Toomemägi (6)

Tartu Kutsehariduskeskus

Toomemägi

Referaat

Õpilane:

Kursus:
Juhendaja :

Toomemägi
Ekskursiooni võimalus  Linnamüüri ring ... Giid Toomas Jüriado soovitab
Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on kaitstav selle põhimääruse (RT I 1995, 37, 472) alusel.
Toomemägi Trepp Toomemäel
Toomemägi on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal . Toomemäelt on alguse saanud Tartu linn.
Arvatakse, et ligikaudu 6.–8. sajandi paiku tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinaslinnus – Tarbatu , millest 11–12. sajandil kujunes välja muinasmaakonna Ugandi üks kahest keskusest . Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega – nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse Laia tänava otsa juures) ainus paik, kus Võrtsjärvest Emajõkke voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega.
1030. aastal vallutasid Tarbatu venelased , kuid 1061.a. löödi nad nii Tarbastust kui ka Ugandi aladelt välja.
Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem – 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik ( kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal.
Linnamüüri skeem
Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid . Osa müürikividest kasutati ära majade ehitusel, osa müürijäänuseid aga kaeti pinnasega, et need ei oleks elanikele ohtlikud. Seega pärineb Toomemäe huvitav põhireljeef põhiliselt 18. sajandist. Sõdades ja tulekahjudes oma senise tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana.
19. sajandi esimestel kümnenditel kujundati sellest ülikooli plantatsioonikomitee eestvedamisel istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks.
Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund , peatselt ka ülikooli peahoone , samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik.
Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti – J. W. Krause – juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud.
1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome valmimist jõudis järg Toomkiriku varemetest põhjapool oleva nn. Morgensterni aiani. Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga ning tiik ja sillake. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud.
Park on planeeritud vabas ehk looduslähedases kujunduses, mis hästi harmoneerub klassitsistliku ehitusstiiliga ja oli levinud kogu Euroopas, eriti Inglismaal.
Vanimad puud pargis on nüüdseks 200-aastased.
Vastavalt valitsevale romantilisele stiilile rajati parki kividest küngas grotiga (Musumägi) ning tiik ja sillake, mis on hävinud. Laia tänava algusesse kuhjati vaateküngas, mis tänaseks on erosioonist tugevasti kahjustatud. 
Pargi viimane laiendamine toimus 1950. aastatel, kui sõjas hävinud hoonete asemele rajati haljasalad Raekoja taha ning Jakobi tänava äärde.
Toomemäel asub ohtralt skulptuure  ning arhitektuurilise väärtusega hooneid - endine Toomkirik - praegune TÜ ajaloo muuseum vt  TÜ ajaloo muuseum , Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus , Ingli- ja kuradisild. Inglisillal, Toomemäe sümboolsel väraval, on kiri otium reficit vires (puhkus taastab jõu).
Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele, kelle seas on imetajate munaraku avastaja Karl Ernst von Baer , esimesi aseptika rakendajaid haavaravis kirurg Ernst von Bergmann , kliinilisele hematoloogiale ja vereülekande edenemisele aluse pannud füsioloog Hermann Adolf Alexander Schmidt , topograafilise anatoomia rajaja ja välikirurgia rajajate hulka kuuluv Nikolai Pirogov, kirjamees ja arst Friedrich Robert Faehlmann , meridiaanikaare mõõtmist juhendanud ja kaksiktähti uurinud astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve ning luuletaja Kristjan Jaak Peterson . Toomel asub ka sammas, mis tähistab ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja Karl Simon Morgensterni aeda , mille ta ülikoolile kinkis.
Ülikooli peahoone TÜ muuseumid taga seisab ausammas ülikooli asutajale Rootsi kuningale Gustav II Adolfile ning sealsamas ülikooli seinal on mäletustahvel Nobeli preemia saanud keemikule Wilhelm Friedrich Ostwaldile. Anatoomikumi taga kunagises vallikraavis asub Rahvaste monument , mis tähistab kohta, kuhu maeti keskaegse Maarja kiriku asukohale rajatud ülikooli peahoone ehituse käigus leitud inimluud.
Toomemägi ei ole oma komositsioonilt vaadatuna tüüpiline mõisapark, kuna puuduvad esi-ja tagaväljak, samuti keskne hoonestus. Suur osa Toomemäe alleedest markeerivad endiste bastionide ja kurtiinide piirjooni. Paeki läbib sirge loode-kagusuunaline pärnadest pea-allee, mille vanimad puud (üks Baeri ausamba juures, teine Tähetorni poolses otsas) on pärit tõenäoliselt vanimast istutusperioodist. Selle allee jagab pooleks Inglisild (ehitatud1836-1838).
Inglisild kõrvalt Inglisild pealt
Endiste muldkindlustuste edelapiiril kulgeval alleel asub Kuradisild (ehitatud 1913).
Kuradisild