Eesti. (0)

Demokraatlik Eesti (1918-1934)
Asutav Kogu lähtus soovist saada demokraatlikuks esimese põhiseaduse koostades.1920. Aasta põhiseaduse järgi juhtis Eestit ühekojaline parlament Riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem .Riigivanem täitis ka riigipea ülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud.Neil aastail oli Riigikogus esindatud enamasti 6 suurt ja mõned väiksemad partied.Eestit juhtisid kaolitsioonivalitsused.Mida rohkem oli erinevaid parteisid seda suuremad olid vastuolud.1930.aastal tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis.See sai alguse ülemaailmsest kriisist, mille tulemusena läksid paljud tehased, ärid ja talud pankrotti, kasvas tööpuudus ning langes elatustase.Süüdistati erakondi, parlamenti ja valitsust.Taheti luua riigipea ametikohta, sest usuti ,et ta päästab maa ja rahva raskustest ning paneb uuesti maksma kindla korra.Selleks oli vaja muuta põhiseadust.Seda nõudis eriti Eeesti Vabadussõja Keskliit .1933. aasta oktoobris kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused , mille olid koostanud vabadussõjalased.Riigipea ja uue Riigikogu valimised pidid toimuma 1934. Aasta aprillis .
Autoritaarne Eesti(1934-1940)
Koondamaks võimu enda kätte teostasid Konstantin Päts ja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigpöörde.Riigis kuulutati välja kaitseseisukord , suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid ,vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused.Riigikogu saadeti laiali,loodi riiklik ainupartei Isamaaliit , ajakirjandus allutati järelevalvele,mitu ajalehte suleti,kõigi olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll.Demokraatima asendus autoritaarse riigikorraga.See sai nimeks vaikiv ajastu.Selline valitsemiskord tekitas rahulolematust paljudes poliitikutes haritlastes.Opositsiooni tähtsamaks keskuseks kujunes Tartu.
Välispoliitika
Välispoliitika peamine eesmärk oli kindlustada omariiklus ja julgeolek.Suurimaks ohuallikaks loeti Venemaad.Eesti julgeoleku kindlustamiseks ei õnnestunud sõlmida mingeid kokkuleppeid,sest välisilm huvitus Eestist vähe.1920. aastate algul taheti sõlmida (Eesti,Soome,Läti,Leedu,Poola)vahel Balti liit,kus kõik aitaksid üksteist sõjalise rünnaku korral.See ei nnestunud lahkhelide ja Venemaa vastuseisu tõttu.1923.aastal sõlmiti Eesti-Läti leping, kuid seda oli Venemaa vastu jätkunud.1930.aastate algul teravnes ravusvaheline olukord.Venemaa ja Saksamaa muutusid tugevateks, Rahvasteliit ei suutnud enda ülesannetega hakkama saada. IIMS puhkudes muutus Eesti rahvusvaheliselt isoleerituks.
Majanduse areng
Maareformi käigus riigistati mõisnike maavaldused ja jagati see soovijatele.Maareformi tulemusena asendati suurmaapidamine(mõisad) väikemaapidamisega(talud),maaomanike ja maatööliste suhted paranesid.Eesti tähtsamaks majandusharuks jäi põllumajandus,mille arendamisel aitas riik kaasa.Juhtkohale tõusis loomakasvatus .Põllumajanduse edenemist raskendas moodsa tehnika,tõuloomade,sordiseemnete vähesus ja väiketalude suur arv.Tööstuses asendati hiigeltehased uute ettevõtete ja tööstusharudega.Eesti peamiseks väilskaubanduspartneriks kujunesid Suurbritannia ja Saksamaa.Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused.
Kultuurielu
Suurt tähelepanu pööratu haridusolude parandamisele,pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele.Eesti kirjanike teoseid tõlgiti võõrkeelde.Eestlased saavutasid edu spordis ,kunstis,muusikas.