Referaat Michelangelo (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Kätriin Vossi
Michelangelo
Referaat
Juhendaja :
Õpetaja Rainer Vilumaa
Tallinn 2011
Sisukord:
Michelangelo 3
Elulugu: 3
Looming: 3
Teosed: 3
Kasutatud kirjandus 7

Michelangelo

Elulugu:

Micelangelo, õieti M. Bounaroti, itaalia kujur , maalikunstnik , arhitekt ja luuletaja sündis 1475.aastal Arezzo lähistel ja suri 1564.aastal Roomas. Õppis Firenzes 1488-89 D.Ghirlandaio juures maalikunsti ja 1489-90 Berto di Giovanni juhendusel skulptuur . Tutvus Medicite juures nn. Platoni akadeemias humanismiideega. Töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-95 Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. Micelangelo kujunemist mõjutasid antiikskulptuur ning Donatello , Giotto di Bontone, Masaccio ja J. della Quercia teosed.

Looming:

Tema mitmekülgne looming moodustab itaalia renesansskunsti tipu. Varased teosed kajastavad heroilist usku inimvõimete kõikevõitvusse, hilisemais võib tajuda ka renessansiaja aadete ummiku traagikat. Vorm on suurejooneline, hoogne ja rahutu ning väljendab ekspressiivselt suurt sisepinget ja jõudu. Maalide erakordne plastilisus ilmutab autori skulptuurieelistust. Micelangelo on kujutanud peamiselt inimfiguuri, alasti keha ja taotlenud anatoomilist täiuslikkust. Laemaalis (Sixtuse kabeli laemaal , mis koosneb 9 maailmaloomist, Adama ning Eeva jugu jm. kujutavast pildist; umbes 500 m²-sel pinnal umbes 300 figuuri) ei olnud ta eesmärk luua ühtset ruumi illusiooni , vaid kujutada mitut ruumi. Elu teisel poolel tegeles Micelangelo palju arhitektuuriga, tema suursaavutus sel alal on Peetri kiriku monumentaalse kupli projekteerimine ja ehituse alustamine. Micelangelo looming on oluliselt mõjutanud hilisemat kunsti; ta oli baroki teerajajaid. 1532 valmis Michelangelo joonistuste ja luuletuste kogu, mis koosneb suuremalt jaolt armastuslauludest soneti vormis ning mis olid peamiselt pühendatud Rooma aadlikule Tommaso Cavalierile.Kiindumiusest poeet Vottoria Colonasse kirjutas Micelangelo mõttesügavaid petrarkalikke sonette ning madrigale , eriti rohkesti küpses eas; need avaldati algkujul esimest korda 1863. Kunstniku loodud lüürikas avaneb vapustav sisevaade üha üksikumaks jääva inimese hinge.- Michelangelo loomingut imetlesid juba ta kaasaegsed, nimetades teda "jumalikuks".

Teosed:

