Islami eetika (0)

Islami eetika

See on usund , mis tähendab alistumist Jumala tahtele ja on kõige noorem Lähis-Idast pärinevast maailma religioonist.
Selle usundi rajaja on prohvet Muhamed , kes oli kaupmees Araabia poolsaarel. Sündis aastal 570 ja kasvas ülesse vanaisa hoole all. Olles kahekümne viie aastane abiellus ta oma tööandjaga. Neljakümneseks saades ilmus talle ingel Gabriel. Tal oli kombeks käia mõtisklemas mägedes, kohas kus kohtaski Gabriel. Alguses olevat Muhamed kahelnud selles,  et kas ta on täie mõistuse juures, et ta selliseid ilmutusi nägi. Ta sündis Meka linnas, mis oli ja on siiani araabia maailma palverännakute keskus. Ta oli pärit vaesest suguvõsast. Kui ta hakkas kuulutama seda sõnumit, et Jumal karistab neid, kes kohtlevad halvasti oma orje ja ligimesi, siis hakati teda kohtlema kui usuhullu. Pealegi oli Mekas levinud paljude jumalate austamine. Palverändurid olid kohalikele sissetuleku allikaks. Ja selline jutt, et on olemas ainult üks Jumal, ei leidnud vastukaja.
622 aastal lahkus ta Mekast koos oma väheste poole hoidjatega ja oma lähedaste sõpradega. Seda aastat peetakse islami ajaarvamise alguseks.
Ta läks Mekast Medinasse. Seal sai ta suuremat poolehoidu, kui oma kodulinnas Mekas. Tema üheks eesmärgiks oli mekalastel, kes tema kuulutust ei olnud vastu võtnud, kätte maksta. Aastal 628 sõlmis ta kokkuleppe mekalastega, et ta võib saabuda palverännakule Mekasse ja 630 saabus ta sinna koos kaaslastega ja vallutas selle linna ning puhastas selle linna teistest jumalatest. Muhamed suri 632 aastal.
Muhamedi tähtsust islami usulistele on raske hinnata, sest prohvet Muhamed on ideaalse moslemi eeskuju oma vaid käitumiselt. Inimene, kes halvustab prohvet Muhamedi, sellele halastust ei ole, sest see solvab kogu islami usku ja seda, mida tähendab kogu islami õpetus.
Prohvet Muhamedi tähtsusele islamis osutab muuhulgas see, et Koraani kõrval on kõige olulisemaks usuliseks autoriteediks Sunna ehk kombestik. See sisaldab prohvet Muhamedi tegusi ja ütelusi.
Sel ajal, mil islam rajati, ei olnud religioon seotud üksikisiku maailmavaatega, vaid tegemist oli ka poliitilise asjaga. Oma usu loomine oli ka poliitilise iseseisvuse märk. Peale Meka vallutamist õnnestus tal pöörata islami usku peaaegu enamik Araabia poolsaare hõimudest. Peale Muhamedi surma oli seal palju ülestõuse, kuid need suruti maha.
Peale prohvet Muhamedi surma tekkis islamis võimuvaakum, sest Muhamedil ei olnud poega , kes oleks pärinud tema koha ja erinevad huvigrupid hakkasid selle koha eest võitlema. Tulemus oli see, et esimeseks Muhamedi järgseks juhiks sai Abu- Bakr , kes oli tema lemmiknaise isa. Abu-Bakri tiitliks sai kaliif . Ka temale järgnevad olid pärit islami kogukonna, nii poliitilised kui ka usulised juhid.
Kalifaadiks nimetatakse suurriiki, mida araabia moslemid rajasid oma vallutussõdade käigus ja selle lõpuks peetakse 1258. aastat, mil vallutati Damaskus.
Islami eetika aluseks on Koraan ja Sunna. Igapäevases elus väljendub eetika nähtuses šaria. See jaguneb usulised kohustused ja inimeste omavahelisi suhteid.
Kõlbelise elu aluseks on Islami pühakiri – Koraan
Koraan jaguneb 114 peatükiks ehk Suuraks. Peatükid on järjestatud pikkuse järgi. Kirja on pandud riimproosas sadž nimetusega. Moslemid peavad Koraani araabia proosa pärliks. Koraanis eneses on islami peamised õpetused kuid mitte eriti süstemaatilises järjekorras. Kõige olulisem on see, et Jumalat on üks. Seal on ka seadusi, kus kõneldakse Muhameedile eelnenud prohvetitest.
Jumalasse uskumine ja usutunnistamine on üks tähtsamaid kombeid islami maades. Usutunnistamine  on viies alussambast kõige olulisem. Usutunnistus on araabia keeles. Usutunnistus on oluline sellepärast, et seda öeldakse iga palve alguses. Palvetaja peab olema rituaalselt puhas nagu peab olema puhas ka koht, kus palvetatakse. Seda peetakse puhtaks siis kui koht on kuiv. Selleks kasutatakse palvevaipa. Isikliku rituaalse ja puhtuse tarvis pestakse enne käed, nägu, jalad, kõrvad. Selleks on Mošeede juures pesemiskohad. Seda protseduuri võib läbi viia ka liivaga .
