanded Riigikogu- seaduste väljatöötamine ja otsuste vastuvõtmine Vabariigi valitsus-seaduste elluviimine Kohtud-õiguse mõistmine Omavalitsused-korraldada sotsiaalabi ja teenuseid, noorsootööd, vanurite hoolekannet, heakorda jne 2. Parlamendi moodustamise tsensuslik printsiip-Õiguse kuuluda ülemkotta annab ametikoht. Ülemkojal on parlamendis nõuandev ja kinnitav roll Parlamendi moodustamise territoriaalne printsiip-Suure territooriumiga föderatiivriikides esindab ülemkoda piirkondlikke huve. Ülemkoja saadikud valitakse kas piirkonna elanike poolt või määratakse omavalitsuse otsusega. 3.Miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks?- Sest
suurkoosolek, kus arutati kõiki tähtsamaid Eesti küsimusi ja valiti peakomitee ning president. Aleksandrikooli eestvedajateks olid Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald, Köler jt. Venestusajal avati aga Aleksandrikool hoopis vene õppekeelega). 2.Kooli juhtimine Eesti Aleksandrikooli juhtis kuratoorium (hoolekogu) ja inspektor (juhataja). Kuratoorium pidi vastutama kooli majandusliku olukorra eest, sai teha ettepanekuid kooli lisaõppeainete õpetamise ja kooli heakorda puudutavate küsimuste kohta. Kuratooriumil oli õigus esitada kandidaate inspektori ja õpetajate kohtadele. Kuratooriumi osa kooli juhtimises aastate jooksul vähenes. Inspektoriks oli aastail 18881905 Anton Anson (18521918), tema järel 19051906 agronoom ja hilisem riigitegelane Jaan Raamot (18731927). 3.Õppetöö Aleksandrikool töötas linnakoolina Vene linnakoolide 1872. aasta põhimääruse alusel.
8. Põhiseadus § 87 9. Valla või linna valimisõiguslikud elaniku valivad linna- või vallavolikogu. Linna- või vallavolikogu valib volikogu esimehe, samuti linnapea või vallavanema. Linnapea või vallavanem moodustab linna- või vallavalitsuse. Linna- või vallavolikogu kinnitab valitsuse. 10. Kohaliku omavalitsuse ülesanded: • korraldab sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, • elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, • heakorda, jäätmehooldust, • ruumilist planeerimist, • valla- või linnasisest ühistransporti, valla teede ja linnatänavate korrashoidu, • kultuur- ja haridusteenuseid. 11. Tsentraliseeritud mudel - loob haldusfunktsioonide täitmiseks kohalikud valitsused, mis sõltuvad tugevalt keskvalitusest. Kohalikule omavalitsusele jääb vastutus kultuuris ja kohalikus majanduses. Detsentraliseeritud mudel - kohalikud omavalitsused on palju iseseisvamad, nad
...............7 XXXX linn kui kohalik omavalitsusüksus lahendab inimeste probleeme linna tasandil ja sellega vähendab tunduvalt riigi võimuaparaadi koormust. XXX linna kui kohaliku omavalitsusüksuse majandustegevuse aluseks on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevate ülesannete täitmine: korraldada linnas sotsiaalabi- ja sotsiaalteenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, linna teede ja tänavate korrashoidu. Samuti korraldab linn linna territooriumil asuvate koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, kultuuri- ja spordiasutuste majandamist ja ülalpidamist. XXX linn kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik. Kohtla-Järve linn kohaliku omavalitsusüksusena otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab
tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil. Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Kohaliku omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja terviseabi, korraldada elamu ja kommunaalmajandust,korraldada heakorda ja keskkonaplaneerimist, organiseerida ühistransportti, korraldada koolide , lasteaedade,muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalüidamist 7. Eesti kohtusüsteem. Kuidas jaguneb ja millega tegeleb? Kohtusüsteem koosneb: 1)maakohtutest ning halduskohtutest; 2)ringkonnakohtutest; 3)Riigikohtust. Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust ehk maa- või halduskohtust. Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab läbi vaid esimese astme kohtu lahendeid
3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja kommunaalmajandust; korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist; organiseerida transporti; korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 6. Kui pikaks ajaks valitakse volikogud? Kes võivad valida? Kes võivad volikogusse kandideerida? Kuidas pannakse ametisse vallavanem? Neljaks aastaks, hääletada võivad kõik selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18-aastased.
