Eesti rahvuslik liikumine (2)

1) Rahvusliku liikumise eeldused:

• Eesti ala majanduslik arenemine.
  
• Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke.
  
• Koolihariduse levik (emakeelse).
  
• Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus.
  
• Rahvatunnetuse suurenemine.
  

2)Tähtsamad sündmused:
1857- Perno Postimees ( Jannsen )
1860ndal:

• Aleksandrikooli rajamise idee ( Hurt , Kreutzwald , Köler)
  
• palvekirjade aktsioon (Köler)
  
• Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse . Ajaleht Eesti Postimees (1864)
  
• ''Vanemuise'' ja ''Estonia'' seltside rajamine (1865)
  
• Jakobsoni isamaakõned (1868)
  
• 1869- esimene üldlaulupidu Tartus
  

1870ndal:

• Põllumeeste seltside rajamine (Jannsen, Jakobson )
  
• Eesti Üliõpilaste Selts ( Hurt , Jannsen)
  
• Eesti Kirjameest Selts (Hurt)
  
• Eesti Aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson , Köler jt): kohalike abikomiteede loomine -› aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid, karskusseltsid jne)
  
• Ajaleht ''Sakala'' (Jakobson 1878)
  
• Tüli rahvusliku liikumise juhtide vahel
  

1880ndal:

• Jannseni halvatus ja eemalejäämine
  
• Rahvusliku liikumise lõhenemine: Jakobson vs Hurt
  
• Hurda lahkumine Peterburi
  
• 1882a. Jakobsoni surm
  
• 1883a. Aleksandrikooli komiteede sulgemine ja venestusaja algus.
  

3)Juhid:
Hurt- lõi agaralt kaasa Vanamuise seltsi tegemistes, osales juhtivalt eest rahvusliku liikumise suurüritustes (tuntud kõnemees). Esindas Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist.
Jakobson- algselt tegi kaastööd Eesti Postimehega, propageerides karskusideid, astudes välja liigse usuõpetuse vastu ning nõudes haridusolude parandamist. Osales Eesti Kirjameeste seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses. Pidas Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet. Toimetas ajalehe ''Sakala''. Hiljem valiti Hurda asemel Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. (Esindas radikaalset suunda)
Jannsen- Asutas ''Perno Postimehe''. Hiljem Tartusse kolides tegi uue ajalehe ''Eesti Postimees''. Asutas ''Vanemuise'' seltsi, esimesed eestikeelsed näidendid. 1869.a organiseeris esimese üldlaulupeo. Pani aluse Tartu Eesti Põllumeeste Seltsile. Oli üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada, pöördudes oma ajalehes senise '' maarahva '' asemel ''Eesti rahva'' poole.
4)Venestusaja mõjud
*Sai alguse Aleksander III käsul 1880-ndal.
*Kaotati Balti erikord, vene keelne ametkond, viidi läbi kohtu reform , vähendati valla reforme- üritati teha kõike nii et valitsemiskord sarnaneks Vene valitsemiskorrale.
*Tuli venekeelne haridus , seoses sellega igasugune haridustase langes, kuna rahvas ei saanud venekeelest aru seega oli neil raske õppida, kuid tublimad, kes õppisid vene keele ära said oma haridust jätkata Vene Ülikoolis.
*Igasugune asjaaiamine käis vene keeles.
*Hakkati levitama õigeusku, rajati õigeusu kirikuid. (ikkagi jäi domineerivaks usuks Eestlaste seas luterlus)
* Isamaalisus ja selline seltsiliikumine läks üle rohkem meelelahutuslikeks.
*Ado Grenztein - pooldas venestamist, sest Eesti on nii väike ja nagunii peab mõne suurrahva külge liituma . Hurt aga eristas venestamist ja slavisseerimist arvates, et tegu on pigem slavisseerimisega, mis tähendab, et võetakse ära oma keel, oma rahvus ja evangeelne usk.