Õige palvesuund on Meka ja sealse Kaba pühamu suunas. Iga Mošees seinas süvend, mis osutab palve suunale. Palvusi võib teha nii üksinda kui mitmekesi. Kõige olulisemaks päevaks on reedene keskpäevane palvus, mis toimub Mošees ja kuhu kogu islamiusuline kogukond peaks kokku kogunema. Sellisel päeval loetakse ette jutlus. On ka kindlad palve asendid ja liigutused, liigutuste sarjasid nimetatakse rak’a. Palvuse juhiks võib olla põhimõtteliselt iga moslim. Palvuse juhti nimetatakse imaamiks.
Kõik need teod ja tegevused on kohustuslikud terve mõistusega täiskasvanud moslemitele .
Arvatakse, et almuste andmine pärineb Muhamedi eelsest ajast, kus suguvõsa rikkamad inimesed toetasid vaesemaid sugulasi. Muhamed tegi selliste almuste andmise kohustuslikuks. On olemas ka vabatahtlik almuste andmine. Loodi selline institutsiooniks, mis kogus neid kokku. Selline almuse andmine on kohustuslik täisealistele tervemõistusega moslemitele, kes on piisavalt rikkad. Seda almust võeti varanduse suurust arvestades. Varandus , mida enne almuse andmist üle vaadati, pidi olema inimese käes olnud vähemalt aasta. Enamus ühiskondades on see tänapäeval vabatahtlik, kuid leidub ka kohti, kus on see kohustuslik. Traditsiooniliselt on see kohustuslik neile, kel on vähemalt 80 grammi kulda või samas väärtuses muid väärisesemeid.
Paast ramadani kuus leiab aset päikesetõusust päikese loojakuni. See oli oluline seetõttu, et usuti , et ramadani kuus andis Jumal Muhamedile Koraani. Peale seda toimuvad pühad, kus tehakse kingitusi. Selle päikesetõusu ja –loojangu vahel tuleb hoiduda söömisest, suitsetamisest, seksuaalsest läbikäimisest ja tahtlikust oksendamisest. Need piirangud ei kehtinud öösiti. Paastumine ei ole kohustuslik kõigile: haiged, rasedad naised, imetavad naised ja ka need kes on reisil või kes on sõjas ning samuti ka kuupuhastusega naistele. Need inimesed, kes paastuma ei pea ramadani kuus peavad selle paastu järgi hiljem tegema.
Lisaks ramadani kuu paastule on ka teisi paastuaegasid, mis ei ole aga kohustuslikud.
Paast väljapool ramadani kuud on lubatud ülepäeviti ja kolmel päeval kuus.
Palverännaks Mekasse. Kohustuslik kõigile välja arvatud lastele ja nõrga mõistusega inimestele ja neile, kelle see ei ole võimalik majanduslikult. Naised ei tohi minna sinna ilma meesteta või siis koos kõige lähedasema meessugulasega. See on islamimaailma kõige suurem usupüha. Kaasajal rändab sinna aina rohkem ja rohkem inimesi.
Lisaks viiele usu alussambale on lisatud ka mõnede poolt kuues pühasõda. Vahet tehakse suure ja väikese pühasõja vahel. Suur on see, kus peetakse sõda oma hingevaenlasega ja väike on see, mis peetakse islami usu kaitsmiseks.
Mitmenaisepidamine ning usust taganejate tapmine on voorused .
Elu mõtet on paika pandud tegudega nagu näiteks mida peab tegema, mida ei tohi teha ja teod mis on neutraalsed. Kohustuslike tegude tegemata jätmine on lubamatu. Kohustuslikeks tegudeks on palvetamine , Koraani lugemini ja muud usuteod, mida ei tohi jätta tegemata.
Soovitavad teod. Almuste andmine vaestele. Neutraalsed teod. Mille puhul ei ole vahet, kas sa neid teed või mitte. Teod, mida tuleks tegemata jätta. Nende hulka kuulub abielulahutus. See on tegu, mis Jumalale valmistab suurt meelehärmi seetõttu on soovitav abielu mitte lahutada.
Keelatud teod. Need on teod nagu näiteks: relvastatud rööv, vargus, veini joomine, ja kõige rängem on islami usust loobumine.
Kasutatud allikad:

http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=3115&lang=est

http://www.hot.ee/e/emkts/II_kevad/Vordlev%20usundilugu.ht m