Linnastumine spikker (0)

Linnade arengu 3 etappi : I Põhjariigid olid selles etapis 18. ja 19. saj. Lõunariigid (Ladina-Ameerika, Lõuna- Aasia ) on kaasajal . Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad , kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud . III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine . Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed elamistingimused (puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem), haigused, vaesus. Inimesed elatuvad kuritegevusest, prügimägedest ja juhutöödest. Näiteks: Mumbai , Mexico, Sao Paulo . Linnastu- lähestikku paiknevad linnad tegutsevad ühese linnana, linnad on kokku kasvanud. Näiteks London, Moskva, Tokyo , BosWash. Eellinnastumine- linna lähedal asuvad väikeasulad arenevad kiiresti. Näiteks Tallinna lähiümbrus. Valglinnastumine - inimesed rajavad oma kodud linna lähedale maale. Linnade iseloomustus Põhjariikides: 70% linnarahvastikku, linnades II ja III etapp, linnade aeglane kasv, linnastud, eeslinnastumine, valglinnastumine, olemas vee- ja kanalisatsioonitorud, haljastus, õhusaaste. Linnade iseloomustus Lõunariikides: linnades 40% elanikest, linnade arengu I etapp, linnade kiire kasv, ülelinnastumine, äärelinnades puudub vesi ja kanalisatsioon , vaesus, kuritegevus . Migratsioon - ehk rahvastiku ränne; inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri, kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Siseränne- ränne riigi piires. Välisränne- riikidevaheline ränne, mis jaguneb emigratsiooniks ja immigratsiooniks. Pagulus- sunnitud elukoha vahetamine usulistel, poliitilistel või sõjalistel põhjustel. Vabatahtlik migratsioon- inimene rändab vabatahtlikult. Sundmigratsioon - inimeste sunniviisiline riigist välja viimine . Emigratsioon - riigist väljaränne. Immigratsioon - riiki sisseränne. Rände saldo - emigrantide ja immigrantide arvu vahe. Rännete põhjused: loodusõnnetused (vulkaanipursked), poliitilised/usulised põhjused (tagakiusamine), sõjaoht, kodusõda, näljahäda, paremad töö- ja elamistingimused. Rännete positiivsed tagajärjed: osa töötasust saadetakse kodumaale , väheneb tööpuudus, väljarännanute tööoskused paranevad. Rännete negatiivsed tagajärjed: lahkuvad nooremad inimesed (vanuseline koosseis halveneb), lahkuvad haritumad inimesed ( hariduskulud lähevad kaotsi), sooline struktuur halveneb (lahkuvad noored, vallalised mehed), koormus sotsiaalsfäärile. Rahvusvaheliste rännete I laine: 16.- 17. saj. peale suuri maadeavastusi algas eurooplaste väljaränne, ülerahvastuse tõttu. Euroopast Ameerikasse (vaba maa, loodusvarad ), Aafrikast Ameerikasse (neegerorjade vedu istandustesse), Inglismaalt Austraaliasse, Euroopast Aafrikasse, Ida-Aasiast Ameerikasse. Rahvusvaheliste rännete II laine: 20. saj. II pool kuni tänapäev, põhjuseks tööpuudus arengumaades, paremad elamis - ja töötingimused arenenud riikides. Ladina-Ameerikast, Mehhikost, Ida- ja Kagu-Aasiast, Euroopast USA-sse. Lõuna-Euroopast ja Türgist Saksamaale. Lõuna-Euroopast ja Põhja-Aafrikast Prantsusmaale. Kesk-Ameerika saartelt, Indiast, Pakistanist Suurbritanniasse. Ida-Euroopast Lääne-Euroopasse (paremad töö- ja elamistingimused). Naaberriikidest Saudi-Araabiasse (töö naftatööstuses). Etnose vormid: Rahvas- suurem inimeste grupp (100000 – mõni miljon); agraarühiskonnas piirkondlikud erinevused (rahvariided, murded ); puudub kirjakeel . Näiteks: Eesti aladel 13. sajandist maarahvas; kaasajal araabia rahvas. Rahvus- suurem inimeste grupp (miljardid); industriaalühiskonnas, kus piirkondlikud erinevused vähenevad; on kirjakeel; tihedad suhted teiste rahvustega ja kultuuride lähenemine. Näiteks: 18. sajandist eesti rahvus; kaasajal Euroopa- erinevad rahvused, Põhja-Aafrika ja Edela-Aasia- araabia rahvus, Aafrika- hõimud, Põhja-Ameerika- ameeriklased ja kanadalased, Ladina-Ameerika- mestiitsid, mehhiklased. Usundid: Kristlus - vanus 2000 aastat; rajaja Jeesus Kristus; püha raamat- piibel - Uus Testament . Harud: katoliiklus (Kesk-, Lääne-, Lõuna-Euroopa, Ladina-Ameerika); protestandid jagunevad luterlased, metodistid, baptistid, nelipühalised, anglikaanid (Põhja-Ameerika, Põhja-Euroopa); õigeusk (Venemaa). Kristlus väärtustab inimeste võrdsust, armastust, halastust , individualismi. Islam - tekkis 7. sajandil; rajajaks Muhamed ; püha raamat- koraan ; jumal- Allah ; sallimatu teiste usundite suhtes; levik: Põhja-Aafrika, Edela-, Kesk-Aasia; usu tugev mõju haridusele, ärile, kultuurile, poliitikale, käitumisele; kindlad traditsioonid: riietud , 5 korda päevas palvetamine, ei tohi alkoholi juua ja sealiha süüa, üks kord elus tuleb Mekas palverännakul käia, paastumine , olulisel kohal perekond. Budism - tekkis 5-6 sajand eKr; Buddha õpetus- kannatused elus on tingitud ihadest. Sai alguse Kesk-Aasias, Kagu-Aasias, Tiibetis. Pühad tekstid- kaanonid- Buddha tegevusajalugu, ravivõtted, kombed, praktilised harjutused. Salliv teiste usundite suhtes. Hinduism- tekkis 1750. aastal eKr Indias. Pühad tekstid- veedad- loitsud , palved, laulud. Kastisüsteem. Hingede rändamine. Judaism- tekkis 2000 aastat eKr Iisraelis. Juudiusk. Püha raamat- Vana Testament.