Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Schiller "Röövlid" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Schiller "Röövlid"
Merilyn Rander
10B
Johann Cristoph Friedrich von
Schiller
Eluaastad 17591805
Sündinud ja elanud Saksamaal
Oli poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg
Tema isa oli sõjaväe velsker(arst), mistõttu ka Schiller 13aastaselt
sõjaväkke astus
Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus, hiljem arstiteadust.
21selt saadeti ta Stuttgarti rügementi, kus hakkas kirjutama ning sai
kuulsaks draamakirjanikuks
Sõbra Goethe mõjul hakkas kirjutama näidendeid. 9. mail 1805 suri
ta tuberkuloosi, jäädes Saksamaal üheks teatrites mängitavaimaks
kirjanikuks
Teoseid: "Röövlid"(1781), "Fiesco vandenõu Genuas"(1783),
"Salakavalus ja armastus"(1784), "Don Carlos"(1787)
Kirjutas ka luuletusi, milles armastas ta headust ja vabadust ning
taunis türanniat
Tegelased
Maximilian, valitsev krahv von Moor
Karl ­ tema poeg
Franz ­ tema poeg
Amalia von Edelreich
Spielberg ­ libertiin, hiljem röövel
Schweizer libertiin, hiljem röövel
Grimm libertiin, hiljem röövel
Razmann libertiin, hiljem röövel
Schufterle libertiin, hiljem röövel
Roller libertiin, hiljem röövel
Kosinsky libertiin, hiljem röövel
Schwarz libertiin, hiljem röövel
Hermann, ühe aadlimehe sohipoeg
Daniel, krahv von Moori majateener
Pastor Moser
Tegelased
Paater
Röövlisalk
Kõrvaltegelased
Tegevuspaik Saksamaa, 17.sajandi
keskpaik, tegevusaeg 2 aastat
1 Vaatus
Franz ja Vana Moor astuvad vestlusse
Franz on saanud postiga kirja oma venna Karli tegemistest
Franz uurib isa tervise kohta, kardab kirja sisuga isa südant liialt haavata
Kirjas seisab, et Karl on läinud liialt lõbuelu peale, röövinud süütuse rikka pankuri tütrelt, kahevõitluses
surmavalt haavanud tubli poisikese, võlgu palju raha
Franz utsitab isa Karli ära needma, südamest välja heitma, soovib, et isa enam Karli enda pojaks ei tunnistaks
ning kogu varanduse Franzile pärandaks
Vana Moor on meeltesegaduses ja jälgib Franzi nõuandeid. Süüdistab juhtunus ennast, kuid on nõus Franzi
ettepanekuga
Franz lubab isa hoolsalt teenida
Karl saab isalt kirja, milles on kirjas, et Vana Moor on oma pojast lahti öelnud ja igasugune andekspalumine
oleks mõttetu
Karl on äsjaloetust häiritud
Tegevustikku astub Spielberg, kes tuleb lagedale plaaniga minna Böömi metsadesse, panna kokku röövlisalk
ja hakata sel moel tegutsema
Ta usub, et selline tegevusviis tagab kuulsuse, palju raha ja hea elu
Ta veenab plaaniga kaasa lööma ka Schweizeri, Grimmi, Rolleri, Schufterle, Razmanni ja Karl von Moori
Karl on nõus plaaniga ühinema ainult selle tõttu, et kiri kibestas ta meeled,vihane elu ja isa peale
Samal ajal vestlevad omavahel Franz ja Amalia, kes on Karli väljavalitu
Amalia ootab Karli koju, leiab, et isa teguviis poega needida oli vale
Franz üritab Karli Amalia silmis maha teha, kuid tulutult
Noored lähevad tülli
2 Vaatus
Franz mõtiskleb oma toas ning haub plaani kuidas kogu isa pärandatud
varandus kiiremini endale saada
Ta mõtleb välja plaani kuidas isa meeleheitlike tunnetega tappa