Michelangelol puudus huvi maastiku vastu, tema ainuke väljendusvorm oli inimfiguur . Kolossaalne marmorist Taaveti figuur on 5,5 m kõrge. Michelangelo näitab Taaveti noore ja atleetlikuna, moraalselt tugeva kangelasena, kes ei karda võidelda hiiglasliku Koljatiga. Taaveti otsus iisraellasi vilistite hõimude eest kaitsta on vankumatu. Tema hingejõud peegeldub südamekujulistes silmaterades. Vaimset meelekindlust ja keskendatust rõhutab kulmukibrutus. Taaveti füüsiline tugevus väljendub kätes. Kuidas? Taaveti käsi on Michelangelo kujutanud liiga suurtena. Hiiglaslikel kämmaldel on näha vihast paisunud veresooni. Võimsad käed tõestavad Taaveti maagilist võimu Koljati üle.
1503. aastal sai Rooma paavstiks Julius II, kes valitses kümme aastat ja tellis Michelangelolt endale hauamonumendi. Paavst Julius II hauamonumendi kavand oli suurejooneliselt võimukas: monument pidi olema kahekordne ja koosnema rohkem kui 40 figuurist, igaüks üle elusuuruse. Michelangelo asus Rooma elama. Ta otsis Carrara mägedest monumendi jaoks marmorit , töötas palehigis, ent jõudis valmis teha vaid üksikud figuurid . Üks neist oli vitaalse iisraeli rahva juhi Moosese figuur. Michelangelo on Moosest kujutanud momendil , mil Mooses on Siinai mäelt kahe käsulauaga teist korda tagasi tulnud. Tulija varjatud võimukus avaldub tema kehaasendis ja rahva poole pööratud kahtlustavas pilgus. Moosese selg on pinges , jalgadel tõmblevad lihased. Käed on aga mõtlikult rinna vastu surutud ja kaks käsulauda kaenla all hoolega kaitstud. Et mõista Moosese umbusklikku pilku ja käsulaudade varjamist, on vaja selgitust. Mooses oli pärast esimest Siinai mäel käiku inimestes, rahvas pettunud . See piiblilegend on seotud kullast ebajumala kummardamisega, pärimusega, mille üldnimeks on tants kuldvasika ümber. Ent Michelangelo skulptuur iisraellaste juhist on seotud ka tugevuse ja võimu nähtava sümboliga. Moosese vaimne võim avaldub tema nö sarvedes. Moosese pale olevat hiilanud ja tema peas võis näha sarvi, pühaduse tunnust. Selline detail vihjab Moosese teistkordsele tagasipöördumisele pärast 40-päevast Siinai mäel olekut. Ühe korra inimestes pettunud, ei kiirusta Michelangelo Mooses jumala nimel rahvale hingestatult kõnelema. Õiget aega ootavad kaks uut kivitahvlit, millele on kümme käsku teistkordselt kirja pandud.
Paavst Julius II hauamonumendi liiga suure projektina kavandamine kujunes Michelangelole elutragöödiaks. Pooleli jäid skulptuurid "Aheldatud ori", " Surev ori". Teine põhjus, miks Michelangelo ei suutnud teostada paavst Julius II hauamonumenti täies ulatuses, oli kunstniku seotus Püha Peetri katedraali projekteerimisega. Tagantjärgi öeldakse, et Moosese figuur on Michelangelo suurimaid meistriteoseid, millest üksi oleks piisanud paavsti mälestuse jäädvustamiseks. Monument tervikuna koosneb aga üsnagi kohmakast seinaehitisest, mille ette on asetatud Moosese kuju ning selle kõrval on tavapärased Raheli ning Lea figuurid. Hauamonumendi lõpetas kunstnik alles pärast paavsti surma.
Kõigist suurtest, võimsatest kompositsioonidest viis Michelangelo lõpule Sixtuse kabeli freskod . Sixtuse kabeli laskis ehitada paavst Sixtus IV aastail 1473 - 1481 . Kuulsad meistrid, Botticelli ja Ghirlandaio, olid kaunistanud kabeli seinu freskodega, ent idasein ja lagi jäid kaunistamata. Michelangelo jätkas tegemata tööd paavst Julius II tellimusel aastatel 1508 - 1512. Algselt soovis paavst, et Michelangelo maaliks 12 apostlit ning kataks tähistaeva moodsa ornamendiga. Kunstnik aga kuulutas, et see oleks "liiga vilets", ning mõtles välja hoopis suurejoonelisema plaani ning tegi lae jaoks üle kahesaja visandi. Michelangelo töötas neli aastat, teostas kogu töö üksinda, ilma abilisteta. Selili tellingutel maalimine kahjustas tugevasti kunstniku tervist. Isegi ühes oma sonetis on kunstnik kirjeldanud oma töö füüsilist piina: " Kukal mul kleepus selja külge, näole pintslist aga tilk tilga järel värvi ülalt voolab ja muudab selle kirevaks paletiks."