Rahvas valib iga 3 a. tagant. Üheks volikogu ülesandeks on linnapea/ vallavanema valimine Linnapea/ vallavanem juhib kohaliku täitevvõimu linna/ valla valitsuse tööd Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsusega), korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi Omavalitsuse ülesanded: · Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid · Korraldada elamu- ja kommunaalimajandust · Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist · Organiseerida ühistransporti · Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Omavalitsus vajab ülesannete täitmiseks raha. Linna/ valla eelarve seal kajastuvad kõik planeeritavad kulud ja tulud, võtab vastu volikogu. KOHTUSÜSTEEM Dem. riigis tavaliselt mitmeastmeline kohtusüsteem. Eestis on 3-astmeline kohtusüsteem: 1. Maa- ja linnakohtud ning halduskohtud 2. Ringkonnakonnakohtud 3
Volikogu valitakse, valimistel osalevad valla või linna elamuregistrisse kantud inimesed. Vallavolikogu liikmeks võib kandideerida Eesti kodakondsust omav vähemalt 18-aastane isik, aga ka Euroopa Liidu liikmesmaade kodanikud. Volikogu ülesandeks on linnapea/vallavanema valimine ja linnapea/vallavanem juhib kohaliku vallavalitsuse/linnavalitsuse tööd. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust 3) korraldada heakorda ja keskkonna planeerimist 4) organiseerida ühistransporti 5) korraldada koolide, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Administratiivse ülesehituse põhimudelid: 1) tsentraliseeritud administratiivstruktuuri mudel, kus kõik otsused lähtuvad keskvõimust (Prantsusmaa, Venemaa) 2) autonoomse kohaliku võimu mudel (kahe- ja kolmetasandilised haldusjaotused), kus regionaalvõim on kohapealse esindaja käepikendus (Eesti, USA) Mida enam tasandeid, seda iseseisvam on kohalik võim
Maavanem-maakonna juht. Maavalitsus-riigi täitevvõimu asutus.Vald/linn-iseseisvad omavalitsused.Juhib volikogu(4a kestab).Volikogu:esindab kodaniku huve,kinnitab valla/linna eelarved,kontroll valla/linna tegevust.Maavalitsus:käsutada riigivara,korraldada riiklikku haldust,planeerida regiooni arengut.Rahvas valib,Volikogu, valib ,vallavanema/linnapea, valib Valla/Linnavalitsuse ja volikogu kinnitab. Omavalitsus korraldab sotsiaalabi,teenuseid.Organiseerib transporti.Korraldab heakorda. Tsiviilkohus-inimeste vahelised asjad.(kostja- kaitsja).Hagija(süüdistaja). Kriminaalkohus-seaduse rikkumine.(advokaat-prokurör/riigi süüdistaja). Halduskohus-riik on inimesega halb. Maa/linna/halduskohus-saab apelleerida- ringkonnakohtusse,riigikohus.Õiguskantsler-teostab seaduste järelvalvet,ÜL:Teha seaduslikku järelvalvet,lahendada väärhalduste juhtumeid. Erakond e. partei kujutab kindla struktuuri,liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsiooni.
aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa linnade elanikest -- poole või enamgi -- moodustasid eestlased, neile lisandusid soomlased, rootslased, venelased jt. Linnade siseelust teame 13. sajandil peamiselt linnaõiguste põhjal; linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, eriti eestkostealuste, st. alaealiste ja naiste õigusi, reglementeeris kohtukorraldust ja kauplemistingimusi ning sätestas linna heakorda puudutavaid küsimusi. Peamisteks karistusteks kogu keskaja vältel olid rahatrahvid, harvem kehalised karistused või 4 pagendamine. 13.14. sajandil ei kohta allikates veel vahetegemist linnaelanike vahel rahvuse järgi ning linnakogukond oli tõenäoliselt küllaltki ühtne. Eraldi probleem on linnade suhtlemine maahärraga. Üldreeglina üritasid maahärrad
riikidega 2) Tagada riigi välisjulgeolek. Maakond oma regiooni riikliku halduse üksus. Vald ja linn kohaliku halduse üksused. Maavalitsuse ülesanded: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) Käsutada riigivara 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida regiooni arengut. Omavalitsuse ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja teenuseid 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist 4) Organiseerida ühistransporti 5) korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide, rahvaraamatukogude ülalpidamist. Mitmeastmeline kohtusüsteem põhijoon on kohtualuse õigus taotleda kohtuasja teistkordset arutamist kõrgemas kohtus, kui langetatud kohtuotsus teda ei rahulda. 1. Maa ja linnakohtud(arutavad kõiki kohtuasju) ning halduskohtud(käsitleb kodaniku ja riigi vahelisi konflikte). 2