Kohtub Hermanniga, kelle ta salakavalalt ära moosib plaanis osalema
Herman on asjaga nõus, kuna soovib võita Amalia südant, seda Franz talle
ka lubab
Amalia hiilib Vana Moori tuppa, kus viimane magab
Mõlemad on Karli tõttu murest murtud ning otsivad ka teineteisega lepitust.
Peavad end Karliga juhtunus süüdlaseks, lepivad omavahel ära
Tuppa siseneb maskeerunud Hermann, kes esitleb end sõdurina (algas
Franzi plaan)
Ta toob teateid Karli surma kohta. Valetab, et Karl suri Preisimaal
lahinguväljal truu sõdalasena. Annab isale mõõga poja verega, Karli viimane
õhkamine ­ Amalia
Teade Karli surmast viib isa endast tohutult välja ning Vana Moor sureb
Mõõgale kirjutatud sõnad "Franz, ära jäta maha minu Amaliat. Amalia! Sinu
vande murdis kõigevägevam surm!"
Samal ajal Böömi metsades vestleb Razmann Spielbergiga. Spielberg räägib
talle kuidas ta kord oma röövlisalgaga nunnakloostris käis endasõnul nalja
tegemas. Nad hiilisid öösel salgaga kloostrisse, ajasid kõik naised ehmatusega
üles, röövisid kloostri vara ning jätsid neile mälestuse, mida kanda 9 kuud
Ta jutustab oma pealikust, kes olevat vägev mees, kuid tujukas
Kohale ilmub Schwarz, kes teatab, et nende liitlane, Roller, on kinnipeetud ja
hukkamisele määratud
Kuna Roller on pealiku lemmik, minnakse salgaga linna rüüstama, pannakse linn
põlema, päästetakse Roller, varastatakse kirikust hõbevara, poodidest kangast,
kukutatakse torne
Peale rüüsteretke põgenetakse metsa
Paator koos 1700 ratsaväelisega otsivad röövlid üles ning piiravad metsa ümber
Paator pakub välja lahendust, et kes end ise üles annavad, neid tabab poole
väiksem karistus
Keegi ei soovi sellega kaasa minna ning Paator lausub lahenduse, et andu
röövlid pealik Paatorile ning ise lastakse nad vabadusse ning unustatakse nende
patud
Keegi ei reeda pealikku, salakavala jutuga peletab pealik Paatori minema
3 Vaatus
Vana Moor on maha maetud
Amalia mängib kandlel ja laulab, Franz astub tema juurde vestlema
Amalia põlastab Franzi tema auahnuse üle ning soovi üle Amalia nüüdsest
enda naiseks teha
Franz ähvardab Amaliat kloostrisse saatma, kui Amalia temale ei andu, kuid
Amaliale see mõte meeldib, seega ei saa Franz seda abinõu Amalia
karistamisel kasutada
Ta ähvardab Amaliat mõõgaga, kuid neiu haarab mõõga enda kätte ning
näitab Franzile oma kangekaelset võimu
Samal ajal böömi metsades meenutab Karl Moor lapsepõlve, kui nende
juurde jutule astub Kosinsky, kes soovib röövlisalgaga ühineda
Moor on tema suhtes umbusklik, kuna poiss on vaid 24aastane, tal puudub
kogemus ning Moor soovitab tal koju tagasi naasta, kuid poiss on
kangekaelne ja elus kibestunud
Räägib lugu neiust nimega Amalia
Moor soovib tütarlast näha kahtlustades, et tegu võib olla tema enda
Amaliaga
4 Vaatus
Grupp on reisinud maakohta Moori lossi läheduses ning Moor ja
Kosinsky on kokku leppinud plaani, et Kosinsky läheb lossi ning esitab
Moori krahv Brandi nime all, kuna Moor ei soovi enda isikut paljastada
Kosinsky siseneb lossi, teatab krahv Brandi tulekust ette, seejärel on
Mooril vabad käed lossis tegutsemiseks
Ta kohtub Amaliaga, nad vaatavad koos pilte ning Amalia suhtumisest
saab Moor kinnitust, et piiga teda endiselt armastab
Franz mõistab peagi pettuse läbi, et krahv Brand on tegelikult tema
enda vend Karl, kes on koju naasnud ning soovib lasta Karli tappa,
kuna viimane nurjab täielikult tema plaanid
Ta palub vanal teenijal Danielil Karl hukata, Daniel puikleb vastu, kuid
on sunniviisiliselt nõus
Daniel kohtub Karliga, tunneb ta ära ning meenutab talle lapsepõlve.
Daniel ei suuda Karli tappa, pigem kõduneb vangikongis
Karl kohtub Hermannit, tema tegemisi jälgides tuleb päevavalgele karm
tõde ­ Vana Moor, vendade isa ei olegi surnud, vaid on viidud
koopasisesesse vangikongi varjule.
Peale kurba uudist Karli surmast vanahärra
minestas, kuid kõik arvasid,et Vana Moor oli
hinge heitnud. Kui isa kirstus ärkas, palus ta
Franzilt halastust, kuid tulutult. Isa viidi vangikongi
nälga surema ning kirstu tema asemele pandi
koer
Karl leiab isa vangikongist ning päästab ta ja
palub Schweizeril Franz alatute tegude eest tappa
5 Vaatus
Daniel kõnnib laterna ja reisikompuga, valmis lossist lahkuma, kuna ta ei
suutnud Karli tappa nagu Franz oli seda soovinud
Franz kargab meeleheites ringi, rääkides oma halvast unenäost, on pisut
hullunud
Laseb enda juurde kutsuda Pastor Moseri
Nad vaidlevad sügavalt usu üle, Franz ei usu, et jumal on olemas
Järsult jookseb nende juurde teener, kes teatab, et Amalia on põgenenud ja
krahv on kadunud
Väljast on kuulda suurt kisa ja kära, näha ratsanikke mäest alla kihutamas,
karjudes: "Surm!Surm!"
Franz pöördub viimases hädas jumala poole, palub halastust, kuid see katse
kukub läbi
Mida lähemale jõuavad ratsanikud, seda enam paanikasse läheb Franz, ta
võtab kuldse nööri ja kägistab end ära
Schweizeri töö oli sellevõrra kergendatud, kuna ta läkski Franzi tapma, peale
Franzi surma saatis ta pealikule teate, et Franz on surnud ning lasi ka endale
kuuli pähe
Samal ajal vestlevad omavahel Vana Moor ning Röövel Moor,
istudes vangikongi kõrval kivirahnudel
Röövel Moor palub Vana Moorilt õnnistust, mille ta ka saab
Vana Moor ei tea siiani, et päästjaks on tema enda poeg
Kõik naasevad lossi
Röövel Moor soovib asjad kokku pakkida ning lossist lahkuda, kuid
Amalia palub tal jääda, temas on puhkenud taas suur armastuseleek
Ka Vana Moor taipab, et tegu on tema poja Karliga, kuid Karl tapab
isa
Röövlisalk jõuab ka lossi ning soovib teele asuda edasistele
retketele, kuid Amalia palub Karlil lossi jääda
Karl keeldub ning Amalia palub ahastuses, et Karl ta surma
saadaks, kuna piiga ei suuda mahajäetuna elada
Karl läheb annab end ise politseile üles
Vasakule Paremale
Schiller-Röövlid #1 Schiller-Röövlid #2 Schiller-Röövlid #3 Schiller-Röövlid #4 Schiller-Röövlid #5 Schiller-Röövlid #6 Schiller-Röövlid #7 Schiller-Röövlid #8 Schiller-Röövlid #9 Schiller-Röövlid #10 Schiller-Röövlid #11 Schiller-Röövlid #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 44 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merilynrander Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ekke Moor-- August Gailit
9
doc