Sixtuse kabeli laemaali pikkus on 48 m ja laius 13 m. Michelangelo maalis laele, ajendatuna Vanast testamendist, kokku üheksa stseeni. Eelkõige ülistab Michelangelo jumala võimsat jõudu maailma loomisel. Freskodel on valguse eraldamine pimedusest, maa ja mere loomine, päikese ja kuu loomine; Aadama ja Eeva loomine. Eriti selgelt väljendub Jumala tahe kätes. Jahve käed on loomishetkel välja sirutatud, käskivad ja jõulised. Jumala sõrm on suunatud kuu ja päikese, ka Aadama peale. Erandlik on maa ja mere loometöö: jumala käed õnnistavad uut paika loomade, lindude ja kaladega. Lahke þestiga kutsub Jahve Eevat Aadama küljeluust üles tõusma.
Jumala keha pole staatilises poosis , vaid pulbitseb energiast, loomisvõimust. Üksikutel väsimushetkedel toetavad teda inglid, et suur loometöö jätkuks. Michelangelo Jumala kuju on isalikult karm - Jahve noomiv võim peegeldub eelkõige tema pilgus.
Sixtuse kabeli laemaali üheksa peastseeni hulka tuleb lugeda veel neli stseeni Vanast testamendist: pattulangemine ja paradiisist väljaajamine, purjus Noa, veeuputus , Noa ohver. Miks võib neid Michelangelo töid nimetada võimu peegelpiltideks? Sest Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamine ning keerubi ähvardav mõõk Aadama kaela kohal tõestavad ilmekalt jumala otsusekindlust ja halastamatut võimu. Noa haub oma pojale kättemaksu solvangu eest. Vee hävitustöö on hirmuäratav. Tänuks veeuputusest pääsemise eest ohverdab Noa Jahvele loomi. Ohverdamine kui loomisprotsessi vastand näitab maailma vastuolulisust. Viis stseeni on seotud maailma loomise, positiivse alge rõhutamisega, neli stseeni näitavad loodu lõhkumist, jumala loobumist omaenda kätetööst või leppimist vägivalla kui paratamatusega.
Peastseene Sixtuse kabeli laemaalingul ümbritsevad sibüllid ("Delfi sibüll") ja nende vastas asuvad teadlase-mõtleja näoilmega prohvetid ("Prohvet Hesekiel"). Nii mehelikud sibüllid kui prohvetid hoiavad käes kas raamatut või kirjarulli - vaimse mõjuvõimu sümboleid. Kõik figuurid on haruldaselt tugevad ja musklilised ning meenutavad ülevärvitud skulptuure. Säilinud joonistused kinnitavad, et Michelangelo maalis sibülle lihaseliste meesmodellide järgi. Karniisidel võib näha istuvaid alasti noorukeid, kes pole piiblitegelased, vaid on maalitud ilma mingi sisulise põhjenduseta. Rohked alasti figuurid ja meesmodellide kasutamine Sixtuse laemaalingu tegevusprotsessis kinnitavad Michelangelo homoseksuaalsust.
Sixtuse kabeli kolmnurksetele võlvisiiludele akende kohal maalis Michelangelo Kristuse eelkäijate figuurid. Peegli abil on hõlbus näha Taavetit ja Koljatit, Juuditit ja Olovernest, Haamani karistust, Vaskmadu. Need võlvinurkade neli maali kujutavad võimukaid stseene Iisraeli rahva ajaloost. Sixtuse lae restaureerimine algas 1980. aastal ning nimekatest restauraatoritest koosneval töörühmal kulus selleks 12 aastat - kolm korda rohkem kui lae maalimine oli Michelangelolt aega võtnud. Ent restaureerimine on tekitanud ka mõningaid küsimusi: mõned eksperdid väidavad, et mustuse eemaldamise käigus kõrvaldati maali pealispinnalt ka Michelangelo viimased , viimistlevad pintslitõmbed.
Sixtuse kabeli idaseinas asub Michelangelo fresko "Viimne kohtupäev". Selle erakordse töö, millel iga figuur on sooritamas vägivaldset tegu või on vägivalla ohver, tellis Medicite suguvõsast pärit paavst Clemens VII. Kui Sixtuse laemaalil on 350 figuuri, siis freskol "Viimne kohtupäev" koguni 400. Fresko tegemine võttis üle nelja aasta (1537 - 1541 ), veidi kauem, kui Sixtuse kabeli lae maalimine.
"Viimse kohtupäeva" keskseks figuuriks on Kristus - range, raevunud ja kõigutamatu kohtunik , kes eraldab halastamatu käeliigutusega patused õiglastest. Kristuse üks käsi näitab üles - taevasse , teine alla, saates põrgu patuste kehad. Nendest maotaoliselt kokku põimunud kehadest õhkub meeleheidet, õudust, segadust . Kristust on Michelangelo kujutanud ebatraditsiooniliselt: habemeta, atleedina. Kristuse ema Maarja surub end arglikult oma poja vastu, justkui kartes patustele halastust paluda . Pühakud, prohvetid, patriarhid on moodustanud Kristuse ümber kaitseringi. Mehed vaatavad Kristusele hirmunult otsa, naised on pööranud Neitsi Maarja eeskujul pilgu kõrvale. Taas on Michelangelo maalil "Viimne kohtupäev" näha rõhuvat võimu ja selle vastupeegeldust - hirmu.
