Eesti haridusolude mõjutajad 18.-19. Sajandil Marta Karu Eesti on olnud mitmeid sajandeid võõrvõimu all- nii sakslaste, taanlaste, rootslaste, venelaste. Põhjasõjas kaotas Rootsi oma siinsed valdused ning juba 1710. aastaks oli kogu Eesti venelaste käes kuni 1917. aastani. Rootsi ajal elavnes kultuur ja tugevnes haridus, kuid pärast seda haridus kord paranes, kord halvenes. Mis olid suurimad 18.-19. sajandi haridusolude mõjutajad? Üheks oluliseks hariduse mõjutajaks 18.-19. sajandil on minu arvates Põhjasõda. Selle ajal hävis suur osa Eesti kirikutest ja koolimajadest, mis olid tähtsateks hariduskeskusteks, seega pärast sõda paranesid olud aeglaselt ja rahva haridus peatus pikaks ajaks. Samuti suleti Tartu Ülikool, mis taasavati alles 1802. aastal, seega pidid siinsed baltisaksa aadlikud oma hariduse saama Saksamaa prestiizsetest ülikoolidest
valitseja isa. Kloostrid - kiriku osa, enamasti jõukad. Papid lihtvaimulikud. Uus jumalateenistuse kord: kummardada, risti ette lüüa (3 sõrme), 3 x halleluujat laulda. Vene kirikulõhe - vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti (kahesõrmelised) kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla. Raskolnikud - vanausulised. Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele. Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal. 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör. 1714 käsk avada linnades arvutuskoole. 1724 Teaduste Akadeemia rajamine Peterburis. 1755 Moskva ülikool. 1758 Kaasani gümnaasium. 1764 ukaas aadlineiude instituudi loomiseks. 1780 asuti looma rahvakoole. 1786 kolmeastmeline rahvakoolide võrk: alam-, kesk- ja pearahvakoolid. 1711 asutati kõrgeima riigiasutusena Senat
Kas Eesti riik oli edukas aastal 1920 ? Sõna edukas on minu arvates väga lai mõiste. Edukust saab mõista väga mitmetel eri aladel. Kuna jutt käib Eesti ajaloost, siis esimese asjana meenub alati sõnaga edukas sõjad ning rahude saavutamine. Kuid riik teeb ka siseseid saavutusi, milleks võivad olla iseseisvuse saavutamine, Vabariigi esimese põhiseaduse ning ka teiste seaduste vastuvõtmine, kultuuri/ teaduse arendamist, haridusolude parandamist jne. Landeswehri sõda oli sõda Võnnu all, kus eestlased surusid saksa rügemendid tagasi ning jälitasid neid Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu. See tähistas eestlase sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutuspäeva 23.juunit tähistatakse Võidupühana. Just see sõda viiski minu arvates kõige tähtsama saavutuseni 1920. aastatel 2. veebruaril allakirjutatud rahulepinguni, mille läbirääkimised toimusid Tartus
Lõuna-Eesti koos Põhja-Lätiga 12. Kaks tähtsamat väljaveo kaupa. Lina ja teravili 13. Kuidas nimetati kõrgemat kohalikku kohust: a) Liivimaal; b) Eestimaal? a)liivimaa õuekohus ja b)ülemmaa kohus 14. Millised alad moodustasid Eestimaa kubermangu? Lääne-, Harju-,Järva- ja Virumaa 15. Tähtsaim sisseveo kaup. Sool 16. Mis on bastion? Viisnurksed mullast kuhjatud astangulised kindlustused 17. Kes etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel? Johan Skytte 18. Millised teaduskonnad tegutsesid Tartu ülikoolis? Filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskond 19. Kes kirjutas alla Tartu ülikooli asutamisürikule? Gustav II Adolf 20. Mida kujutasid endast vakuraamatud? Sisaldasid talupoegade kohustusi mõisale, riigile ja kirikule, seniseid võlgu, mõisa teenijate arvu, loomade hulka, kasutatavad mõõdud ja kaalud. 21. Valitsev elamutüüp talurahval. Rehielamu 22
halleluujat laulda vaimulikud, kes uuendustest keeldusid vabastati ametist, heideti "kahesõrmelised" kirikust välja ja 1656.a pandi kirikuvande alla => Vene kirikulõhe (raskoll) vanausulised ehk raskolnikud Lääne- Euroopa mõjud materiaalne kultuur; esimesed raamatukogud (tänu võõramaistele munkadele) Moskvas kujunes välja 2 suunda: 1) haritlaste toetumine ladina keelele 2) toetumine kreeka keelele Juraj Krizani (1618- 1683)- haridusolude parandamise eest võitleja Venemaal, uute lahenduste pakkuja suhetes Euroopaga (religioonist parim kirikute unioon, kirjutas rea trakaate, pooldas täielikku ainuvõimu, arvas, et tuleb õpetada ka naisi -> majapidamisoskuste jagamine) Kirik Peeter I reformide ajal 1721 kaotati patriarhi amet, kiriku juhtimiseks loodi Pühim Valitsev Sinod: eesotsas algul president, hiljem ilmalik ülemprokurör
1905. ja 1907. aasta revolutsioonide mõjul tekkis rahvusliku liikumise teine laine, mis suunati omariikluse rajamisele. Eestikeelsel kirjanduses ilmusid ilmusid täiesti kunstiküpsed teosed sellistelt autoritelt nagu Eduard Vilde, August Kitzberg, Juhan Liiv, Anna Haava, Gustav Suits: rühmitus ,,Noor-Eesti" võttis sihiks viia rahvuskultuur kooskõlla Euroopa arengutega- ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. Haridusolude parandamiseks oli esile kerkinud emakeelse kooli nõue. Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Erakoolide asutamisega kutsuti ellu haridusseltsid. Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskool Tartus, praegune Miina Härma Gümnaasium. Sellele lisandusid samalaadsed õppeasutused Pärnus, Viljandis ja Otepääl.
