Eesti I ja II Vabariik (1)

Eesti Vabariik 1920, 1930
Võrrelge Eesti Vabariigi valitsemist 1920. ja 1930. aastatel.(põhiseadused, sisepoliitika , majanduspoliitika)
1920
1930
Põhiseadus: 1920 aastal oli Eesti demokraatlik
Põhiseaduse koostas Asutav Kogu. Asutavas kogus 120 liiget. Riigipea ametikohta ei olnud – riigipea ametit pidas peaminister .
Põhiseadus: 1930. aastatel oli autoritaarne kord. Põhiseaduse koostasid vabadussõjalaste liidu tegelased. Riigikogu koosseisu vähendati 50-le liikmele. Kehtestati riigipea ametikoht – riigivanem .
Sisepoliitika: Kõrgeimaks võimu kandjaks oli rahvas, kes viis oma võimu ellu referendumi kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu(100-liiget) täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus. Vabariiki juhtis peaminister, kes täitis ka riigipea kohustusi.
Sisepoliitika: Kõrgeimaks võimuks riigis oli president , kes võis anda oma dekreetidega seadusi. Riigikogu muudeti kahekojaliseks. Vabariigi valitsus koos peaministriga, kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviijaks.
Majandus: Toimus radikaalne maareform . Riigistati mõisade maad, tehnikad, kariloomad jm. Peale vabadussõda ülikiire majandustõus, eriti kiiresti arenes tööstus. Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Suur majandustõus tõi aga 1923. aastal kaasa kriisi, kuna pangad olid jaganud hiiglaslikke laene. Kriisi süvendas väliskaubanduse negatiivne bilanss . 1924 tuldi välja uue majanduspoliitikaga. Valitsus sekkus aina enam majandusse. Pöörduti Euroopa turule ja esikohale seati põllumajandus. Tänu rahareformile saabus ka majanduslik tõus ning eksport hakkas kasvama, tõusis elatustase.
Majandus: Majandus edenes jõudsalt. Riik sekkus majandusellu tunduvalt rohkem kui varem. Toimis justkui plaanimajandus . Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele, mille toodangu koguväärtus suurenes ligi 1,5 korda. Põllumajanduses suurenesid põllupind ja kariloomade arv, millele aitasid kaasa riigieelarvest saadud ulatuslikud toetused. Väliskaubanduse bilanss oli positiivne. Kasvas eksport – suurimad partnerid Suurbritannia ja Saksamaa. Rahva heaolu paranes , kadus tööpuudus, kasvasid sissetulekud.
2. Arutlege, kas 1920. aasta põhiseadus võis olla demokraatia kriisi peapõhjus Eestis?
Põhiseadus kindlasti mängis suurt rolli kriisi põhjustamises. Ei olnud ära määratud riigipea ametikohta, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õiguse kasutamine ei hakanud kuidagi tööle. Riigikogu üle puudus nii rahva kui ka riigipea kontroll ning parlamendi tähtsus kasvas liiga suureks. Kuna parlamendi koht oli niivõrd mõjuvõimas ja nendes tingimustes oli see ka võimalik – kogukes kokku liiga palju väikeseid erakondi, millel polnudki mingit oma maailmavaadet ega selge sotsiaalgrupi toetust. Valitsused ei kestnud pikemalt kui aasta ja kogu sellise võimujahi käigus unustati riigi huvid.
3. Millised olid Eesti välispoliitika peamised ülesanded ja kas need õnnestus täita? Selgitage oma seisukohta.
Välispoliitika peamine ülesanne oli riigi julgeoleku kindlustamine(suurimad võimalikud ohuallikad olid Saksamaa ja Venemaa). Julgeoleku riskide maandamiseks üritati normaliseerida suhteid võimalike vastastega ja otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seast. Üritati luua liite erinevate riikidega aga lõpptulemuseks oli siiski vaid Eesti-Läti kaitseliiduleping ja Balti Antandi loomine. Kuna ainus peamine välispoliitika ülesanne oli kaitsta Eesti iseseisvust, siis seda kindlasti ei õnnestunud täita kuna nagu tulevik näitas – Eesti langes siiski Venemaa võimu alla. Näha oli, et siiski üritati kõiksuguste omavaheliste lepingutega ja võib-olla kui suurriigid oleksid Balti riike aidanud, poleks Venemaa okupeerimisega hakkama saanud aga ilma igasuguse välisabita olid Balti riigid igati Venemaale määratud.
4. Kuivõrd oli omariiklus rahvuskultuuri kiire arengu eelduseks ?
Ükski varasematest võõrvõimudest polnud Eesti kultuuri sisse tunginud, ei eestlastele ega ka teistele baltikumi rahvastele ei sunnitud peale uue valitsuse kombeid ja kultuuri, tänu millele said eestlased oma kultuuriga sama rada pidi edasi minna. Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Laienesid kultuurikontaktid välismaaga. Suureks muutuseks oli kindlasti 1925. aastal loodud Kultuurikapital , kogu sissetulek jagunes 6 sihtkapitali. Kaasa aitas kindlasti auhindade jagamine aga samas kultuurile mitte surve avaldamine.
5. Mil moel muutus inimeste olme ja elulaad iseseisvusajal võrreldes varasema ajaga ?
Inimeste elatustase tõusis, see tõi endaga kaasa heaolu. Iseseisvusega kaasnenud hariduse ja kultuuri arendamine rõõmustas kindlasti kõiki eestlasi ning majandustõusuga kaasnenud uued töökohad, palga tõus aitasid inimeste heaolule kaasa. Kõik toetused mis rahva suunas saadeti, tegid eestlased kindlasti väga õnnelikuks. Kaasa aitasid ka paranenud tehnika, elumajade renoveerimine .