Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid kui see hoiab sind su armastatuga koos eirab inimene pahatihti oma sisetunnet ning talitab vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu algul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus.
I. Sissejuhatus ,,Carmen" romantikast ning seiklustest pakatav raamat. ,,Carmen" annab aimu mustlaste elust ning vastupandamatust armastusest, õpetab inimestes kahtlema ja neid usaldama, räägib, kuidas käituda ja kuidas mitte. Järgnevas analüüsis püüan selgitada välja erinevad tegelastüübid, analüüsida autori seisukohta ning uurida süzee eripärasid. II. Teose ajalooline skeem Raamatus on põhiliseks jutustajaks mina-tegelane, kes mingi aja möödudes annab jutujärje üle järgmisele kõnelejale. Sündmustik toimub 19. sajandil, lõppedes 1830. aastaga. Ühe kirja järgi, mis Merimee kirjutas Montijo krahvinnale, oli ,,Carmen" inspireeritud ühest loost, mille naine rääkis talle, kui Merimee Hispaanias käis. Mees ütles: ,,See oli
kutsus lugejat talli aga ta tahtis magada. Lugejat häiris miski ja ta ärkas üles ja läks õue pingile magama. Hiljem kuulis ta kuidas Antonio askeldab tallis. Antonio hakkas põgenema, ta oli katnud hobuse kabjad riidega, et kapjade klõbin ei kostuks ja rääkis lugejale, et Don Jose on väga kuri ja kardetuim röövel. Ta palus seda mitte edasi rääkida aga siiski rääkis ta (lugeja) end Don Josele sisse ja Don Jose läks Antoniot otsima. TEINE PEATÜKK Jutustaja armub Carmenisse. Carmen on mustlanna. Nad lähevad jäätist sööma. ,,kui naine on ilus, siis peab teda saama kirjeldada 10 omadussõnaga” hakkasid pimedas tagasi jalutama. Jõudsid agulini. Poiss avas ukse ja mustlanna rääkis temaga midagi tundmatus keeles. Nad läksid majja suurde tuppa, kus olid väike laud, kaks taburetti ja kirst (lisaks suur savist veekann, sibulakimp ja apelsinihunnik). Mustlanna hakkas lugejale kaartidega ennustama. Peale seda astus ruumi üks mees pruuni mantliga ja ta oli tigedas tujus
kutsus lugejat talli aga ta tahtis magada. Lugejat häiris miski ja ta ärkas üles ja läks õue pingile magama. Hiljem kuulis ta kuidas Antonio askeldab tallis. Antonio hakkas põgenema, ta oli katnud hobuse kabjad riidega, et kapjade klõbin ei kostuks ja rääkis lugejale, et Don Jose on väga kuri ja kardetuim röövel. Ta palus seda mitte edasi rääkida aga siiski rääkis ta (lugeja) end Don Josele sisse ja Don Jose läks Antoniot otsima. TEINE PEATÜKK Jutustaja armub Carmenisse. Carmen on mustlanna. Nad lähevad jäätist sööma. ,,kui naine on ilus, siis peab teda saama kirjeldada 10 omadussõnaga” hakkasid pimedas tagasi jalutama. Jõudsid agulini. Poiss avas ukse ja mustlanna rääkis temaga midagi tundmatus keeles. Nad läksid majja suurde tuppa, kus olid väike laud, kaks taburetti ja kirst (lisaks suur savist veekann, sibulakimp ja apelsinihunnik). Mustlanna hakkas lugejale kaartidega ennustama. Peale seda astus ruumi üks mees pruuni mantliga ja ta oli tigedas tujus
Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas
Romaani analüüs: Tegevus saab alguse 1830. aastail Andaluusias, teose lõpus kirjeldab Jose oma elulugu. Tegevuspaiku kirjeldab autor üpris täpselt, mitte liiga põhjalikult. Enamasti on teoses kirjeldatud uhket Hispaania loodust, vaba mustlaselu, kohati ka igapäevast linnaelu. Kuna tegu on romantismiajastu teosega, siis on see normaalne, et lugejale jääb veidike lindprii tunne. Ülevaade sündmustikust: Rändav geograaf või koguni arheoloog (pole kindel) igastahes on teadlane Hispaanias otsimas Caesar'i viimast lahingupaika (Munda)
rukkipõllul, et lapsed kuristikku ei kukuks, kuid tegelikult seisis ta hoopis ise kuristiku serval, sest ta otsis midagi, mida tema ümbrus talle pakkuda ei suuda. Holden otsustas ilma kellelegi ütlemata Penceyst lahkuda ning suundus hotelli. Ta käib linnapeal ringi, kohtab kahte nunna, saab kokku vanade sõpradega (Sally ja Luce), joob ja kõige lõpuks otsustab hiilida koju, et rääkida oma noorema õega, Phoebega. Vanemad ei tea sellest midagi, et Holden koolist jalga on lasknud. Kohe teose alguses tunnistab Holden, et ta on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane
kirjutas valitseva korra vastu luuletusi. Lõpetas ,,Ruslan ja Ljudmilla" räägib vanast Kiiev-Vene ajast. Julges kirjutada oma luule tahtest lähtudes. Külmetas Dnepris ujudes, peaaegu suri, aga siiski jäi ellu. Tutvus kindral Drajevski perega. Lõpuks jõudis tagasi Chisinaussse ja tegi ametnikutööd karistuseks. Lõunapoeemid ,,Kaukasuse vang", ,,Bahtsisari purskkaev". Seal piirkonnas oli teisigi, kellele ei sobinud tsaarikord. Seal kirjutas teose ,,Lõunaühing". Puskin saadeti Odessasse. Armus oma ülemuse naisesse saadeti Mihhailoskojasse. Huvitub rahvaluuletajate folkloorist üleminek romantismist realismile. 1825 dekrabistide ülestõus. Puskini sõbrad soovisid reformida tsaari Venemaad saavutada suuremaid õigusi ja vabadusi. Ülestõus aga suruti maha, paljud said hukka. 5 ohvitseri poodi üles ja suur osa saadeti Siberisse. Võimul oli sel ajal Nikolai I. Maine kujundamise võttena
Kõik kommentaarid