HARIDUSELU ROOTSI AJAL 1625.a. oli Rootsi alistanud kogu MandriEesti. Eesti ala jagunes kaheks osaks: PõhjaEesti moodustas Eestimaa kubermangu, LõunaEesti ja PõhjaLäti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku ja koolielu. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Tartu sobis ülikoolilinnaks hästi oma keskse asendi tõttu, kuid võib-olla mõjutas valikut ka
Eesti tähtsamaks majandusharuks jäi põllumajandus,mille arendamisel aitas riik kaasa.Juhtkohale tõusis loomakasvatus.Põllumajanduse edenemist raskendas moodsa tehnika,tõuloomade,sordiseemnete vähesus ja väiketalude suur arv.Tööstuses asendati hiigeltehased uute ettevõtete ja tööstusharudega.Eesti peamiseks väilskaubanduspartneriks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa.Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused. Kultuurielu Suurt tähelepanu pööratu haridusolude parandamisele,pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele.Eesti kirjanike teoseid tõlgiti võõrkeelde.Eestlased saavutasid edu spordis,kunstis,muusikas.
kultuuriharrastuse toetamine, väljaarendada eliitkultuur, et vähendada saksa kultuuri mõju. Seltsiliikumine: 1865 Tartus asutatud Vanemuine; 1866 Tallinnas Estonia; 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu tartus; 1870 tartus eesti põllumeeste selts; 1872 eesti kirjameeste selts. Jakobson- s. Tartu; lõpetas Cimze kooliõpetajate seminari; õpetaja Tormas; koduõpetaja; kaastöö Eesti Postimehele;propageerides karskusideid, astus välja usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist. Hurt- õppind usuteaduskonnas; tegeles rahvusliku ärkamisega; huvitus filoloogiast; tuntud kõnemees; Otepää kirikuõpetaja. Jannsen- rahvusliku liikumise eestvedaja, postipapa, ajaleht Eesti Postimees, asutas Perno Postimees, käster, laulupeo korraldaja. I laulupidu/vanemuine- vanemuine-tartus 1865; laulupidu 1869, eestvedaja vanemuine ja Jannsen, eesmärk tekitada ühtekuuluvustunne,laulukooride asustamine.Tulemus pandi alus üldharivate ja isamaaliste kõnede
3)Juhid: Hurt- lõi agaralt kaasa Vanamuise seltsi tegemistes, osales juhtivalt eest rahvusliku liikumise suurüritustes (tuntud kõnemees). Esindas Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Jakobson- algselt tegi kaastööd Eesti Postimehega, propageerides karskusideid, astudes välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudes haridusolude parandamist. Osales Eesti Kirjameeste seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Pidas Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet. Toimetas ajalehe ''Sakala''. Hiljem valiti Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. (Esindas radikaalset suunda) Jannsen- Asutas ''Perno Postimehe''. Hiljem Tartusse kolides tegi uue ajalehe ''Eesti Postimees''. Asutas ''Vanemuise'' seltsi, esimesed eestikeelsed näidendid. 1869.a organiseeris esimese üldlaulupeo
Tööstused asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. Eesti peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused, sisse veeti eelkõige tööstusseadmeid, toorainet ning kütuseid. Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuuri arendamine. Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Võõrkeeltesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit ning osalesid edukalt muudelgi suurvõistlustel. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon. Kutseliste teatrite kõrval tegutses sadu asjaarmastajate näitetruppe.
oleksid Balti riike aidanud, poleks Venemaa okupeerimisega hakkama saanud aga ilma igasuguse välisabita olid Balti riigid igati Venemaale määratud. 4. Kuivõrd oli omariiklus rahvuskultuuri kiire arengu eelduseks? Ükski varasematest võõrvõimudest polnud Eesti kultuuri sisse tunginud, ei eestlastele ega ka teistele baltikumi rahvastele ei sunnitud peale uue valitsuse kombeid ja kultuuri, tänu millele said eestlased oma kultuuriga sama rada pidi edasi minna. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Suureks muutuseks oli kindlasti 1925. aastal loodud Kultuurikapital, kogu sissetulek jagunes 6 sihtkapitali. Kaasa aitas kindlasti auhindade jagamine aga samas kultuurile mitte surve avaldamine. 5. Mil moel muutus inimeste olme ja elulaad iseseisvusajal võrreldes varasema ajaga? Inimeste elatustase tõusis, see tõi endaga kaasa heaolu. Iseseisvusega kaasnenud hariduse ja
oluline. Talupoegadel oli õigus ja võimalus kaevata mõisarentnike ja -valitsejate peale. Talupojad kasutasid seda võimalust alguses täitsa palju, kuid lõpuks see vähenes, kuna nad ei saanud õigust. Ning halb oli selle juures see,et Mõisnikud ostsid omale õiguse ja pealegi ei usutud üpris tihti seda, mida talupojad rääkisid. Tänu Rootsi ajale paranseid ka haridus-jakirikuolud. Reduktsioonist ja mõisate rentimisest sai Rootsi raha ning see läks kiriku ja haridusolude parandamiseks. Leeris õpetati sunniviisiliselt kirjutamist ja lugemist.1693.aastal ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika, mis erinevalt omaaegsest Stahli grammatikast arvestas märksa rohkem eesti keele eripära. Rootsi kindlsutas oma võimu Liivimaal ka ülikooli rajamisega. Otsustati rajada ülikool tartusse, sest see oli kõige soodsama geograafilise asendiga- Rootsi Baltikumivalduste keskpunktis. Kuid ülikooli asutamise
