Andrus Kivirähk "Rehepapp" kokkuvõte (0)

Andrus Kivirähk „ Rehepapp “ 
Kokkuvõte 
 
Tegelased: 
Rehepapp –  Heatahtlik  mees, kes alati üritas inimkonda päästa, teda kutsuti ka 
Rehe -Sanderiks 
Hans – Heatahtlik  kubjas , kes oli armunud mõisapreilisse 
Nõid – Abivalmis naine, päris nimega Minna 
Kaarel – Mõisahärra, kes ei olnud alati just kõige vi sakam oma sulasega 
Jaan –  Kaarli  sulane, haub kättemaksu Kaarlile 
Endel – Ropu suuga mees, pidi  Lindale  kosijaks minema 
 
---------------------------------------------------------------------------------- 
 
Koera  Kaarli sulane Jaan käis mõisas  sahvris  söömas,  valus  oli kõhus,  arvas  et  sureb , arvati 
et mõisas  tapeti  ta ära, jutustas Jaan, et sõi valget  roosi  lõhnaga pehmet Idamaa 
maiusrooga. Tegelikult oli see  seep . Kubjas Hans olevat parunile pakkunud osta kassi, vilja 
söövate hi rte vastu. 
 
Kol ane  kratt  olevat vana Räägu prossi ära varastanud, hiljem korraldas peo hingedega 
hingedepäeva puhul,  Imbi  ja Ärni üritasid Räägu hõbedat endale saada. Rehepapp solvas 
oma kratti. Aidamees  Oskari  kratt oli mässama hakanud ning karjus: "ANNA TÖÖD, MUIDU 
KEERAN KAELA KAHEKORRA!!!"  Oskar  teadis, et kratt on katki ning tahtis ta hävitada 
andes  tal e võimatu töö, teha leivast redel. Oleks andnud sõelaga vee tassimise, aga kratil 
oleks läinud li ga kaua aega aru saamiseks et see töö ei kanna vilja. Ni moodi ta ajaski  krati  
põlema. 
 
Imbi ja Ärni jooksid  marti , Jaan tahtis li tuda, aga nad ei võtnud teda vastu, si s Jaan läks 
aidamehe maja juurde, too ei tahtnud lasta sisse Jaani, si s Imbi ja Ärni ütlesid, et kui vana 
kuu ajal koputada puu tüvele 3 korda, si s see kuivab. 
 
Kubjas Hans oli poissmees, orb, elas oma  talus  üksinda, iga kord kui tal e üks tüdruk hakkas 
meeldima, si s jõudis keegi teine oma kosjadega ikka ette. Aga kahju Hansul sel est ei olnud. 
Toapoiss  Intsu kohates andis  Ints  Hansule  tosin  aluspükse, mil e mõisahärra oli endale 
tel inud. 
 
Aidamees ja Mal  otsustasid teha suure ja võimsa krati. Kubjas Hans tahtis teha lumest 
kratti, tegigi ning hakkas sõstraid võtma, et vanapaganale kolm tilka "verd" anda, kuid si s 
torkas  vanapagan  teda õlga ning võttis ise verd. Kui kratt ärkas el u, rääkis ta kubjasega 
uhkeid sõnu kasutades ja ütles et ta on voolanud jõena mööda linnu, lennanud  auruna  ja 
nüüd sai ta lumena võime rääkida. Hi gelsuur kratt läks põlema. 
 
Suur kol  tuli rehepapi juurde inimliha sööma,  tulemuseta  üritas rehepapp teda ümber 
veenda ning lõpuks virutas tal e pihlakapuust tehtud vemblaga, kol   palus  halastust ning 
leppisid  kokku et too võib tul a tagasi ainult  kana  või lambana. 
 
Li na  armastas  kubjast Hansu, aga Hans armastas mõisapreilitt. Rehepapil tuli idee, et 
korraldab mõisapreiliga kohtumise, kus Ti na esineb mõisapreilina. Lumemees andis nõu 
Hansule mõisapreilile  luuletuse   kirjutamisel . 
 