aladelt. Eriti kolonisatsiooni algul oli linnade uuskodanike seas suur osa Ojamaa kaudu saabunud saksa kaupmeestel. Suure osa linnade elanikest -- poole või enamgi -- moodustasid eestlased, neile lisandusid soomlased, rootslased, venelased jt. Linnade siseelust teame 13. sajandil peamiselt linnaõiguste põhjal; linnaõigus kaitses kodanike varalisi huve, eriti eestkostealuste, st. alaealiste ja naiste õigusi, reglementeeris kohtukorraldust ja kauplemistingimusi ning sätestas linna heakorda puudutavaid küsimusi. Peamisteks karistusteks olid rahatrahvid, harvem kehalised karistused või pagendamine. Eraldi probleem on linnade suhtlemine maahärraga. Üldreeglina üritasid maahärrad ühelt poolt anda linnadele soodustusi, eriti kauplemissoodustusi (näiteks tollivabadus), et edendada nende arengut, teisalt aga püüdsid linnade siseasju kontrollida. Taani asehaldurite võim Tallinna all-linnas muutus 13. sajandi jooksul üha nõrgemaks ning järgmine maahärra, Saksa
moodustamise otsustamine; · valla või linna põhimääruse ning arengukava vastuvõtmine; · valla- või linnavolikogu esimehe, valla- või linnapea valimine ning ametist vabastamine; · teenistujate palgaastmete ning palgamäärade kehtestamine; · volikogu komisjonide moodustamine ning likvideerimine. Omavalitsuse peamised ülesanded Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Organiseerib ühistransporti Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Valitsus Valla- või linnavalitsus on volikogu poolt üheks volikogu perioodiks ametisse nimetatud kollegiaalne organ. Valitsust juhib vallavanem või linnapea ning volikogu nimetab vallavanema või linnapea ettepanekul ametisse valitsuse liikmed. Valitsuse koosseisu võivad kuuluda
Vallal/linnal on rahva poolt valitud esinduskogu volikogu. Volikogu teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid, kinnitab kohaliku eelarve. Valla/linna volikogu on sama mis parlament üleriigilisel tasandil. Erinevus kui Riigikogus olemine on liikmele põhitöö, siis kohaliku volikogus töötatakse põhitöö kõrvalt, palka selle eest ei saa (võib saada hüvitist). Kohalikud omavalitsused korraldavad: 55 sotsiaalabi 56 elamumajandust 57 heakorda 58 koolide, muuseumide, raamatukogude jne ülalpidamist 59 Kui Riigikogu (parlament) ja vabariigi valitsus lahendavad riikliku tähtsusega küsimusi, siis kohaliku tähtsusega asjadega tegeleb kohalik võim. Seda esindabki kohalik omavalitsus. Kohalik omavalitsus järgib haldusjaotust. Eestis on 15 maakonda, paarsada valda ja kümneid linnu. Vallad ja linnad ongi Eestis kohaliku omavalitsuse üksusteks (aastal 2009 oli neid 227)
usukommete halvustamine ning nende täitmise takistamine, samuti tegevus, mille eesmärgiks on vähemusrahvuse sunniviisiline ümberrahvustamine 4. Kirjelda kohaliku omavalitsuse ülesehitust? Kuidas moodustatakse erinevad struktuuriüksused? 5. Millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded? (1)Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike
Volikogu (esindusorgan) valitakse iga kolme aasta järel linna või valla registrisse kantud Eesti kodanike ja välismaalaste poolt, kes on vähemalt 18-aastased.. kandideerida võib ainult Eesti kodakondsusega vähemalt 18-aastane inimene. Volikogu valib linnapea/vallavanema, kes juhib linna/valla valitsuse (kohaliku täitevvõimu) tööd. Omavalitsuse peamised ülesanded: Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; Korraldada elamu- ja kommunaalmajandust; Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist; Organiseerida ühistransporti; Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 2.6.5. Eesti kohtusüsteem Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. SKEEM Anu lk 77 Esimese astme moodustavad maa- ja linnakohtud ning halduskohtud. Teise astme kohtud on ringkonnakohtud mis vaatavad läbi apellatsioone. Kõrgeima astme kohus on Riigikohus, kuhu võib pöörduda isik, kes ei ole nõus ringkonnakohtu otsusega
Hääletamisõigus on Eesti/Euroopa Liidu kodanikul, kes on täisealine ja kelle püsiv elukoht asub vastavas vallas või linnas. (Rahvastikuregister) Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti/Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded? Kohaliku omavalitsuse ülesanded: korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, noorsootööd, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, ühistransporti ning teede ja linnatänavate korrashoidu. Kes juhib Põlvat? Vallavanem Georg Pelisaar. Miks oleks vaja haldusreformi? Milles see seisneks? Millised on selle head ja halvad küljed? Korruptsioon. 6. Majandus. Millised on majanduse põhiküsimused? Mida? Kellele? Kuidas? Millised on tootmisressursid? Loodusvarad, inimressurss, kapital, ettevõtlikkus. Milliseid majandussüsteeme tead? Millised on nende tugevused ja nõrkused?
Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes asulates veel 20. sajandi alguseni. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatuna 18-19. sajandini, mil tulid kasutusele uued materjalid. Maakohtades peeti jäätmeist lugu, sest äravisatud esemeid ja jäätmematerjali sai uuesti kasutada. Ametis olid vanakraami kokkuostjad. Koguti põhiliselt riideid, räbalaid, paberit ja metalli- terast, malmi, vaske ja tina
o Regionaalarengut tähtsustatakse ka eurointergratsioonis Regioonide Komitee Euroopa Liidu lähimuspõhimõte nõuab, et poliitilised probleemid lahendataks inimesele võimalikult lähedal Kohalik omavalitsus teostab võimu: · demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu · kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel KOV korraldab: · sotsiaalabi ja -teenuseid, · heakorda ja jäätmehooldust, · vanurite hoolekannet, · territoriaalplaneerimist, · noorsootööd, · valla- või linnasisest ühistransporti, · elamu- ja kommunaalmajandust, · valla või linna teede ja tänavate · kanalisatsiooni ja veevarustust, korrashoidu. Eestis on 227 KOV üksust, s.h 33 linna ja 194 valda. 7
Õigusvahemees ehk ombudsman- riigiamet, mis vaatab läbi kodanike kaebusibürokraatliku omavoli üle. Kohalik omavalitsus- kohaliku omavalitsuse üksuse (valla või linna) kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Ülesanded: 1.) linnapea/vallavanema valimine 2.) korraldada sotsiaalabi- ja teenuseid 3.) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist Poliitiline reziim: demokraatia diktatuur liberaalne riik Autoritaarne riik Totalitaarne riik Kõrgeima võimu Isiku või institutsiooni Isiku või institutsiooni kandjaks on rahvas, kes ebademokraatlik hirmuvalitsus. Riigivõimu teostab seda läbi vabade valitsemine. Sageli ajuse täielik kontroll kodanike valimiste . Riigivõim iseloomuga
ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil. ***Mis on üld- ja üksikakti vahe? Üldakt õigustloov akt = normatiivakt.Sellega reguleeritakse abstaktset hulka juhtumeid. Üksikakt-õigust rakendav akt.Sellega reguleeritakse üksikjuhte,ei sisalda õigusnorme. Omavalitsusüksuse ülesanded on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja teenuseid,vanurite hoolekannet,noorsootööd,elamu- ja kommunaalmajandust,veevarustust ja kanalisatsiooni,heakorda, jäätmehooldust,territoriaalplaneerimist,valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linna tänavate korrashoidu,juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Õiguskaitse Õigusnormide kogum on õigus.Õiglus on selle täiustamine mõtetega,mis meile parim ja kasulikum võiks olla. Õiguskaitsesüsteem Kohus kohtutäitur,Advokatuur notariaat,Prokuratuur-politsei, Õiguskantsler-riigikontroll.