- Estofiilidest sakslaste loodud 2 kirjakeelt (tartumurdeline (Lõuna-Eestis); tallinnamurdeline (Põhja-Eestis); tartumurdeline Wastne Testament (1686) Andreas ja Adrian Virginiuse tõlkes; Johann Hornungi I tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn. vana kirjaviis, mis kasutusel 19.saj. keskpaigani) c)Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool - Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte haridusolude korraldajana - Gümnaasiumid (1630 Tartus; 1631 Tallinnas ja Riias) - 1632 Tartu Ülikool (Gustav II Adolf) (neli teaduskonda arsti-, usu-, õigus- ja filosoofia teaduskond ; ladinakeelsed loengud ja disbuudid vaidlused õpitu põhjal ; stipendium toetusraha edukamatele ; tegutses väikeste vahedega ka Tallinnas ja Pärnus kuni Põhjasõjani 1700a c) Luteri kirik ja võitlus väärusuga
1512- 1516 .a. esines Riia peapiiskop Jasper Lind Liivimaa maapäevadel ettepanekutega kõrgema ladina kooli ettevalmistamiseks. 1522.a. lükati see ettepanek lõplikult tagasi. Maa põhielanikkonna õpetamisel ei jõudnud katoliku kirik formaalsetele usutõdede päheõpetamine katsetest kaugemale. Koolide reformatsioonist Liivi sõjani (1520-1550.a.) Pandi alus Eesti ala linnade haridusolude kujunemisele 3-ks sajandiks. Sellega kaasa läinud linnaraed saavutasid suhtelise iseseisvuse haridusküsimuste lahendamisel ning jõukama saksa kodanikkonna teenistuses seisvate pastorite ja kooliõpetajate valikul. Raad oli sunnitud tuginema linnaeestlastest jt ,,mittesakslastest´´ alam- ja keskkihile ning nende seas reformatsiooni liikumine kaasatõmbamise huvides teatud määral haridust toetama. 16 saj- teiseks veerandil jäi luteri kirik veel passiivseks 1542.a
Majanduse areng Teostati maareform. Selle käigus riigistati mõisnike maavaldused, mis jagati soovijatele, nii tekkis 35 000 uut asundustalu. Tähtsaim majandusharu oli põllumajandus, mille arendamisele aitas riik igati kaasa. Juhtkohale tõusis loomakasvatus. Tööstuses asendati Venemaa huvides töötanud hiigeltehased uute ettevõtete ja tervete uute tööstusharudega. Peamised väliskaubanduspartnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia. Kultuuriareng Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Eesti sportlased osalesid edukalt suurvõistlustel. Vabadussõda Sõja algus 11.nov 1918 kui lõppes Esimene maailmasõda, tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas Eestit ohustama Venemaa, ennem ohustas Saksamaa. 28.nov 1918.a ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe taanduma. Kogu detsembrikuu hõivas Punaarmee üle poole Eesti mandriosast
Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu lõpetas ka oma kaastööde saatmise Sakalale. 1880 lahkus Eestist ja asus tööle Peterburi Jaani kirikus. Carl Robert Jakobson (1841-1882) Sündis Tartus, lapsepõlve veetis Tormas. Lõpetas J. Cimze seminari Valgas. 1863. Sai temast suurvürsti tütre koduõpetaja. Ta hakkas tegema koostööd Eesti Postimehele, propageerides karskusideid, astudes välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudes haridusolude parandamist. 1870 a algul tuli ta tagasi Peterburist Eestisse, ostis endale Uue-Vändrasse Kurgja talu, kavatsedes täielikult pühenduda põlluharimisele. Kuid põlluharimise kõrvalt jätkas kirjutamist. Temast sai ka Põllumeeste seltsi president. Ta pidas kolm tähtsat isamaakõnet. 1863 „ Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koduaeg“, 1870 „võitlemised eesti vaimupõllul“ ja „Nõia usk ja nõia-protsessid“. 1878
majanduslikult ebatasuvate väiketalude suur arv Tööstuses-hiigeltehased asendati uute ettevõtete ja tööstusharudega. Kasutati Eestis leiduvat toorainet. Vene ajal loodud masinaehitus- ja tekstiilitööstus korraldasid tootmise ümber vastavalt riigi vajadustele, võimalustele. Peamisteks väliskaubanduspartnereiks kujunesid Inglismaa ja Prantsusmaa. Väljavedu- põllumajandussaadused, sissevedu-tööstusseadmed, tooraine, kütused Kultuurielu-haridusolude parandamine, eestikeelne kõrgharidus ja teadus, kultuurikontaktid välismaaga, sportlaste edu OM'il, rahvakultuur muutus rikkamaks Muutused kultuuris:haridus-venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega, loodi ühtluskool, 6-kl koolikohustus, koolivõrgu laiendamine, uued eestikeelsed õpikud, kutsehariduse edendamine, eestikeelne kõrgharidus, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, kõrgemad muusika- ja kunstikoolid Teadus-peamine teaduskeskus Tartu Ülikool
Hooned meenutavad otsakuti kokku lükatud eramuid, kus iga sektsiooni leibkonnal on kaks korrust ja madala piirdeaiaga eesõu ning tagaaed.Ühiselamise selline vorm sobis hästi ka tehaste ja ettevõtete juurde. 1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk , üldpikkusega 5008 km. Omariikluse perioodil kasvas tunduvalt kaubalaevastik. Esimesi samme tegi tsiviillennundus. Kultuur Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli Eesti kultuuri arendamine. Erilist rõhku pandi haridusolude parandamisele- kehtestati kohustuslik algharidus, kirjutati eestikeelseid õpikuid , avati moodsaid koolimaju, 1919. a. taasavati Tartu Ülikool, edaspidi lisandusid veel mõned ülikoolid, maailmakuulsaks said mitmed teadlased nagu astronoom E. Öpik ja Keemik P. Kogermann. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele (Eesti ajalugu, eesti keel, rahvaluule jt.). Kujunes Eesti rahvuslik kõrgkultuur, loodi terve rida elukutselisi teatreid, laulukoore ja
Haridus ja kirjaoskus Rootsi ajal 1625.a. oli Rootsi alistanud kogu MandriEesti. Eesti ala jagunes kaheks osaks: PõhjaEesti moodustas Eestimaa kubermangu, LõunaEesti ja PõhjaLäti kandsid Liivimaa kubermangu nime. Kuninga kõrgemaks esindajaks sai kindralkuberner, kellele allusid sõjavägi, kohalik seadusandlus, kiriku ja koolielu. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. Talurahva lugemaõpetamisega hakkas riigikirik tegelema 17