"Viimne kohtupäev" on kui piltmõistatus. Sadade figuuride hulgas võib näha Hadese paadimeest Charoni, kes veab surnud hingi üle Acheroni jõe ja peksab aeruga hukkamõistetud reisijaid. Maalil on tiibadeta ingleid, kes loevad raamatuid, kuhu on kirjutatud päästetute ja hukkamõistetute nimed. Haudadest tõusevad üles surnud hinged , kerkides rabeledes taeva poole. Püha Bartolomeus , käes nülitud nahk, kõlgutab seda kuristiku kohal. Bartolomeuse nägu peetakse kunstniku autoportreeks. Ta on ennast kujutanud paradiisist väljaaetuna: asub küll Kristust kaitsvas ringis , ent Kristuse allapoole suunatud käskiv käsi on otse Bartolomeuse pea kohal. Miks Michelangelo ennast patuseks pidas? Süütunne on arvatavasti seotud tema homoseksuaalsusega.
Paljud heitsid Michelangelole ette Kristuse liigsest võimust tulenevat troostitust, valuagooniat, hirmuga seotud jõuetust. Paavst Paulus IV nõudmine oli teistlaadne: "Michelangelo peaks pildi korda tegema" (korda tegemise all pidas paavst silmas genitaalide kinnikatmist). Kunstniku vastus oli: "Öelge paavstile, et see on pisiasi. Piltide kordategemine käib kähku, vahepeal tuleb tal maailm korda teha." Lõpuks otsustas kirikukogu, et figuuride alastuse katmiseks tuleb pildile maalida drapeeringud.
Michelangelo julges avaldada isiklikku arvamust ega peljanud paavsti mõjuvõimu. 1520 . aastatel masendas Michelangelot paavst Clemens VII ja Medicite reetlik sise- ja välispoliitika Itaalias. Clemens VII sõlmis mitme välisvaenlasega salajasi kokkuleppeid. Karl V väed rüüstasid 1527. aastal kuue päevaga Rooma. Rooma hävitamine tähendas renessansiaegsetele itaallastele ühtlasi katset hävitada humanism . Puhkes vabariiklaste ülestõus Medicite vastu. Michelangelo asus koos firenzelastega oma kodulinna kaitsma ning paavsti sõjaväe vastu võitlema. Suur kunstnik täitis kindlustustööde peakomissari kohustusi. Firenze kaitsmine kestis 11 kuud. Linna kapituleerimise järel alanud metsikust arveõiendamisest pääses Michelangelo vaid tänu paavsti armule ning seda tingimusel, et kunstnik jätkab tööd Medicite hauamonumendi juures. Michelangelo töö Medicite perekonna tellimuste (hauakabeli ja -monumentide) täitmisel kulges aeglaselt. Üheks põhjuseks oli korduv projektide muutmine. Esialgse kavandi järgi pidi Michelangelo looma ühise monumendi neljale, hiljem kuuele Medicite perekonnaliikmele. Lõpuks otsustati asetada kabelisse kaks eraldi seisvat hauamonumenti: üks oli hertsog Giuliano monument, teine hertsog Lorenzo monument. Mõlemad on seinahauad. Monumendid asetsevad vastastikku ja on kompositsioonilt ühesugused, seepärast on nende eristamine raske. Võib meelde jätta, et Lorenzot kui tuntud poeeti iseloomustab mõtisklev poos. Monumendi keskel olevas niðis on surnu figuur. Giuliano de` Medici figuuri all on sarkofaag "Öö"(naine) ja "Päeva" (mees) allegooriliste figuuridega, Lorenzo sarkofaagil "Hommik"(naine) ja "Õhtu"(mees). Need tööd räägivad lõtvunud musklite pingest : väsinud Õhtu'l puudub igasugune energia, öiste unenägude kammitsais viibiv Hommik alustab uut päeva nagu vastu tahtmist. Michelangelo, meel täis kibedust, kirjutas: "Mis tuimal kivil põõnutada viga! Sel ülekohtusel ja autul ajastul on kadestatav osa tundetul. Jää heaga vait, mu und sa ära sega." Need luuleread on seotud figuuriga "Öö". Siit järeldub, et Michelangelo isiklikud läbielamised, alandatus ja pettumine võimupoliitikas leidsid peegeldust tema loomingus. Terviklikult mõjub Medici hauamonument kui hääbunud võimu sümbol.

Kasutatud kirjandus

• http://reinmets.pri.ee/?sisu=galerii&galerii=michelangelo (17.12.2011)
  
• http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Buonarotti/index.html (17.12.2011)
  
• Eesti Ensüklopeedia: 6 köide, Tallinn 1992, Valgus
  

7