Muna Ott tuli nõia juurde ning palus kirikuhärra lol iks teha, sest ta oli ähvardanud Otti. Nõid 
viskas  Otti antud kirikuhärra juuksed potti ning jahvatas neid nagu jahu. Ni  unustaski 
kirikuhärra  juhtunu  ära ja jäi lol iks. Si s tuli tema juurde Jaan ning palus endale armujooki. 
Nõid ütles, et tal seda pole, kuid ta võib seda ise teha, segades kokku kaenlakarvad ja higi 
sitaga. 
 
Nõid hi lis  Reinu  kodu juurde, et võtta tema juukseid, kuid  Rein  tuli tema juurde. Nõial jäi üle 
ainult sitahunnikuks muutuda, kuid si s tuli  Rein  seda  uurima  ning teadis et tegu on mil egi 
imelikuga ning hakkas seda rehaga  peksma , kui Rein lahkus, muutus nõid  pruuniks  suitsuks 
ja naasis oma koju. Mõne hetke pärast ta suri. 
 
Mal  hakkas  otsima  aidamees Oskarit. Mal  oli väga meeleheitel. Külmking  kuulis  Mal e 
hüüdmas ning ütles, et ta on näinud Oskarit. (Külmkingasid tehakse mädanenud koeralihast 
ning lastakse lendu, et nad metsades inimesi hirmutaks ja neile surma tooks). Külmking 
lubas aidata leida Oskari üles kui saab vastutasuks mida ta rinna al  kannab. (Mõtles sel e al  
last kel ega ta  rase  on). Hiljem kui Oskar oli leitud andis Mal  külmkingale põl e, mis oli tal  
rinna al  olnud. Külmking läks vihaselt kraaksudes tagasi metsa. 
 
Pärast seda oli lumemehest kratt ära sulanud. Mõnda aega hiljem ilmus vanapagan Hansu 
kõrvale ning küsis krati kohta. Hans ütles, et ta  sulas  ära ning  seepeale  vastas vanapagan, 
et si s on aeg maksta ja keeras kaela kahekorra. 
 
Õuna-Endel tuli Lindat kosima, kuid si s  teavitas  ta, et ta on uus kubjas ning sel epeale ütles 
Räägu-Rein: "Mõisameestega mina koos ei joo. Käi välja!" Ning si s hakkasid mõlemad 
räuskama ja sõimama. Si s tõmbas Endel välja noa ning hakkas Reinu ähvardama. 
Seepeale võttis Rein ruudulise  koti , kust hüppasid välja väikesed hal ide habemetega 
mustad mehed ning hakkasid Endlit kurikatega peksma. Si s hakkas Endel halastust paluma 
ning läks minema. Hiljem hi lis ta Reinu maj a ja varastas koti ning lõi Reinu nähes kirvega 
kotti  lõhe sisse ning lõhest hüppasid välja hal i habemega mustad mehed ja hakkasid Endlit 
peksma. 
 
Andresepäeval Jaan võttis Kaarli püssi, laadis sel e armulaualeivast vormitud  kuuliga  ning 
tulistas sel ega kirikuukse pihta. Si s ta nägi enda ees kirikus Jeesust, kel el rinnast voolas 
verd, si s  kadus   Jeesus  ära ning Jaan värisedes  kukutas  püssi maha, kätel oli tal Tema  veri . 
Seejärel muutus Jaan surematuks ja metsikuks  inimeseks , isegi kuulid ei suudaks teda 
tappa. Räägiti, et see nõidus ei kesta kaua, hommikuks  kukub  kokku nagu  kott . Ta läks 
kõrtsi, peksis Kaarlit, pärast seda läks ta mõisa ja vägistas Luise ära. Si s ei  teadnud  ta mida 
edasi teha oma nõidusega ning si s saabus päev ja Jaan suri. 
 
УУУУУУ