Lutheri väikse katekismuse tõlge Eesti keelde, mis ilmus 1535 Wittenbergis, teine eestikeelne luteriusu katekismus ilmus 1554 Tartu Jaani koguduse õpetaja Franz Witte tõlkes. 1575. aastal jõuab Eestisse esimene teade aabitsast. Hulk aega hiljem 1641 trükitakse Tallinnas esimene eestikeelne aabits. Gustav Adolf oli esimene, kes pööras tõeliselt oma tähelepanu rahva harimisele. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt rolli kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Rootsi kuninga Gustav II Adolf kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630. a. Tartus Akadeemiline gümnaasium, mis muudeti 15. oktoobril 1632. a. Tartu Ülikooliks. Ülikooli hakati kuninga järgi nimetama Academia Gustavianaks. 1631. a. asutati gümnaasium Tallinnasse. Tallinnasse jäi gümnaasium püsima ja on pidevalt
Jaanuaris streigiti 66-s linnas. Streikijate peamiseks loosungiks oli "Maha isevalitsus!". Kahe revolutsiooni vahel Pärast revolutisooni ei olnud Vene impeerium enam enine. 17okt manifesti alusel kutsuti esimest korda Venemaa ajaloos kokku valitav rehvaesindus Riigiduuma. Paraku saadeti see laiali enne kui miski jõudis üldse tööle asuda. Poliitilise eneseväljenduse võimaluste ahenemine tõi kaasa senisest suurema tähelepanu rahvuskuluutrile. Haridusolude parandamise oluliseks eelduseks oli ravolutsioonipäevil jõuliselt esile kerkinud emakeelse kooli nõue, mis sundus keskvalitsust väiksematele järeleandmistele: lubati kasutada kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Erakoolide asutamiseks kutsuti kõikjal Eestis ellu haridusseltsid, mis võtsid loodavata koolide ülalpidamiskulud enda kanda. Esimesene (sügis1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus, praegune Miina Härma Gümn
hinnapoliitika kaudu. VI Välispoliitika põhiprobleemid 1. Kaks peamist ohustajat Nõukogude Lliit ja Fašistlik Saksamaa 2. Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus probleemide lahendamisel 3. Eesti, Läti ja Leedu poliitilise koostöö lepe ei andnud mingit tagatist iseseisvuse säilitamiseks 4. Eesti Vabariik oli rahvusvaheliselt isoleeritud VII Kultuurielu Eesti Vabariigis 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele o 6. klassiline kohustuslik haridus o uued emakeelsed õpikud o 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele,millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur( st loominguline tegevus on elukutse) 6. Arenes isetegevus 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt
Gümnaasiumid ja Tartu ülikool. Euroopas olid XVII sajandi algul väga populaarsed humanismi ideed, milles rõhutati eriti teaduse ja hariduse tähtsust. Ka Rootsi kuningriigis rajati gümnaasiume ja soodustati igati ainsa kõrgkooli, Uppsala ülikooli arengut. Loomulikult kanti samasugune hariduskorraldus üle ka uude provintsi. Poola-aegne hoogne koolielu Tartus sundis Rootsi võime ja omalt poolt selles vallas tõsiselt pingutama. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler. Tema eestvõttel loodi 1630.aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium. Mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale. Nii kujunes see omamoodi eellaste ülikooli rajamisele. 1631. aastal avati gümnaasium veel Tallinnas ja Riias.’ Juba 1631
vajadustele ja võimalustele. MAJANDUSE ARENG Eesti peamiseks väliskaubanduspartneriks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused, sisse veeti eelkõige tööstusseadmeid, toorainet (metalle, puuvilla) ning kütuseid (kivisüsi, naftasaadusi). KULTUURIELU Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuuri arendamine. Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Mitu eesti teadlast pälvisid oma tööga suurt tähelepanu. Võõrkeeltesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid. Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunsti näitused. KULTUURIELU Rikkamaks ja kaasaegsemaks muutus ka rahvakultuur. Laiad rahvahulgad osalesid aktiivselt kultuuriloomes ja -tarbimises. Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon. Tekkis
valitsus täieliku võidu ning jätkas senist poliitikat. Rahvusvaheline olukord muutus 1930. aastatel Eestile ebasoodsaks. Tõsist ohtu kujutasid N-Liit ja Saksamaa. Eesti julgeolekut ei suurendanud 1934. a. sõlmitud Eesti-Läti-Leedu poliitilise koostöö kokkulepe ega erapooletuse väljakuulutamine 1938. a. Seega osutus Eesti II maailmasõja puhkemisel rahvusvaheliselt isoleerituks. Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli Eesti kultuuri arendamine. Erilist rõhku pandi haridusolude parandamisele (kehtestati kohustuslik algharidus, kirjutati eestikeelseid õpikuid, , avati moodsaid koolimaju, 1919. a. taasavati Tartu ülikool, edaspidi lisandusid veel mõned ülikoolid, maailmakuulsaks said mitmed teadlased: astronoom E. Öpik, Keemik P. Kogermann. Erilist tähelepanu pöörati rahvusteadustele (Eesti ajalugu, eesti keel, rahvaluule jt.). Kujunes Eesti rahvuslik kõrgkultuur, loodi
eesti keele grammatika. Kirjaviisi üle vaieldi nn piiblikonverentsidel. Selle vaidluse alusel avaldas Johan Hornung 1693 aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Konsensuse puudumise tõttu anti välja ainult lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. Rootsi aja trükised olid peamiselt vaimuliku sisuga. Sai alguse ilmalik eestikeelne luule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse areng. Gümnaasiumid ja Tartu ülikool. Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa Johan Skytte. Tema eestvõttel loodi Tartus nn Akadeemiline gümnaasium (lähedane kõrgkoolile). Avati gümnaasium ka Tallinnas. Tartu ülikool avati 15. Oktoobril 1632 aastal. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Ülikool tegutses kuni linna vallutamiseni 1656 aastal. 1699 aastal taasavati, kuid koliti ümber Pärnusse, sest linna seisund ei olnud kiita. Pärnu kapituleerumisega Vene vägede ees lõpetas töö ka ülikool.
Uus kohtusüsteem püsis osalt isegi kuni 19. sajandi lõpuni (7). Levinud on komme nimetada seda aega "vanaks heaks Rootsi ajaks". "Hea aeg" kestis tegelikult väga vähe aega, kuni 1680. aasta suure näljani. Mõisate reduktsioon, riigitalupoegade pärisorjusest vabastamine, talurahvakoolid ja rahvavalgustus tõid lühikese ajaga kaasa olulise muutuse rahva mentaliteedis (6). Gustav II Adolfi tähtsus Eesti hariduselus Gustav Adolf pööras tõsist tähelepanu haridusolude korraldamisele meie maal. Nn Rootsi ajal asutati gümnaasiumid Tartusse 1630. aastal ja Tallinnasse 1631. aastal. Tallinnasse jäi gümnaasium püsima ja on pidevalt töötanud poeglaste õppeasutusena sajandite kestel 5 mitmete valitsevate rahvaste aegade läbi (9). Tänapäeva töötab tema asutatud kool ikka samal kohal Kloostri tänaval, nüüd juba Gustav Adolfi Gümnaasiumi nimetusega.
võimuletuleku tõttu muutus ohtlikuks ka Saksamaa. Ilmnes Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Eesti muutus rahvusvaheliselt isoleerituks ja NSV Liidule kergeks saagiks. Kultuuri areng 1919- 1940 Iseseisvusaastate suurim saavutus oli Eesti kultuuri arendamine. Laienesid kontaktid Põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriga, tugevnesid soome-ugri hõimusuhted. Eriti pandi rõhku haridusolude parandamisele: kehtestati 6-klassiline kohustuslik algharidus ning algkoolilõpetajad said võimaluse edasi õppida gümnaasiumis või kutsekoolis. Loodi uus õpetajate kaader, kirjutati eestikeelseid õpikuid, avati uusi koolimaju. Tartu Ülikool avati eestikeelsena aastal 1919. See pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Edaspidi lisandusid sellele veel teised ülikoolid. Paljud eesti teadlased said maailmakuulsaks. Kujunes välja rahvuslik kõrgkultuur
R. Jakobson · 1871 Eesti Aleksandrikooli peakomitee; J. Hurt juhiks; raha kogumiseks korraldati näituseid, kontserte, korjandusi · 1872 Eesti Kirjameeste Selts juhiks J. Hurt; ülesandeks eestikeelse kirjasõna väljaandmine JAKOB HURT · emakeelne haridus · usult saab abi · ei soovinud koostööd venelastega · arvas, et eestlased peaksid vaimult suureks saama C.R. JAKOBSON · propageeris karskust · liigse usuõpetuse vastu · nõudis haridusolude parandamist · baltisakslaste vastu, avatud venelastele · rõhk rohkem eestlaste majandusliku olukorra parandamisel KRIIS RAHVUSLIKUS LIIKUMISES · 1878 Jakobson hakkas välja andma ,,Sakalat" · suur lõhe Jakobsoni ja Hurda vahel · Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni usuvastasus · 1880 Hurt lahkus Eestist · Jakobson läks tülli Jannseniga, sest viimane oli vanameelne ja tegi koostööd sakslastega
1872.a. Eesti Kirjameeste Selts (eesti keele edendamine, uue kirjaviisi edendamine, uute kooliraamatute väljaandmine) J.V.Jannsen Eesti postimees Jakob Hurt tuntud kõnemees Otepää kirikuõpetaja Eestlased peavad vaimult suureks saama C.R.Jakobson propageeris karsklusideid Astus välja liigse usuõpetuse vastu Nõudis haridusolude parandamist Astus välja baltisakslaste ülemvõimu vastu Ajaleht Sakala Sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine Probleemid algasid Jakobsoni kirikuvastasusest, mistõttu lõpetas Hurt oma kaastööde saatmise Sakalale.Lisaks pingestusid Hurda suhted oma sakslastest ametikaaslastega, kes eestimeelset kirikuõpetajat boikoteerisid.
Rootsi aja trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga. Trükiti eestikeelseid kirikulaule. Vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule. Tuntuim eestikeelse juhuluuletaja on Kadrina pastor ja Tallinna gümnaasiumi professor Reiner Brockmann. Lõunaeestikeelseid raamatuid trükiti Riias ja põhjaeestikeelseid Tallinnas. Rootsi aja lõppu jääb Eesti ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht. Gümnaasiumid ja Tartu ülikool Liivimaa haridusolude korraldamisel oli tähtis osa kubermangu esimesel kindralkuberneril Johan Skyttel. Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline gümnaasium. 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias. 15. okt 1632 avati ülikool, mida hakati nimetama Academia Gustavianaks. Tartu ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus-, ja arstiteaduskond. Õpiaeg oli keskmiselt 9 aastat. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Ülikoolis õppis
oli ilmselt väga ebaühtlane. 6) Millal ja kuidas avaldusid baltisakslaste identiteediotsingud? V: Baltisakslast identiteediotsingud avaldusid 19. sajandil kui vajadus rõhutada oma identiteeti lõi pinna baltisaksa kultuuri tekkimisele. 7) Missugused olid baltisaksa estofiilide arvamused ja tähelepanekud eesti rahvamuusikast? Too näiteid nende tegevusest. V: Baltisaksa estofiilid tõid oma nii kodu- kui välismaal ilmunud kirjutistes ära teateid eestlaste kehva ainelise olukorra, haridusolude, aga ka nende rahvaloomingu kohta. Neis leidus andmeid rahvamuusika kohta ja isegi noodinäiteid. Eriti hinnati torupillimängu. Nt tõi tärganud huvi eesti rahvaluule ja muusika vastu kaasa rahvalaulude kirjapaneku, kuna arvati, et keele parimad näited on säilinud just rahvaluules. Harrastati eestikeelset juhuluulet. Loodi eestikeelseid laule. Küsimused lk 32 1) Missugune oli hernhuutlaste roll mitmehäälse koorilaulu arengus?
Rootsi aja trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga. Trükiti eestikeelseid kirikulaule. Vaimulike lauludega sai alguse ka ilmalik eestikeelne luule. Tuntuim eestikeelse juhuluuletaja on Kadrina pastor ja Tallinna gümnaasiumi professor Reiner Brockmann. Lõunaeestikeelseid raamatuid trükiti Riias ja põhjaeestikeelseid Tallinnas. Rootsi aja lõppu jääb Eesti ajakirjanduse algus. 1675. aastal hakkas tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht. Gümnaasiumid ja Tartu ülikool Liivimaa haridusolude korraldamisel oli tähtis osa kubermangu esimesel kindralkuberneril Johan Skyttel. Tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus Akadeemiline gümnaasium. 1631 avati gümnaasium Tallinnas ja Riias. 15. okt 1632 avati ülikool, mida hakati nimetama Academia Gustavianaks. Tartu ülikoolis oli 4 teaduskonda: filosoofia-, usu-, õigus-, ja arstiteaduskond. Õpiaeg oli keskmiselt 9 aastat. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid. Ülikoolis õppis
Gustav II Adolf-oli Rootsi kuningas 16111632; sõlmis Poolaga koheselt vaherahu, mida hiljem pikendati; sai tuntuks hiilgava väejuhina Kolmekümneaastases sõjas, langes Lützeni lahingus, mille rootslased siiski võitsid, veidi enne lahingut kirjutas ta alla Tartu Ülikooli asutamisürikule. Johan Skytte-Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner; ta oli haritud noormehena olnud Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler; etendas suurt osa Liivimaa haridusolude korraldamisel; tema eestvõttel loodi 1630. aastal Tartus nn. Akadeemiline gümnaasium, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale; 1631. aastal sai Tartu gümnaasiumist Tartu ülikool. J.R. Patkul-ümberkorraldustel Liivimaal tõusis Liivimaa aadlipositsiooni juhiks; haritud, kuid kiusliku loomuga maanõunik; osales tulihingeliselt Rootsi-vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. Karl XI-1660
reeglitega. b. Estofiilidest (eesti keele ja kultuuri huviline) sakslaste loodud kaks kirjakeelt: · Tartumurdeline (Lõuna-Eestis) · Tallinnamurdeline (Põhja-Eestis) c. Tartumurdeline Wastne Testament (1686) Andres ja Adrien Virginiuse tõlkes. d. Johann Harnungi 1. tallinnamurdeline eesti keele grammatika (1693) nn vana kirjaviis, mis kasutusel 19. saj keskpaigani. 5. Gümnaasiumid ja Tartu Ülikool a. I Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte haridusolude korraldajana. b. Gümnaasiumid: · 1630 Tartus · 1631 Tallinnas ja Riias c. 1632 Tartu Ülikool (Gustav II Adolf): · 4 teaduskonda arsti-, usu-, õigus- ja filosoofia teaduskond. · Ladinakeelsed loengud ja disbuudid vaidlused õpitu põhjal. · Stipendium - toetusraha edukamatele. · Tegutses väikeste vahedega ka Tallinnas ja Pärnu Pärnus kuni Põhjasõjani 1700. a. Vaimuelu Vene aja algul 1. Luteri kirik a
Autod, bussid, üha kiiremad rongid, suured reisilaevad andsid inimestele võimaluse rohkem reisida. Muutuma hakkasid ka ühiskondlikud arusaamad ning hoiakud. Side- ja filmi- tehnika areng andsid aga riigivõimule võirnaluse mõjutada inimeste meelsust. Kultuur EST-s o Tekkis kõrgkultuur Iseseisvusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuuri arendamine. Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuuri kontaktid välismaaga. Mitu eesti teadlast pälvisid oma tööga suurt tähelepanu. Võõrkeeletesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid. Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunsti näitused. Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medelit ning osalesid edukalt muudelgi suurvõistlustel. Rikkamaks ja kaasaegsemaks muutus ka rahvakultuur. Laiad rahvahulgad
1874 osteti Põltsamaa lähedale mõisasse koolimaja. Jakobson-(1841-) lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari, oli Tormas õpetajaks. Vastuolud mõisnikega sundisid teda lahkuma, Jakobson läks Peterburi, sooritas ülemkooli õpetaja eksami-sai suurvürsi tütre koduõpetajaks. Peterburis lävis sealsete eestlastega, kes ta rahvusliku liikumise juurde tõid. Tegi kaastööd Eesti Postimehele, propageerides karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist. 1868 esimene isamaakõne. Astus vastu baltisakslaste ülemvõimu vastu, 1870 naasis eestisse, ostis Kurgja talu, jätkas põlluharimise kõrvalt kirjutamist. 1878 asutas ajalehe Sakala-kujunes kõige loetavamaks väljaandeks.jätkas peatoimetajana ühiskonna arvustamist, baltisakslaste ründamist. Nõudis eestlastele "poliitika õigust". Sihiks eelkõige jõukama talupoegkonna huvide eest seismine
tütre koduõpetajana. (M.Laur jt. 2005) J.Köleri mõjutusel hakkas ta aktiivselt osa võtma rahvuslikust liikumisest. Teda tunti tänu tema teravatele kirjutistele, mis ilmusid "Eesti Postimehes". Lisaks sellele rõhus ta haridusolude parandamist ning viis koolide õpikus sootuks uuele tasemele. (S.Õispuu 1992) 7 Ta sattus teravalt vastuollu baltisakslaste ülemvõimu vastu ning 1870. aastal naases ta Eestisse (M.Laur jt. 2005). 1968. aastal pisad Jakobson "Vanemuise seltsis" oma laialt tuntud 1 Isamaakõne, millest ta rääkis sellest, et sakslased on eestlastele ülekohut teinud. Ta ülistas muistset iseseisvusaega