"Ekke Moor" - August Gailit

Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle

Kirjandus
Ekke Moor väga sisutihe kokkuvõte
9
docx

Ekke Moor väga sisutihe kokkuvõte

Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks puult-puule ja meelitaks tüdrukuid kui et võtaks adra ja teeks mehe kombel tööd. Ekke aga ei kuulanud ema sõna ja sellepärast istus ema nii kaua puu all kui ekke ükskord otsustas alla tulla. Isegi naabrimees oli ekket ükskord ähvardanud teda selle

Kirjandus
Karl Suure elulugu
19
doc

Karl Suure elulugu

C. R. JAKOBSONI NIM TORMA PÕHIKOOL KOKKUVÕTE KARL SUUR Koostaja:Kaili Olgo Juhendaja:Toomas Aavasalu 2 Torma2007 Raamat räägib Karl Suurest,keisrist ja pühakust. Karl Suur suri 814.aasta 28. jaanuaril. Saint-Galleni munk Notker Kogeleja hüüdis teda nagu Alkuingi ­,,piiskoppide piiskopiks". Leopold von Ranke nägi temas ,,maailmarändurit". Ainult kaks inimest on jätnud eurooplaste ajalooteadvusse sama sügava jälje kui tema - Aleksander Suur ja Julius Caesar. Karli hauapaik on siiani täpselt teadmata. Ta suri, olles vastu võtnud püha sakramendi. Tema surnukeha pesti ja pandi kombekohaselt lautsile, kanti seejärel kirikusse ja maeti rahva suure halamise saatel maha. Alguses ei teatud kuhu teda matta, kuna ta ei olnud mingeid juhiseid selle kohta jätnud. Kõik arvasid, et ai

Ajalugu
Ekke Moor analüüs
36
docx

Ekke Moor analüüs

KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Gailit TEOSE PEALKIRI: Ekke Moor TEOSE ŽANR: Psüholoogiline rändur romaan ILMUMISAASTA: 1941 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses. Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik-naturalistlik stiil. Tolleaegsetes tema novellides puudub rööm ja on rohkelt groteskseid visioone inimestest kellel on suured vaevad. Looming saavutas kõrgtaseme 1920 aastal kui ta novellid said realistlikumaks. Peale Eestist pagemist aastal 1945 ei kirjutanud Gailit enam palju kuid see väheke mis ta lõi nagu näiteks „Leegitseb süda“ mis r?

Kirjandus
Johann Reinhold von Patkul
20
doc

Johann Reinhold von Patkul

Johann Reinhold von Patkul (edaspidi Patkul) sündis 24. juulil 1660 oma perre kümnenda lapsena. Kaheksa tema õdedest-vendadest surid katku. Tema vanema venna nimi oli Karl Friedrich von Patkul. Patkuli isa, Friedrich Wilhelm von Patkul, mõisteti Rootsi poolt süüdi kui riigireetur, sellepärast oli ta algul Riia vanglas ning seejärel viidi ta üle Stockholmi. Tema teine abikaasa(Patkuli ema), Gertrud von Holstfer, ei osanud lugeda ega tema kasvatamisega oldud vaeva nähtud, see- eest oskas ta tulirelvadega ümber käia. Gertrud jäi äsjasündinud pojaga(Karl Friedrichiga) Kiegali mõisa. Suvel 1659 sai Gertrud loa oma mehe juurde Stockholmi sõita. Patkuli vanemale antakse armu ja kõik nende õigused koos omandiga taastatakse. Kuid Patkuli isa oli võlgades, talle sündis veel kaks poega ja siis, 1666. aastal ta suri. Lesele andis kohus elamiseks Vaidava mõisa ning perekonna eestkostjaks määrati Otto Friedrich von Vietinghoffi. Patkuli emale ei meeldinud kumbki neist otsuste

Ajalugu
Romeo ja Julia sisukirjeldus
6
rtf

Romeo ja Julia sisukirjeldus

Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada. Romeo pihib, et on armunud, kuid kuna tema armsam on vandunud jääda neitsiks, pole Romeol mingit lootust. Benvolio annab nõu neiu peast visata ja uurida teiste ilu, kuid Romeo usub, et teiste ilu ei suuda iialgi armastatu iluga võistelda. II stseen:

Kirjandus
Shakespeare-Hamlet-- sisututvustus
8
rtf

Shakespeare "Hamlet" - sisututvustus

Esimene vaatus I stseen: Tunnimeeste vahetumine lossimüüril südaööl. Vahid räägivad viirastusest, mis on südaööl end ilmutanud. Horatio viirastust ei usu. Nii ongi ta kohale kutsutud, et võiks vaimu oma silmaga näha. Marcellus ja Horatio arutavad maal toimuvat: valmistutaks justkui sõjaks. Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel

Kirjandus
Konspekt Vürst Gabriel - Eduard Bornhöhe
4
odt

Konspekt Vürst Gabriel - Eduard Bornhöhe

TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati vihavaen. I

Eesti kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun