Kuningas Oidipus (12)

"Kuningas Oidipuse" peategelaseks on kuningas Oidipus . Ta on heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine.
Kreon on kuninganna vend, kuninga sõber ja abiline , ta on väga heatahtlik inimene. Tähtsaim omadus ta juures on see, et mees on truu oma valitsejale ja ennastohverdavalt aus.
Kuninganna Iokaste on naiselik ning linnarahvale väga sümpaatne daam . Ta sünnitab Oidipuse ja hiljem talle ka 4 last. Iokaste on truu oma abikaasale, toetades teda igati.
Pime ennustaja Teiresias hoolib oma kuningast ja püüab teda tõest säästa, kuid on sunnitud tõtt rääkima.
Kuningas Oidipuse kasuisa Kotintose vürst Polybos ja kasuema Merope lapsendasid Oidipuse, kuna olid lastetud. Siiski jätkus neil halastust ja armastust võõra hüljatud lapse vastu.
Karjane , kelle kohustuseks oli vastsündinud laps surma saata. Kaastunde tõttu andis ta lapse kasvatada, mitte ei jätnud teda surema.
Jumalaid iseloomustati kui tarku , õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba.
Kokkuvõte
Teeba kuningas Laios, kohutatud ennustusest, mille järgi ta pidi surema poja käe, andis käsu äsjasündinud pojal jalad läbi pista ja jätta ta Kithaironi mäele. Posikese lapsendas Korintose lastetu kuningas Polybos ja andis talle nimeks Oidipus (“paistetanud jalgadega”). Oidipus ei teadnud midagi oma päritolust, aga kui üks korüntoslane purjus olekus nimetas teda Polybose arvatavaks (ebatõenäoliseks) pojaks, pöördus ta seletuse saamiseks Delfi oraakli poole. Oraakel ei andnud otsest vastust, kuid teatas, et Oidipusele on määratud tappa isa ja abielluda emaga. Et vältida nende kohutavate roimade võimalust, otsustas Oidipus Korintosesse mitte tagasi minna ja suundus Teebasse. Teel tekkis tal juhuslikul kohtumisel tüli tundmatu vanamehega, kelle ta ägedushoos tappis — see vanamees oligi Laios. Seejärel vabastas Oidipus Teeba tiivulisest koletist Sfinxist ja saj tasuks selle eest Teeba kuningaks, abiellus Laiose lese Iokastega, oma emaga, kellega tal sündisid lapsed, ja valitses mitu aastat rahulikult Teebas .
Tragöödia algab rituaalse rongkäiguga. Teeba noormehed ja raugad paluvad Oidipust päästa linn seal levivast katkust. Selgub , et tark kuningas on juba ise saatnud oma naisevenna Kreoni Delfisse oraakli juurde ja tagasijõudnud Kreon toob oraakli vastuse: katku põhjuseks on “roojus”, Laiose mõrvari viibimine Teebas. Oidipus asub energiliselt tundmatu mõrvari otsinguile. Selgub, et tapmise ainsaks pealtnägejaks oli ori, kes nüüd hoiab mägedes kuninga karja. Oidipus käsib ta kohale tuua. Vahepeal pöördub Oidipus ennustaja Teiresiase poole palvega avaldada mõrvari nimi. Teiresias tahab esiti kuningat säästa, ent Oidipus etteheidetest ärritatuna heidab talle näkku süüdistuse: “ Tapja oled sina!” Oidipusele tundub süüdistus niivõrd uskumatu, et ta peab seda oma naisevenna Kreoni sepitsuseks: ta oletab, et Kreon kavatseb Teiresiase abiga Teeba kuningaks saada ja on hankinud vale oraakli. Kreon tõrjub süüdistuse rahulikult tagasi, kuid usk ennustajasse on kõigutatud. Iokaste püüab kõigutada usku ka oraaklitesse endisse. Et Oidipust rahustada, jutustab ta tema arvates teostumata jäänud oraaklist, mis oli antud Laiosele, ja sellest, kuidas palju aastaid hiljem Laios tapeti röövlite poolt kolme tee ristmel. Aga just see jutustus tekitab Oidipuses rahutust, sest tuleb tal meelde, et kord ta tappis ise samasugusel kohal kellegi auväärse mehe. Tal tekib kahtlus, kas polnud tema poolt tapetud mees Teeba kuningas. Iokaste rahustab teda, viidates karjase sõnadele, et röövleid oli mitu (aga Oidipus oli üksi). Siis saadab Oidipus selle tunnistaja järele. Korintosest ilmub saadik sõnumiga Korintose kuninga surmast. Oidipus võidurõõmutseb: isa tapmise ennustus ei täitunud. Siiski teeb teda rahutuks oraakli sõnumi teine pool, mis ähvardab ema naimisega. Kuid sõnumitooja, soovides hajutada tema kartusi, avaldab Oidipusele, et ta pole Polybose ja tema naise poeg: sõnumitooja oli palju aastaid tagasi saanud Kithaironil ühelt Laiose mägikarjaselt läbitorgatud jalgadega imiku ja andis selle edasi Korintose kuningale Polybosele — see oligi Oidipus... Iokastele selgub nüüd kogu tõde ja ta lahkub lavalt ahastava hüüatusega. Oidipus jätkab uurimist . Laiose tapmise tunnistaja osutub samaks karjuseks, kes kunagi andis korintoslastele lapsukese, halastades vastsündinule. Selgub ka, et teade Laiose kallale tunginud röövlisalgast oli vale. Oidipus saab teada, et tema on Laiose poeg, isa tapja ja ema mees. Sügava kaastunnega suhtub koor Oidipuse saatusesse , mõtiskledes inimõnne ebakindlusest ja kõike nägeva aja kohtumõistmisest. Pärast teadustaja jutustust, kes räägib Iokaste enesetapust ja Oidipuse enesepimestamisest, ilmub Oidipus veel kord, neab oma õnnetut elu, nõuab enda pagendamist ning lahkub oma tütardest.