ja ühtlustada Venemaa arengut * siinsete aadlike mõisad pärisvaldusteks Reformid ja haldus-, kohtureform, reduktsioon, asehaldusaeg 1783-1796 uuendused haridusolude parandamine Mis on positiivset, negatiivset Balti erikorra juures? POSITIIVNE NEGATIIVNE * siinse maa kultuuri ja omapära säilitamine * restitutsioon- balti aadel sai tagasi maad ja (talupoja kultuur), E, L jääb Lääne- Euroopa õigused talupoegade elu üle otsustada, kohut kultuuriruumi, Balti- Saksakultuur omapärane mõista ja koormised
majandusgeograafia jm). Esmakordselt sai võimalikuks eestikeelse hariduse omandamine algkoolist kõrgkoolini ning Tartu ülikoolist kujunes rahvusülikool. Samal ajal tagati vähemusrahvustele omakeelne üldharidus ja kultuurautonoomia, erilist tähelepanu pöörati valdavalt vene elanikkonnaga piirialade integreerimisele, soodustati eestlaste repatrieerumist Nõukogude Venemaalt. 1. Kadus oht kaotada rahvuslik kultuur 2. Pandi rõhku haridusolude parandamisele 6. klassiline kohustuslik haridus Uued emakeelsed õpikud 1919. taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele, millele lisandusid teisedki kõrgkoolid Tallinnas ja Tartus 3. Maailmakuulsaks said Eesti teadlased 4. Hoogustus rahvusteaduste areng 5. Kujunes eesti rahvuslik kõrgkultuur (s.t loominguline tegevus on elukutse) 6. Arenes isetegevus 7. Eesti sportlased tõid medaleid olümpiamängudelt Kultuurkapital 1925.a
· Peamisteks väliskaubanduspartneriteks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa · Väljaveos olid eeskohal põllumajandussaadused · Sisse veeti eelkõige tööstusseadmeid, toorainet (metalle, puuvilla) ning kütuseid (kivispsi, naftasaadusi) Kultuurielu Esimest korda kadus oht kaotada rahvuslik kultuur saksastudes või venestudes. · Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele · Pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele · Mitu eesti teadlast pälvisid oma tööga suurt tähelepanu · Võõrkeeltesse tõlgiti eesti kirjanike teoseid · Eesti sportlased tõid olümpiamängudelt 19 medalit ning osalesid edukalt teistelgi suurvõistlustel · Jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon, tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid
1878 asutas C.R. Jakobson ajalehe Sakala põllumajanduse edendamine 1880 lahkus Hurt Peterburi Jaani koguduse õpetaja kohast Eesti Kirjameeste Seltsi etteotsa C. R Jakobson 1882 suri Jakobson 4) Iseloomusta juhte: vaated, tegevus J.Jannsen, C.Jakobson, J.Hurt: Jannsen Ajaleht Eesti Postimees Jakobson Tegi kaasa Eesti Postimehele, propageeris karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist, pühendus ka põllumajandusele, ajaleht Sakala, nõudis eestlastele ,,poliitika õigust" , sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine Hurt Tundis huvi rahvaluule vastu ja pani aluse rahvaluule kogumise kampaaniale. Temast sai tuntud kõnemeister, oli 3 isamaakõne autor. Seisukohalt ütles, et eestlased peavad vaimult suureks saama.
Sel ajal kerkisid esile ka rahvusliku liikumise juhid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jakob Hurt(Põlvamaa)- temast sai Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane, hakkas huvi tundma filoloogia, peamiselt rahvaluule vastu ning lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Tema seisukoht oli, et eestlased peavad saama vaimult suureks. (rõhutas usu vajalikkust) Carl Robert Jakobson-sündis Tartus. Ta tegi kaastööd Eesti Postimehele, astus välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudis haridusolude parandamist. 1878.a asutas ajalehe Sakala, mis kujunes kõige loetavamaks väljaandeks. (seal arvustas ta ühiskondlikke olusid ja ründas baltisakslasi) Pilet 10 Vaimuelu Rootsi ja Poola ajal. Vastureformatsioon ja luteri kirik Rootsi-luteri kirik, Poola-katolik kirik Poola ja Rootsi ajal olid mitmed usulised pinged kahe kiriku-luteri ja katoliku kiriku pärast. Poola aeg oli 1582-1629. Toimus vastureformatsioon, kus Eesti ja Liivimaa alad taheti rekatoliseerida ehk luteri usk
Liivimaa maapäeva otsus 1687- igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsetele koolmeistritele palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630- õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolile, eelastmeks ülikooli rajamisele. Tartu ülikool 15. okt. 1632- pidulik avamine Tartu ülikoolile. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuse arendamiseks. Johan Skytte- Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner, atendas suurt osa haridusolude korraldamisel. 26. Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõja kaart, peamised lahingud Peeter I- Vene tsaar. Karl XII- Rootsi kuningas. Narva lahing 1700: Suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Sksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid vene väed narva alla. Oktoobri teisel poolel alustas peavägi Peeter I juhtimisel linna ägedat pommitamist.