vastutust oma tegevuse eest ning sellega kaasneb elanike, juriidiliste isikute ja riigi õigus KOV-ga kohut käia, kui KOV organid on tegutsenud ebaseaduslikult või on vastav tegevusvaldkond KOV pädevusest välja arvatud või mõne teise organi pädevusse antud. KOKS § 6 on nimetatud KOV ülesanded järgnevalt: korraldada vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu. .............. vald paikneb Eestimaa südames, ……… maakonna äärealal ning piirneb lõunast ja idast ………………. Valla haldusterritoorium on jaotatud 25 maa-asulaks, neist 1 alevik ja 24 küla. .............. valla üldpindala on 201 km². Territooriumi pikkus teid mööda põhjast lõunasse on ca 12 km ja idast läände ca 30 km
...................10 4.2 Eesti linnade liidu välisuhted täna......................................11 Kokkuvõte.........................................................................................12 Kasutatud kirjandus...........................................................................12 Sissejuhatus Iga linna- ja valla kodanik elab seal , kus on ta kodu ja kus ta ennast hästi tunneb. Seetõttu eeldab ka see inimene, et tema vallal või linnal hoitakse heakorda ja tegeletakse arenduste ning uuendustega pidevalt. Aga , et sellistel linnade ja valdade tegevustel kätt pulsil hoida ja et mõningad tegemised päris rappa ei läheks otsustati luua 1920. aastal Eesti Linnade Liit. Nagu juba Eesti Linnade Liidu esimees, 1920. aasta põhikirjas märgiti, on ta asutanud Eesti Linnade ja alevite majanduslike ja kultuuriliste ülesannete paremaks täitmiseks ning nende tegevuse ühtlustamiseks ja ühishuvide kaitseks
Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes asulates veel 20. sajandi alguseni. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatuna 18-19. sajandini, mil tulid kasutusele uued materjalid. Maakohtades peeti jäätmeist lugu, sest äravisatud esemeid ja jäätmematerjali sai uuesti kasutada. Ametis olid vanakraami kokkuostjad. Koguti põhiliselt riideid, räbalaid, paberit ja metalli- terast, malmi, vaske ja tina
ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikutega; täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või muu õigusaktiga. 15. Omavalitsusüksuse ( vald/linn) ülesanded. Omavalitsusorganid ( volikogu ja valitsus ) ja nende pädevuse alused. Omavalitsusüksuse ülesanded: korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. korraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul
2) Korraldab ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 3)Planeerida regiooni arengut. 5) Kohalikud omavalitsused – Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Volikogu ülesanded: 1) Esindab kodanike huve 2) Teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) Kinnitab valla/linna eelarve 4) Kontrollib valla/linnavalitsuse tegevust 5) Valib vallavanema/linnapea 6) Korraldab sotsiaalabi 7) Korraldab elamu- ja kommunaalteenuseid 8) Korraldab heakorda 9) Korraldab koolide, lasteaedade muuseumide ja rahvusraamatukogude ülalpidamist Kohalik omavalitsus on nagu riigimudel: Hääletab, annab määrusi välja - Vallavolikogu või linnavolikogu (nagu Riigikogu riigil) Juhib igapäevategevust – vallavanem või linnapea (nagu peaminister riigil) Viib läbi volikogu otsuseid ja otsustab igapäevaasju - vallavalitsus või linnavalitsus (nagu valitsus riigil). Tsensus – valimisõiguse piirang vanuse tõttu.
2) Korraldab ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 3)Planeerida regiooni arengut. 5) Kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse üksused on linn ja vald. Volikogu ülesanded: 1) Esindab kodanike huve 2) Teeb kohalikku elu korraldavaid otsuseid 3) Kinnitab valla/linna eelarve 4) Kontrollib valla/linnavalitsuse tegevust 5) Valib vallavanema/linnapea 6) Korraldab sotsiaalabi 7) Korraldab elamu- ja kommunaalteenuseid 8) Korraldab heakorda 9) Korraldab koolide, lasteaedade muuseumide ja rahvusraamatukogude ülalpidamist Kohalik omavalitsus on nagu riigimudel: Hääletab, annab määrusi välja - Vallavolikogu või linnavolikogu (nagu Riigikogu riigil) Juhib igapäevategevust vallavanem või linnapea (nagu peaminister riigil) Viib läbi volikogu otsuseid ja otsustab igapäevaasju - vallavalitsus või linnavalitsus (nagu valitsus riigil). Tsensus valimisõiguse piirang vanuse tõttu.
ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. KOV ÜLESANDED: korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi Revisjonikomisjon kontrollib: valla- või linnavalitsuse tegevuse ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja vastavust volikogu määrustele ja otsustele; ametiasutuste ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla või jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest linna vara kasutamise sihipärasust; tulude tähtaegset ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla või
õigus pöörduda kohtusse.3 1 http://www.eesti.ee/est/riik/kohalik_omavalitsus/ 2 http://www.just.ee/10744 3 https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12849727 5 KOV ülesandeks on korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti, valla või linna teede ja tänavate korrashoidu. Samuti on oluline korraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste, teiste kohalike asutuste ülalpidamist, kui need on KOV omanduses. Riiklikud maksud: seadusega kehtestatud, moodustavad põhilise maksubaasi.
c. Koostada riigieelarve ja enamik seaduseelnõusid d. Suunata ja koordineerida valitsusasutuste tegevust 28) Kohaliku omavalitsuse ülesehitus Eestis a. Valla/linna valimisõiguslikud kodanikud valivad valla/linna volikogu. b. Volikogu valib volikogu esimehe, linnapea/vallavanema, kinnitab ametisse valla/linna valitsuse 29) Omavalitsuse peamised ülesanded: a. Korraldada sotsiaalabi ja teenuseid b. Korraldada elamu- ja kommunaalmajandust c. Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist d. Organiseerida ühistransporti e. Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist 30) Kohaliku omavalitsuse valimistel saavad hääletada kõik selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18-aastased. Kandideerida volikogu liikmes kohale võib ainult Eesti kodakondsust omav vähemalt 18-aastane inimene. Kui Eestist on saanud
korra kehtestamine; koormiste mä ä ramine; • toetuste andmise ja valla võ i linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; • valla- võ i linnavara valitsemise korra kehtestamine; Omavalitsus – volikogu poolt moodustatav tä itevorgan. • korraldada kohalikku elu • antud vallas võ i linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootö ö d, elamu-ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jä ä tmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- võ i linnasisest ü histransporti ning valla teede ja linnatä navate korrashoidu • korraldada koolieelsete lasteasutuste, põ hikoolide, gü mnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiasutuste ning teiste kohalike asutuste ü lalpidamist Volikogu olulisemad pädevused: valla/linna eelarve vastuvõtmine, kohalike
kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus: (1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalteenuseid, -toetusi ja muud sotsiaalabi, eakate hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla ja linna teede ehitamist ja korrashoidu, kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike
Valla- või linna volikogu Täidesaatev võim Eestis tervikuna Vabariigi Valitsus Valla- või linnavalitsus · sotsiaalabi ja -teenuseid, · vanurite hoolekannet, · noorsootööd, · elamu- ja kommunaalmajandust, · kanalisatsiooni ja veevarustust, · heakorda ja jäätmehooldust, · territoriaalplaneerimist, · valla- või linnasisest ühistransporti, · valla või linna teede ja tänavate korrashoidu. Omavalitsusüksuste ülesehitus · Omavalitsusorganid on: o Volikogu so esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt. (PS §156) o Valla- või linnavalitsus on volikogu poolt moodustatav täidesaatva võimu organ. Valimine · Kandideerida saab
Maavalitsuse peamised ülesanded: · käsutada riigivara · Planeerida regiooni arengut · Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust · Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Linnapea/vallavanem juhib kohalikku täitevvõimu linna/vallavalitsuse tööd. Omavalitsuse peamised ülesanded: · Korraldada sotsiaalabi ja teenused · Korraldada elamu ja kommunaalmajandust · Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist · Organiseerida ühistransport · Korraldada koolide , lasteasutuste , muuseumite ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. Et kõiki neid ülesandeid vajab omavalitsus raha, kõik planeeritavad tulud / kulud kajastuvad linna/valla eelarves. Maavalitsus teostab maakonna riiklikku haldust Omavalitsus korraldab kohalikku elu kõigis valdkondades. Eesti kohtusüsteem.
saastelube, maavarade kaevandamiselube, geoloogilise uuringu lube, komplekslube. Eesmärgiks on määrata lubatud kogused ressursi kasutamiseks ja piirid saaste keskkonda viimiseks. 160. Mis ülesandeid täidab looduskaitse keskus? V: Haldab looduskaitse alasid. Teostab nende uundusi ja planeerimist. 161. Mis ülesannet täidab keskkonna kaitse vallas kohalik omavalitsus? V: Korraldab linnas või vallas heakorda, jäätmehooldust, loodusvarade kasutust, koostab ning kehtestab planeeringuid, annab ehituslubasid ning annab välja heakorra-, kasside ja koerade jt pidamise eeskirju. 162. Milliseid valitsusväliseid keskkonna organistasioone te teate Eestis ja millega need tegelvad? V: Eesti loodusuurijate selts- tegelvad looduse uurimisega. Eesti looduskaitse selts- tegelevad ühiskondliku ja teadusliku tegevuse arendamisegaökoloogia ning
annaabi.ee 
