Toomemägi (0)

Tartu Toomemägi
Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile - seda lagedat ala olid linnakodanikud kasutanud lehmade ja kitsede karjamaana. 19. sajandil otsustati, et Toome muudetakse avalikuks pargiks, kus paikneksid ka mõned ülikooli teadusasutuste hooned.
Aastasadade vältel oli Toomemägi asustuse keskpunktiks. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss.
Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid . Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana.
Kui 19. sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikum, peatselt ka ülikooli peahoone ja tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutses kõige kauem, hiljuti suletud naistekliinik.
Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilinud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud.
1874. aastal haljastati linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas - praegune Musumägi ning tiik ja sillake, mida tänaseks enam ei ole. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud.
Park on planeeritud vabas ehk looduslähedases kujunduses, mis hästi harmoneerub klassitsistliku ehitusstiiliga ja oli levinud kogu Euroopas, eriti Inglismaal.
Vanimad puud pargis on nüüdseks 200-aastased.Pargi viimane laiendamine toimus 1950. aastatel, kui sõjas hävinud hoonete asemele rajati haljasalad Raekoja taha ning Jakobi tänava äärde.
Toomemäel asub ohtralt skulptuure ning arhitektuurilise väärtusega hooneid - endine Toomkirik - praegune TÜ ajaloo muuseum , Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus , Ingli- ja Kuradisild. Inglisillal, Toomemäe sümboolsel väraval, on kiri „otium reficit vires “ (puhkus taastab jõu).
Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele, kelle seas on Karl Ernst von Baer , Ernst von Bergmann , Hermann Adolf Alexander Schmidt , Nikolai Pirogov , Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Georg Wilhelm Struve ning Kristjan Jaak Peterson . Toomel asub ka sammas, mis tähistab ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja Karl Simon Morgensterni aeda , mille ta ülikoolile kinkis.
Ülikooli peahoone TÜ muuseumid taga seisab ausammas ülikooli asutajale Rootsi kuningale Gustav II Adolfile ning sealsamas ülikooli seinal on mäletustahvel Nobeli preemia saanud keemikule Wilhelm Friedrich Ostwaldile. Anatoomikumi taga kunagises vallikraavis asub Rahvaste monument , mis tähistab kohta, kuhu maeti keskaegse Maarja kiriku asukohale rajatud ülikooli peahoone ehituse käigus leitud inimluud.
Toomemägi ei ole oma komositsioonilt vaadatuna tüüpiline mõisapark, kuna puuduvad esi-ja tagaväljak, samuti keskne hoonestus. Suur osa Toomemäe alleedest markeerivad endiste bastionide ja kurtiinide piirjooni. Parki läbib sirge loode-kagusuunaline pärnadest pea-allee, mille vanimad puud, millest üks asub Baeri ausamba juures, teine Tähetorni poolses otsas, on pärit tõenäoliselt vanimast istutusperioodist. Selle allee jagab pooleks Inglisild, mis ehitati 1836-1838. Endiste muldkindlustuste edelapiiril kulgeval alleel asub Kuradisild, mis ehitati 1913.
Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on kaitstav selle põhimääruse alusel.
Toomemäel asuvatest monumentidest ja sildadest:
-Karl Ernst von Baeri monument on Baeri 10. surma-aastapäevaks püstitatud monument Toomemäel. Skulptor A. Opekušini pronksskulptuur avati 28.november 1886 . aastal
Volbriõhtul pesevad Eesti Üliõpilaste Seltsi noorliikmed Baeri monumendi pead vahuveiniga.
-Nikolai Pirogovi monument on püstitatud Pirogovi mälestuseks Tartusse , Raekoja taha haljasalale, mis monumendi järgi on tuntud kui Pirogovi plats. Monument püstitati 1952. aastal.
-Friedrich Georg Wilhelm Struve monument on 1969. aastal avatud Struvele pühendatud monument Toomemäel Tartu Tähetorni ees.
F. G. W. Struve monument ei ole klassikaline inimskulptuur, vaid pigem oma ajastu vaimust kantud abstraktne teos. Skulptuuri vormimängus on skulptor lähtunud silindrilisest päikesekellast (alumine osa) ja liivakellast. Monument tervikuna kajastab inimmõtte pürgimist kosmosesse.
-Kuradisild ehitati 1913. aastal Vene tsaaride Romanovite dünastia 300. juubeliks - seda meenutavad sillal olevasse pronkspärga paigutatud aastanumbrid 1613 -1913.
Sild on pühendatud Parroti kaasaegsele, keiserliku ülikooli asutamisürikule alla kirjutanud Aleksander I-le, kelle bareljeef kaunistab silla Vallikraavi tänava poolset külge.