Eluolu suure sõja ajal (0)

7. Eluolud suure sõja ajal
MUUTUSED ÜHISKONNAS. 1916. a lõpuks oli mobiliseeritud üle 50 milj mehe, mõnel maal kehtestati töökohustus. Elatustase langes, tekkis toidupuudus , levis epideemia , mõned riigid varisesid kokku. Sõja venitamine tekitas tüdimust, kiirelt kasvas deserteerumine rindelt.
Raske oli ka naistel, kes koju jäid, neil tuli ära teha ka meestetöö, paljud asusid tööle tehastes , kaevandustes, kuid said vähem palka, see omakorda aitas kaasa naiste iseseisvumisele. Inimestele tundus, et nad ei saa enam riigi abita hakkama-riiklike tellimuste eest tasuti riigikassast, ressursse jaotas riik, riigi osa majanduses suurenes. Sõda suurendas sotsiaalseid pingeid ja vastuolusid, inimesed süüdistasid sõja puhkemises rikkureid, kes sõjast kasu lõikasid.
IGAPÄEVAELU I MS AJAL Kuna ükski riik polnud valmistunud pikaks sõjaks, polnud kellelgi ka piisavalt varusid. Inimesed pidid piirama kalatoodete, munade, kartuli, suhkru tarbimist. Selle leevendamiseks võeti appi ersatskaupu(pidid olema originaaliga samaväärsed aga ei olnud). 1917. a algas nälg-lisandus epideemia. USA-s ei olnud raskusi aga Venemaal oli suurtes raskustes, sest oli kannatas sõjas ja ühiskonnas mahajäänud.
OKUPATSIOON JA VÄGIVALD. Hõivatud territooriume püüdsid ressurssidest tühjendada siiski kõik sõjas osalenud riigid. 1915. a Armeenias Türgi vägede vallandatud etniline puhastus, mille käigus tapeti üle pooleteise milj inimese.
KADUNUD SUGUPÕLV. Sõda muutus julmemaks, inimlikkust ega halastust polnud. Sõjast tagasi pöördunud mehed ei suutnud kohaneda normaalse eluga, nende senised väärtushinnangud olid purustatud , sõjas osalenud põlvkonda nimetati „kadunud põlvkonnaks“. Paljud mehed tõmbusid elust tagasi, suhtumine oli passiivne, neile tundus et riik ei tunnustanud nende ohvrimeelsust piisavalt. See omakorda põhjustas pahameelt valitsuse ja demokraatliku riigikorralduse vastu laiemalt, aidates kaasa totalitarismi levikule sõjajärgses Euroopas.