Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gregory Rose - Surmatants (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Arvustus
Käisin vaatamas Gregory Rose " Surmatantsu " Niguliste kirikus 30.10.2011. Esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Osades olid Raier Vilu (Surm), Henry Tiisma (Jutlustaja), Raul Mikson ( Paavst ), Hideyuki Nishimura ( Keiser ), Kristine Muldma (Keisrinna), Tiit Kogerman ( Kardinal ), Andreas Väljamäe (Kuningas). Esitati Reekviemi ja tundmatu saksa keskaja autori teoseid. Üldmeeleolu oli võimas, meeliülendav ja oli tunda, et publik nautis kontserti.
Riietus oli peamiselt must ning maani. Osad lauljatest olid riietatud sarnaselt maaliga " Surmatants " kujutatule. Surm ise oli riietatud musta, valge sall üle õla visatud ja peakattele joonistatud kolp, mida on näha selja tagant. Lava paiknes tellingute peal, lava all seisis koor ja nende ees istusid pillimängijad. Lava valgustasid helesinised prožektorituled. Lava ees troonis hiiglasuur küünlajalg 6 beežikat tooni pika küünlaga, mis ei põlenud. Seintel sai näha erinevaid ( vapp )epitaafe, veel olid klaasvitriinide taga eksponeeritud erinevad väiksemad skulptuurid . Kirikus valitses hilisgooti stiil. Kirikus oli väljapanek maalidest, kaasa arvatud osa unikaalsest "Surmatantsust". Esitatud muusika oli kurvapoolne, mängiti reekviemi osasid ja ettekantud laulutekst oli ladinakeelne , mille tõttu sõnadest oli võimatu ilma kava vaatamata midagi aru saada. Surm laulis koos oma ohvritega lava peal, lauldi noodist. Peale seda, kui ohver oli oma laulu lõpuni laulnud, pani Surm talle selga musta rüü ning ohver läks koori sekka tagasi.
Neid lugusid kuulates tekkis veidi kõhe tunne ja mõne laulu puhul tuli lausa kananahk ihule. Minu arvates ei olnud nendes lugudes midagi meeldejäävat, sest ma ei saanud sõnadest aru ja tundus nagu nad laulaksid ainult vokaalide peal. Minu arvates sobisid kõik lood selle kontserti konteksti ideaalselt, sest see rääkiski maalist "Surmatants". Kontserti 6. osas kõlavad löökpillid ja viiuli kõrvust läbilõikav ning kõrge heli, 11. osa kõlas aga väga süngelt, kellad tilisesid, väga mitmehäälne laul, palju kõrgeid ja samas ka madalaid hääli. Peale 17.osa istus osa koorist põrandale, peale 18. osa muutusid seni helesiniselt kumanud prožektorituled roosakaks. 20. osas laulja paluks justkui Surmalt halastust. Väga võimas hääl, madalad toonid, elav muusika . 27. osa ajal lahkutakse lava alt ning minnakse üles lavale, naistel näod kaetud musta looriga. Surm seisab pinkide vahekäigu alguses dirigendi taga, seljaga publiku poole.
Võrreldes enda varasema muusikakogemusega oli see võimas elamus. Lauljate ja pillimängijate oskus oli minu arvates tasemel. Teos koosnes kokku 28 osast ja etendus kestis veidi üle tunni. Minu arvates muutis selle kontserti väga põnevaks see, et lauljatel olid rollid, mida nad etendasid. Kontsertist endast erilist informatsiooni ei saanudki, kuid enne kontserti oli võimalik kuulata umbes 20 minuti pikkust "Surmatantsu" ja Bernt Notke teemalist loengut Niguliste muuseumi direktori poolt. Kavas räägitakse lähemalt Gregory Rose'ist ja Eesti Filharmoonia Kammerkoorist.
Monika Soodla
10.C klass
Gregory Rose - Surmatants #1 Gregory Rose - Surmatants #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Muusikaarvustus:

Sarnased õppematerjalid

M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun