Kas Eesti riik oli edukas aastal 1920 (0)

Kas Eesti riik oli edukas aastal 1920 ?
Sõna edukas on minu arvates väga lai mõiste. Edukust saab mõista väga mitmetel eri aladel. Kuna jutt käib Eesti ajaloost, siis esimese asjana meenub alati sõnaga edukas sõjad ning rahude saavutamine. Kuid riik teeb ka siseseid saavutusi, milleks võivad olla iseseisvuse saavutamine, Vabariigi esimese põhiseaduse ning ka teiste seaduste vastuvõtmine, kultuuri/ teaduse arendamist, haridusolude parandamist jne.
Landeswehri sõda oli sõda Võnnu all, kus eestlased surusid saksa rügemendid tagasi ning jälitasid neid Riiani, kus sõlmiti lääneriikide nõudel rahu. See tähistas eestlase sõjalist võitu põliste rõhujate üle ning Võnnu vallutuspäeva 23.juunit tähistatakse Võidupühana. Just see sõda viiski minu arvates kõige tähtsama saavutuseni 1920. aastatel 2. veebruaril allakirjutatud rahulepinguni, mille läbirääkimised toimusid Tartus. Pärast vapraid võitlusi ning peetud lahinguid punaarmee ning sakslaste vastu, suudeti nad lõpuks Eestist välja ajada. Rahulepinguga Nõukogude Venemaa tõotas tunnustada Eesti iseseisvust ja loobuda igaveseks ajaks kõigist õigustest, mis Venemaal varem Eesti suhte olid olnud. Eesti saavutas ka riigipiiri kehtestamise. Kogu see oli Eesti suurim saavutus ning seda võib kutsuda isegi üliedukaks saavutuseks, mida Eesti Vabariik suutis teha.
Teiseks edukaks saavutuseks võiks lugeda Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse vastuvõtmist. Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumisest lähtus ka Asustatav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. Asustatav kogu võttis selle vastu 15. juunil 1920, aga selleks ei korraldatud rahvahääletust. Põhiseaduse vastuvõtmine oli tähtis, kuna see sätestas laialdased kodanikuõigused. Nendeks olid täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata rahvusele, soole, usule , varanduslikule seisule), isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimuks rahvas. Võimu teostas ka Riigikogu ning Vabariigi Valitsus. Riigivanem juhtis valitsuse tegevust. Ainsaks probleemiks oli riigipea puudumine, mis viis kahjuks 1930.aastatel vallandanud ränga kriisini. Siiski suutis Eesti Vabariik saavutada rahvale vabaduse ning võrdsuse ja riigi süsteemi toimima panna ning see oli järjekordne edukas samm Eesti riigil aastal 1920.
Edukas oli Eestis ka kultuuri arendamine. Laienesid kontaktid Põhjamaade ja inglise-prantuse kultuuriga , tugevnesid soome-ugri hõimusuhted. Pandi rõhku ka haridusolude parandamisele. Algharidus muudeti kohustuslikuks ning saadi õppida ka gümnaasiumis või kutsekoolis. Ka tartu Ülikool avati eestikeelsena aastal 1919. See pani aluse ka eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele.
Kokkuvõtteks võin öelda, et Eesti riik oli edukas aastal 1920. Põhilised põhjused ning eeldused lõid selleks Tartu rahu, Eesti iseseisvumine, põhiseaduse vastuvõtmine ning riigi toimima hakkamine ning ka kultuuriarendamine. 20. aastatel ei olnud ühtegi nii tähtsat teist asja, mis väidaks seda vastupidi.
Marek Raat 10b