saanud. Rahvahariduse edendamise kõrval oli oluline ka piibli tõlkimine rahvuskeelde. Raskusi lisas eesti keele jagamine põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeeleks. 1637 koostas Stahl esimese eesti keelse grammatika. 1693 koostas Hornung ladinakeelse eesti grammatika. 1686 anti välja ka lõunaeestikeelne Uus testament. Ilmusid ka vaimulik laulud ning alguse sai ka ilmalik eestikeelne luule. Rootsi aja lõppu jääb ka Eesti ajakirjanduse algus. Liivimaa haridusolude korraldamisel etenda suurt rolli kindralkuberner Skytte, kelle eestvõttel loodi 1630 aastal Tartusse Akadeemiline gümnaasium. Aasta hiljem avati veel Tallinnas ja Riias. Skytte avaldas soovi muuta Tartus gümnaasium ülikooliks ja Gustav II Adolf kirjutas alla ülikooli asutamise lepingule. Ülikool avati 15. oktoobril 1632. Ka seal oli 4 teaduskonda (usu, filosoofia, arsti ja õigus). Õpe toimus ladina keeles ja õppetöö toimus peamiselt loengutena. Ülikool tegutses kuni Tartu
lavastust. Milleks olid ,,Kosjakakased ehk Maret ja Miina", mis toimus 1870 aastal ja siis ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Viimane toimus 1871 aastal. ,,Kosjakaskedes" kasutab Koidula laenatud suzeed. Ta võtab selle saksa kirjaniku W. O. Horni teose põhjal kirjutatud J. V. Jannseni ,,Naabre tütardest", aga ta on palju vabam ning algupärasem kui ,,Saaremaa onupojas". ,,Säärane mulk" on aga läbinisti originaalne. Mõlemas jätkad Koidula kõnelust rahva haridusolude teemal. Tal oleks see nagu ,,Saaremaa onupojas" lõpuni rääkimata jäänud. Mõlemast õhkub vaenu balti parunite ja kiriku vastu. ,,Viha sakslaste vastu on tüdruku juures juuri ajanud", nii kirjutad Fr. R. Kreutzwald oma kirjavahetuses Koidula kohta. ,,Kosjakased ehk Maret ja Miina" hoiatab Lydia Koidula lõhe eest rikaste ja vaeste ning peremeeste ja sulasrahva vahel ja peab vajalikuks lõpetada oma näidend sellise üleskutsega:
lavastust. Milleks olid ,,Kosjakakased ehk Maret ja Miina", mis toimus 1870 aastal ja siis ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Viimane toimus 1871 aastal. ,,Kosjakaskedes" kasutab Koidula laenatud suzeed. Ta võtab selle saksa kirjaniku W. O. Horni teose põhjal kirjutatud J. V. Jannseni ,,Naabre tütardest", aga ta on palju vabam ning algupärasem kui ,,Saaremaa onupojas". ,,Säärane mulk" on aga läbinisti originaalne. Mõlemas jätkad Koidula kõnelust rahva haridusolude teemal. Tal oleks see nagu ,,Saaremaa onupojas" lõpuni rääkimata jäänud. Mõlemast õhkub vaenu balti parunite ja kiriku vastu. ,,Viha sakslaste vastu on tüdruku juures juuri ajanud", nii kirjutad Fr. R. Kreutzwald oma kirjavahetuses Koidula kohta. ,,Kosjakased ehk Maret ja Miina" hoiatab Lydia Koidula lõhe eest rikaste ja vaeste ning peremeeste ja sulasrahva vahel ja peab vajalikuks lõpetada oma näidend sellise üleskutsega:
Liivimaa maapäeva otsus 1687- igasse kihelkonda peavad mõisnikud laskma ehitada kooli ja maksma sealsetele koolmeistritele palka. Akadeemiline gümnaasium Tartus 1630- õppetöö korraldus oli lähedane kõrgkoolile, eelastmeks ülikooli rajamisele. Tartu ülikool 15. okt. 1632- pidulik avamine Tartu ülikoolile. Õppetöö põhilisteks vormideks olid loengud ja dispuudid esinemis-ja vaidlusoskuse arendamiseks. Johan Skytte- Liivimaa kubermangu esimene kindralkuberner, atendas suurt osa haridusolude korraldamisel. 26. Põhjasõda 1700-1721 Põhjasõja kaart, peamised lahingud Peeter I- Vene tsaar. Karl XII- Rootsi kuningas. Narva lahing 1700: Suvel vallutasid Taani väed osa rootslaste valdusi Sksamaal. Rootsi vägede kiire liikumine Kopenhaageni alla sundis Taanit kohe rahu sõlmima. Sügisel koondusid vene väed narva alla. Oktoobri teisel poolel alustas peavägi Peeter I juhtimisel linna ägedat pommitamist.
ka Saksamaa, ilmnes ka Rahvasteliidu ja demokraatlike lääneriikide suutmatus lahendada rahvusvahelisi probleeme. Eesti muutus rahvusvaheliselt isoleerituks. Ja oli muutunud NSV liidule kergeks saagiks. Kultuuri tormiline areng Eesti Vabariigis. Eesti kultuuri arendamine oli iseseisvusaastate suurim saavutus. Laienesid kontaktid Põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriga, tugevnesid soome-ugri hõimusuhted. Erilist rõhku pandi haridusolude parandamisele: kehtestati 6-kl kohustuslik algharidus, algkoolida lõpetajad said võimaluse edasi õppida gümnaasiumides või kutsekoolides, loodi uus õpetajate kaader, kirjutati eestikeelseid õpikuid, avati uusi koolimaju. 1919 taasavatud Tartu Ülikool pani aluse eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Edaspidi lisandus sellele veel teisi ülikool. Maailmakuulsaks said paljud eesti teadlased. Kujunes välja rahvuslik kõrgkultuur. Paljudele tippharitlastele muutus loominguline
annaabi.ee 
